Pingviini veeb

Mind teeb murelikuks Linuski areng tavakasutajate ja nö. "lihtsate" töötajate suhtes. Pärast aastatepikkust kasutamist hakkab see pidev "visklemine" pahameelt tekitama.
Kindlasti on võrgumehed ja programmeerijad rahul linuski keskkonna ja võimalustega. Samas lihtsale desktopi inimesele on küll häirivaid tendentse:
1. Töölauad - no kellele oli vaja seda hüplemist vanalt Gnomelt (2) Gnome3-le Unity-le. Nüüd on seis, et ei tööta ei üks ega teine. Võtta distro, kus töötab korralikult Gnome2? Seal aga enam ei ole uuema riistvara toetust ja ei tööta korralikult teatud rakendused.
Panna asutuse 80 töötajat paugust Unityle või KDE-le? Kisa saab taevani tõusma. Praegu jätkame 10.04-ga kuid juba lakkab masinatel ID-kaart töötamast. Tere talv....
2. Rakendused/draiverid/moodulid jms tehtud nö. ülejala.
Miks mu lapakas, kus ei ole ühtegi linuxiga mittesobivat komponenti, töötab Windowsiga jahedamalt ja tarbib vähem voolu? Terve armee kerneli treialeid vaatas mööda pisiasjast, mis nüüd tekitab kõva kisa ja pahameelt (3.0 kernel + intel SandyBridge i3, i5, i7)
Ma ei räägi nö. proprietary rakendustest (Flashplayer jmt) mis nõuavad linuxis 5x rohkem proset ja voolu kui Winis või Macis.
Seletage mulle no miks töötavad teatud sisu loomiseks tehtud algselt Linuxile loodud vabavaralised rakendused/mängud täna Windowsis paremini kui Linuxis? Firefox, Openoffice, Libreoffice, Inkscape jt. Mis jama selle "vundamendiga" on, et isegi rakenduste arendajatel "kukub paremini välja" binary, mis on Winile tehtud. Seda näitavad ka linuksisõbraliku Phoronixi saidil tehtud erinevad testid.
Jutt on muidugi liialdatud- ka Windowsil on hulgaliselt ebameeldivusi ja jamasid igapäevasel kasutamisel. Aga tahaks ju loota, et Linuxiga peaks asjad liikuma paremuse poole...

ottmaaten20 kirjutas: Miks mu lapakas, kus ei ole ühtegi linuxiga mittesobivat komponenti, töötab Windowsiga jahedamalt ja tarbib vähem voolu? Terve armee kerneli treialeid vaatas mööda pisiasjast, mis nüüd tekitab kõva kisa ja pahameelt (3.0 kernel + intel SandyBridge i3, i5, i7)

Mis probleem sellega on? Küsin kuna mul sama kooslus 3.0 kernel + intel SandyBridge i5 aga ma pole miskit hullu märganud. Masin (HP ProBook 4530s) pole selle 5 kuu jooksul mil teda oman õieti soojakski läinud, kuumaks minemisest rääkimata.

ottmaaten20 kirjutas:1. Töölauad - no kellele oli vaja seda hüplemist vanalt Gnomelt (2) Gnome3-le Unity-le. Nüüd on seis, et ei tööta ei üks ega teine. Võtta distro, kus töötab korralikult Gnome2? Seal aga enam ei ole uuema riistvara toetust ja ei tööta korralikult teatud rakendused.
Panna asutuse 80 töötajat paugust Unityle või KDE-le? Kisa saab taevani tõusma. Praegu jätkame 10.04-ga kuid juba lakkab masinatel ID-kaart töötamast. Tere talv....

Selles suhtes, et kui arengut pole ja tammtakse ühe töölaua peal koguaeg siis ei saagi ju arengut kuskilt tulla. Ise kasutan samamoodi 10.04 ja LTS versioonid võikski minu meelest veel saada lisaks unityle ka gnome 2, aga arvatavasti seda ei juhtu.

ottmaaten20 kirjutas:Seletage mulle no miks töötavad teatud sisu loomiseks tehtud algselt Linuxile loodud vabavaralised rakendused/mängud täna Windowsis paremini kui Linuxis? Firefox, Openoffice, Libreoffice, Inkscape jt.

