Ettevõtte reaalsed raamatupidamise vajadused sõltuvad tavaliselt juhatuse suhtumisest raamatupidamisse. Kui leitakse, et raamatupidamise kohustus on järjekordne äriregistri ja maksuameti poolne kiusamine, siis tavaliselt piirdutakse nii vähesega kui võimalik; kui tahetakse raamatupidamise andmebaasist saada ka mitmesugust juhtimisinformatsiooni, siis sealt algavad juba väga mitmekesised valikud, mis tavaliselt sõltuvad ettevõtte suurusest, tegevusvaldkonnast ja ärikontseptsioonist.
Kutselise raamatupidajana ma kinnitan, et kõige tavalisemat finantsraamatupidamist on erialaste teadmiste olemasolul jätkuvalt võimalik teha ka suhteliselt algelise tarkvaraga (nagu näiteks Merit Aktiva või LedgerSMB), nende abil saab väga hästi joonde ajada kõik, mida maksuamet või äriregister ettevõtjalt ootab. Frontaccountingu, SQL-Ledgeri või Hansa-seeria tarkvarade funktsioonid pakuvad juba lisaks mõningaid mugavusi, mida pearaamatu koostamiseks otseselt vaja ei olegi. Näiteks CRM moodul on pearaamatu koostamise mõttes täiesti tarbetu, kuigi müügi juhtimiseks loomulikult mugav. Veel samm edasi on Navisioni kaliibriga süsteemid, mis peamiselt mugavusfunktsioonidest koosnevadki, samas neid ei jõua "harju keskmine" ettevõtja nagunii osta ja tavaliselt pole vajagi.
Selleks, et ei oleks vaja raamatupidamises midagi vahetult enne aastaaruande esitamise tähtaega muutma hakata, on tegelikult ikkagi ainult kaks võimalust - palgata raamatupidaja või õppida see ise selgeks. Ükski tarkvara (isegi mitte need kõige uhkema hinnasildiga) ei ole ega hakkagi olema nii täiuslik, et ta päris "ise" suudaks leida näiteks vara õiglase väärtuse bilansipäeval, suudaks valida olukorrale vastavalt õige arvestusmeetodi, tõlkida prantsuskeelseid sularahaarveid, teha vahet kasutus- ja kapitalirendil lepingu majandusliku sisu alusel, suudaks iseseisvalt reageerida maksuseadusandluse muutmisele või täiendamisele
etc etc etc. Ehk siis teisisõnu, raamatupidamise puhul on erialaoskused töövahendist olulisemad. Klientide tekitatud kurioosumeid ei taha kirjeldama hakata - äkki mõni mittefunktsionaalse kirjaoskusega isik teeb kogemata järele, aga ütlen siis lihtsalt, et parandamine on tavaliselt ajamahukam, kui kohe algusest peale õigesti tegemine.
Mainiks veel ära, et raamatupidamistarkvara hilisem vahetamine võib osutuda väga töömahukaks ja ebamugavaks protsessiks. Kontoplaani ja saldosid iseenesest pole raske ümber tõsta (olgu tegu mistahes tarkvaraga), aga oletame, et teil on ülemineku hetkel kliendiandmebaasis 5000 klienti ja pooltega neist on arveldused pooleli... see ei ole lõbus.
Sellest RIKi ettevõtmisest ma isiklikult eriti midagi ei arva. Vaatasin talvel seda demoversiooni, siis oli ta aeglane ja kohmakas (suurte andmehulkade liigutamiseks ebamugav) ja ma ei tea küll mingit põhjust, miks peaksin seda kasutama hakkama; umbusk riigi serveri osas pealekauba. Ilma vastavate teadmisteta raamatupidamise ise tegijad loobuvad professionaali kasuks tavaliselt pärast, mõnel juhul ka vahetult enne maksuameti esimest revisjoni, selles mõttes on eelmises postituses naelapea pihta pandud. Kui keegi peaks end häirituna tundma, siis pigem eestikeelse majandustarkvara arendamisega tegelevad ettevõtted, sest sisuliselt teeb RIK praegu maksumaksja raha toel dumpingut.
gnu kirjutas:Kõik tänapäeva raamatumisprogrammid on võrgus ju.
Paljud raamatupidamised sellist lahendust vajaksid. Näiteks, kui oled saanud laenu või sind toetab Euroopa fond, siis on hea ju esimesed aastad seda kasutada.
Võrgus küll, aga klient-serveri vahel ei liigu ju kogu raamatupidamise andmebaas, vaid ainult fragment sellest.
Teisest lõigust ma ei saa aru. Raamatupidamine on kõigile füüsilisest isikust ettevõtjatele ja kõigile juriidilistele isikutele kohustuslik.