Firefoxis on muidugi minu meelest kõvasti mälu lekkeid ja seda iga op süsteemi all. Ülejäänud libreoffice, inkscape, gimp töötavad minu meelest küll vähemalt sama hästi või paremini linuxi all.

arti kirjutas:tar xjvf fail.tar.bz2
See on ka üks selline loll käsk mis mul millegi pärast mitte kuidagi meelde ei taha jääda

Kui inglise keeles lugemine probleemiks pole, siis pole vaja ennast käskude kasutamisviiside meelespidamisega vaevata.
Unixeis on väga tõhus käsureal toimiv abi-süsteem man:

man tar
man man
man ls
man cp
man cd

jne

arti kirjutas:Tegelt on see terminali kartus ikkagi ju harjumuse küsimus, kui kasutaja on ikka harjunud kõike hiire ja selle kolme nupu abil tegema siis ta ikkagi üritab klaviatuuri kasutamisest võimalikult palju eemale hoiduda, lisaks on ka hiire ja klaviatuuri kordamööda kasutamine ajakulukas.

Toome võrdluse windowsi registriga. Enamikele wini kasutajatele seal kollamine on suht normaalne nähtus, sest on mõningad asjad ja probleemid mida ei saa ilma registrit näppimata teha. Endal korduvalt tühi control panel näiteks...
Registri näppimine on wini kasutajale jumalast normaalne aga juhul kui minnakse totaalselt teisele süsteemile (linuxile) hirmutab terminal vabandage väljenduse eest pasa lahti. See ei tohiks nii olla, peab ju endale aru andma, et sa lähed kasutama 100% teistsuguse ülesehitusega ja loogikaga süsteemi ning ta peabki teistmoodi käituma. Kui inimene ei suuda seda loogikat läbi hablada ja selle asemel et ennast harida hakkab kõikvõimalikke linuxeid maatasa tegema, siis sorry see näitab inimese rumalust.
Ma ei pea ennast Wini spetsiks ja ei suuda osade asjadega seal hakkama saada aga ei tule kaagutama et windows on paha ja saatanast.

oswald kirjutas:Käsuga su sai terminalis administraatoriks ning käsk mc andis ette Migniht Commanderi mille abil sai programme installeeritud. Ja ka kustutatud. Kogu failivärk oli silme ees ja andminnina sai üht-teist teha.
Nüüd Ubuntus (vähemalt Pinguy OS-is) MC-d ei ole ja käsk su ei toimi. Ka sudo ei toimi. On Gnome Commander, aga terminalist ei oska sellesse administraatorina minna. Kui saaks, oleks asi tüki lihtsam.

Sorry oswald aga sinu postid näitavad pigem sinu rumalust. Kui sa ei suuda netist seda leida, et ubuntus on su asemel sudo siis ma sügavalt kahtlen sinu RH aegade algusest kogemuses. Sudo toimib suurepäraselt.... Tar.bz2 on kokkupakitud fail, mis oli samuti RH aegadest olemas
MC kohta niipalju, et luba universe(kui õieti mäletan) ja kuku installima apt-get install mc või siis graafiliselt jumala suva kustkaudu.

oswald kirjutas:Ei saa näiteks installeerida uut Thunderbirdi versiooni, sest sellel tar.bz2 laiend. Võimalik, et Ubuntul (Pinguy OS) on mingi programm mille abil saab installeerida .tar.bz2 programme, aga ei oska mitte arvatagi milline see võiks olla?

No milleks. See ei ole absoluutselt linuxiliste loogika. Linuxid on kasutanud aegade hämarusest reposid ühel või teisel moel. Asju ei sikutata kusagilt netist, on olemas repod ja tulebki neid kasutada....

Tuginedes sinu postitustele ei saa mina nõustuda sinu väitel pikaajalistele kogemustele. See, et sa ekraanipilti oled paar korda aastas näinud ei tee sellest kasutamist vahelduva eduga.... Sinu postitused on elementaarsed viitsimatused googlest otsida. Kui kirjutada googlesse ubuntu sudo siis tuleb lugemist nii mis hirmus. Sama lause kehtib teiste sinu probleemide kohta. Kasuta googlet

AGA konkreetsed abinäited ka sulle:
*Ubuntus käib su kasutamine järgnevalt: sudo programminimi.... EHK sudo add-apt-repository ppa:ubuntu-mozilla-daily/ppa
*sudo add-apt-repository ppa:ubuntu-mozilla-daily/ppa apt-get update apt-get install thunderbird-trunk (see on daily build seega tasub olla ettevaatlik ja kõik asjad ei peagi töötama)
*repode kohta lugemist lisaks eelnevale https://help.ubuntu.com/community/Repositories/Ubuntu

Kaar3l kirjutas:Selles suhtes, et kui arengut pole ja tammtakse ühe töölaua peal koguaeg siis ei saagi ju arengut kuskilt tulla. Ise kasutan samamoodi 10.04 ja LTS versioonid võikski minu meelest veel saada lisaks unityle ka gnome 2, aga arvatavasti seda ei juhtu.

Mina kasutan gnome sellepärast et ta on stabiilselt samasugune aegade algusest. See, et pidevalt vahetatakse arendatavat platvormi ei too arengut vaid kasutajate pahameelt. Gnome2 annab ka juma rahulikult edasi arendada. Alati saab teha paremini, mitte uuesti alustada.
Võtame veel ühe utoopilise näite. Kui suurkorporatsioonis iga kahe aasta tagant serverite op süsteemi välja ei vahetata siis arengut ei ole sest platvorm jääb samaks???
Arendada saab ka olemasoleva platvormi peal. Mida see gnome3 või Unity nüüd paremini teeb? või mis on seal sellist mis on võimatu saavutada gnome2 all. Mina pigem ütleks, et kui reaalselt tulemust/paremust ei ole siis on vist nagu tühi töö suure arenduse nime all (nõudlused arvutile suuremad, teistmoodi välimus, visuaalselt "raskem", kohandamisvõimalusi momendil vähem). Arendus peaks midagi märgatavalt paremaks või funktsionaalsemaks tegema, mitte asju 180 kraadi peapeale pöörama.

Olen ottmaaten20-ga suhteliselt nõus, olen ka mina see, kellele see närvidele käib. Lohutan sind sellega, et sellevastu aitab debiani või Fedora kasutamine. Viimane on küll natuke liialdus, kuid üritatakse asju hoida teatud mastaapide ja äratundmise juures. Uus fedora näeb suhteliselt sarnane vanematega, kuigi gnome on välja vahetatud.

Lisaks veel selline asi, et vanasti hoobeldi et vaat linux käib isegi ilgelt vanal riistvaral. Praguseks on see trump minu arvates küll kõrvale jäetud ja ei pöörata enam vanemale riistvarale tähelepanu. Ubuntu kes ei suuda oma distro releasede tuhinas aju korralikult teha. No tegelt teeb enamvähem korralikult kuid vigu on hakanud rohkem sisse tulema.

See puhtalt minu arvamus. Samuti RH algusaegade kasvandik

illukas kirjutas:Mina kasutan gnome sellepärast et ta on stabiilselt samasugune aegade algusest. See, et pidevalt vahetatakse arendatavat platvormi ei too arengut vaid kasutajate pahameelt. Gnome2 annab ka juma rahulikult edasi arendada. Alati saab teha paremini, mitte uuesti alustada.
Võtame veel ühe utoopilise näite. Kui suurkorporatsioonis iga kahe aasta tagant serverite op süsteemi välja ei vahetata siis arengut ei ole sest platvorm jääb samaks???
Arendada saab ka olemasoleva platvormi peal. Mida see gnome3 või Unity nüüd paremini teeb? või mis on seal sellist mis on võimatu saavutada gnome2 all. Mina pigem ütleks, et kui reaalselt tulemust/paremust ei ole siis on vist nagu tühi töö suure arenduse nime all (nõudlused arvutile suuremad, teistmoodi välimus, visuaalselt "raskem", kohandamisvõimalusi momendil vähem). Arendus peaks midagi märgatavalt paremaks või funktsionaalsemaks tegema, mitte asju 180 kraadi peapeale pöörama.

Sellega olen 100% nõus.

Sander kirjutas: Mis probleem sellega on? Küsin kuna mul sama kooslus 3.0 kernel + intel SandyBridge i5 aga ma pole miskit hullu märganud. Masin (HP ProBook 4530s) pole selle 5 kuu jooksul mil teda oman õieti soojakski läinud, kuumaks minemisest rääkimata.

No näe on probleem - Sandy Bridge protsessoreid ei toeta korralikult "vana" 2.6.xx kernelid. Tehti Inteli abiga uus 3.0, kus peaks olema 100% tugi sees (tõepoolest HD videondus töötab nagu muiste videoeditorides), aga "unustati" mingi pisiasi ära, nii et prose voolutarve on ca 30-76% kõrgem kui vanemate <2.6.36 kernelitega. Kui Winis kestab lapaka aku ca 6-7 tundi, siis linuxi all 3-4. No on ju selge jama tegelikult.
Phoronixi link

Ja asi on ainult 3.1 kerneliga hullemaks läinud. Mingit parandus on nüüd Redhati meeste poolt sisse viidud 3.2rc kernelis. Aga ma ei ole nii kõva mees, et ise siin patchida 3.0.0.14 kernelit 3.2 rc-le. Ja aega ka selleks väga ei ole - eks töögi taha tegemist. Osaliselt saab seda parandada lisades grubi reale täiendusi, kuid see on nö. "poolpidune" lahendus.
Nukrus tuleb peale siis kui sellisest jamast saab mõjutatud terve asutuse arvutipark. Praegu ongi asjad nö. teelahkmel - "vanamoodi" ei saa (ID-kaart ei tööta) ja "uus mood" ei ole veel valmis. Aga üksnes ID-kaart peab meie asutuses enamusel töötajatest garanteeritult toimima.

illukas kirjutas: Lisaks veel selline asi, et vanasti hoobeldi et vaat linux käib isegi ilgelt vanal riistvaral. Praguseks on see trump minu arvates küll kõrvale jäetud ja ei pöörata enam vanemale riistvarale tähelepanu. Ubuntu kes ei suuda oma distro releasede tuhinas aju korralikult teha. No tegelt teeb enamvähem korralikult kuid vigu on hakanud rohkem sisse tulema.

See on tõesti tõsi.
Ma ise kasutan ühte Pentium 3'ga kasti (kuna lihtsalt laiskusest pole ma viitsinud raha kokku koguda uuema kasti jaoks) ning Gnome 3 selle peal kasutada ei saa kuna kõik lihtsalt liigub jube aeglasels olen proovinud seda ubuntus kui ka fedora'ga, mõlemas on aeglane, KDE jookseb juba kõvasti paremini (fedora 16's vähemalt) aga kui mõni aken on lahti siis ka päris sujuvalt ei liigu, Unity on ültse aeglasem kui Win8 tarkvaraline aero mis on juba ise täiesti kasutatamatu (ning selle pärast jäi ka Estobuntu 11.11 proovimata).
Aga kõige rohkem võtab mul arvutis tavaliselt cpu aega pulseaudio, siis kui mul mängib korraga üks heli (näiteks netiraadio) kasutab pulseaudio ära keskmiselt 30% prose ajast aga siis kui mõni teine rakendus üritab ka häält teha tõuseb prose kasutus 100 peale ning heli katkeb paariks sekundiks ära. ubuntu 10.10's pulseaudio veel niimodi ei käitunud.

Ja tänu kõigele sellele lasin kõvakettale peale ubuntu minimali ning installisin sinna xserveri, lxde, alsa (ning seadistasin sellel dmux pulgina helide miximiseks), nvidia draiverid ja opera-next browseri (kuna see ,tuli välja, on kõvasti kiirem kui chrome) ning oligi väga kiire süsteem olemas kus kõik vajalik töötab (flashi ma veel igatsema pole hakanud)

kui ise kernelit ei viitsi kompilleerida siis installid siit:
http://kernel.ubuntu.com/~kernel-ppa/ma ... 7-precise/

väga lihtne.

arti kirjutas:opera-next browseri (kuna see ,tuli välja, on kõvasti kiirem kui chrome) ning oligi väga kiire süsteem olemas kus kõik vajalik töötab (flashi ma veel igatsema pole hakanud)

Suured tänud, see on kiiruselt täitsa hea, kiirem kui ff.

Terminalist:

Tab klahv lõpetab alustatud sõna, olgu tegemist programminime või failinimedega, teine kord tab lüües kuvab võimalikud nime valikud süsteemis.

history - see käsk kuvab sissetoksitud käskude ajaloo (failist .bash_history), või näiteks:
history | grep ssh

see suunab history käsu väljundi toru kaudu grep otsingusse ja loetleb ainult käsud milles esineb tähekombinatsioon ssh.

Ctrl+r käivitab reverse-searchi. Ctrl+r ja siis toksida paar tähte otsitavast käsust.

'man mplayer' kuvab abiinfo (näites mplayeri oma) - mida ei pruugi võhikule olla lihtne lugeda. Enamikel programmidel toimib ka midagi taolist: 'mplayer --help'.

'info programminimi' kuvab veel mingit laadi põhjalikuma manuaali mille kasutamist pole mul juhust olnud selgeks õppida.

veeall kirjutas:Terminalist:

Ctrl+r käivitab reverse-searchi. Ctrl+r ja siis toksida paar tähte otsitavast käsust.

Estobuntus on veel lisaks nii, et kui kirjutad jupi käsust ja siis vajutad PgUp, siis minnakse ajaloos eelmise sellega jupiga algava käskluse juurde. Uuesti PgUp läheb omakorda järgmise juurde jne, PgDn tuleb ajaloos olevikule lähemale. Sisuliselt sama, mis reverse-search, aga minu arvates tublisti intuitiivsem.

Lisaseadme teise porti ühendamisel hakatakse drivereid otsima.
PS2 hiire/klaveri ühendamisel peab windowsile restarti tegema.

tramm kirjutas:.. kui kirjutad jupi käsust ja siis vajutad PgUp, siis minnakse ajaloos eelmise sellega jupiga algava käskluse juurde. Uuesti PgUp läheb omakorda järgmise juurde jne, PgDn tuleb ajaloos olevikule lähemale.

Hüüumärk ja täht täidab viimase selle tähega alanud käsu.
Kui mitu tähte, siis selle käsu, mille algustähed sobivad.

Kui viimane ls-käsk oli 'ls -ltr /var/log',
siis !ls kordab seda käsku, sõltumata sellest, kas vahepeal on muid käske antud.

history käskude ees on numbrid


!925
näiteks täidab sealt nimekirjast nr 925 käsu.
Tegelt neid näiteid võikski keegi wikis kokku panna, oleks hea algajat sinna suunata, ise võin anda panuse setuid setgid sticky bit kohta

illukas kirjutas:history käskude ees on numbrid


!925
näiteks täidab sealt nimekirjast nr 925 käsu.
Tegelt neid näiteid võikski keegi wikis kokku panna, oleks hea algajat sinna suunata, ise võin anda panuse setuid setgid sticky bit kohta

wiki võiks tõesti sellistest terminali trikkidest kokku panna

Valdur55 kirjutas:PS2 hiire/klaveri ühendamisel peab windowsile restarti tegema.

see oli nii dosi põhiste windowsidega, win xp, 7, 8 puhul hakkab hiir uuesti külge ühendamisel kohe tööle

windows xp puhul ikka ei hakka küll, sammuti usb klaver ja hiir
alles hiljuti sai kogetud

xpander kirjutas:windows xp puhul ikka ei hakka küll, sammuti usb klaver ja hiir
alles hiljuti sai kogetud

huvitav, mull hakkab küll hiir(või klaver) kohe tööle kui külge panna

Valdur55 kirjutas:Lisaseadme teise porti ühendamisel hakatakse drivereid otsima.

See on üks debiilsemaid asju seal. Ühes pordis saab asja ilusti käima, siis järgmine kord paned teise, siis hakkab uuesti trall pihta. Siin kohal tuleb öelda suur kiitus linuxile. Panen näiteks tv pulga taha ja kohe asi töötab, ei ole mingit jura.