Pingviini veeb

Ja mul kästi tehta Powerpoindi esitlust, aga ma tegin asja Google Doc-is ? Kas ma ei täinud nüüd töö käsku ?

Sander kirjutas:Vahest ma muretsen ilmaasjata, tuuleveskitega võitlemine pole kunagi terve mõistuse tunnus olnud?

Seda nad loodavadki... Tegelikult ei tohiks alla anda ja tuleb veenda ning selgitada ja tuua näiteid elust enesest.

Kui käisin kord ITK-s ühel linuxiüritusel, olid Linuxi Kevadpäevad 2009 vist siis üks esinejatest või esinejatega kaasasolnud kodanik viis mind oma autoga raudteejaama. Muidugi läks jutt ka Linuxi peale ja siis üritati mulle selgeks teha, et see Linuxi vms vabatarkvara propageerimine on vastuvoolu ujumine - reaalselt on firmades ikkagi Windows kasutusel.

Ehk siis ees räägitakse ühte juttu - Linux on kena ja tore aga meie kasutame Windowsi...

AGa nii ongi
Tee mis sa teed, kuid enne ei muutu midagi, kui ülevaltpoolt ei tule mingit normaalset suunitlust. Sellesuhtes ootaks mina kodanikuna igasugustelt RIA ja jumal teab mis ametitelt veel, et sealtpoolt tuleks natuke kõvem algatus.
Ainukene suur riigiasutus kes julgeb vastuvoolu ujuda on Keskkonnaministeerium, kes minuteada saab suurepäraselt asutusesiseselt libreoffice-ga hakkama, mure on teiste asutuste/inimestega.

Õpetajate üleminek LibreOffice peale sõltub kohalikust kooli it mehest, kui sealtpoolt on tuge ja abi ning arusaamist siis tulevad ka nemad kaasa. Kõik asjad on alguses rasked, kuid kõige paremini paneb asjad paikka raha

illukas kirjutas:Õpetajate üleminek LibreOffice peale sõltub kohalikust kooli it mehest, kui sealtpoolt on tuge ja abi ning arusaamist siis tulevad ka nemad kaasa. Kõik asjad on alguses rasked, kuid kõige paremini paneb asjad paikka raha

Väidetavalt on õpetajad ülekoormatud ega ole valmis eriti midagi õppima. Kui pakud neile midagi muud kui arvutialast siis õpitakse meelsamini... Kui pead tunde ette valmistama, kontrolltöid parandama, eKooli täitma ja mida kõike veel siis peale selle veel oma pere jne - põhjuseid leiab mitu. Eks üritatakse niipalju vana rasva peal veel lasta kui saab. Eks lapsedki ju venitavad ja kompavad piire kuniks veel saab, et peaks võimalikult vähe pingutama ja vaeva nägema. Eks mittemotiveerivat tasu tuuakse ka õpetajate puhul välja... Kuigi vabatarkvara-alased teadmised on kasutatavad ka mujal kui vaid koolis... Kuid see kriitiline mass on vaja ületada, et ei saaks öelda: näe - teised ju ei kasuta....

Mis peamine - käsk ei tule mitte direktorilt vaid kooli itimehelt - seda ei pea ju millekski pidama... Direktor aga ei saa aru, miks ta peaks õpetajatelt seda vabatarkvara oskust nõudma - käsku kõrgemalt pole ju tulnud...

Tõsi ta on, et ootaks riigilt palju otsustavamat käitumist kui seni üldse on olnud. See eelnõu, mis kunagi tehti - see suudeti kuidagi maha suruda - huvitav, kes ja kuidas sellega hakkama sai. Seal oli konkreetne kuupäev sees.

Eks muidugi selliseid eelnõusid võib ka vastu võtta aga kui ei järgne täidetsaatvat võimu ehk siis kontrolli ja sanktsioone siis pole neil mõtet. Ehk siis kui seadust ei täideta siis pole seadusel suurt mõtet - siis on ikka paabeli segadus nagu praegu ehk siis igaüks kasutab neid failivorminguid, mis meeldib ja pähe tuleb või ette satub ja kedagi ei huvita mingi koosvõime või selle raamistik...

Rohelised kunagi üritasid aga seegi suruti maha...

Ega asjata öelda, et Micro$ofti suurim äritrump on see, et internetis vms liigub ja on kasutusel palju M$ Office-i vormingutes dokumendifaile.

Seetõttu jõuamegi taas alguse juurde - käesolevad 4 riigihanget peaks seda olukorda tublisti parandama kuid endiselt ei ole teada kui kaugel need on ning millise kvaliteediga lahendatakse...

Käsk tuleb ALATI direktorilt, sest itimees ALLUB direktorile, kui asi on vastupidi siis on midagi koolis valesti

Õpetajate kohapealt võtan küll kaitsepositsiooni, sest endal väga pikk staaz. Õpetaja ongi üle koormatud, igasuguse muu tööga, mis ei ole õpetamine.

Mina viisin kooli nii üle, et me olime valiku ees, kas uuendada office litsentse või panna raha mingi kasulikuma alla. Tegime koos direktoriga valiku, et võtame kasutusele Openoffice. Alguses oldi suht hämmelduses, kuid kui panime fakti ette, et lihtsalt ei ole raha ja jutul lõpp. Paar kuud oli vingumist ja ma pigem istusin õpetajate toas, pidevat supporti pakkumas, kuid mida aeg edasi seda väiksemaks vajadus jäi. Lõppkokkuvõttes on kõik ok ja mis peamine töötab. Pooled õpetajad on jäänud kodustes tegemistes ikka microsoft office küüsi, pooled kasutavad vabatahtlikult libreOffice-t. Seega mina pean seda suureks töövõiduks. Omatpoolt oli see suht raske, mitu kuud õpetajatetoas elada ja endale openoffice põhjalikult selgeks teha Aga tänaseks on sellest rohkem kui küll kasu olnud.

illukas kirjutas:Käsk tuleb ALATI direktorilt, sest itimees ALLUB direktorile, kui asi on vastupidi siis on midagi koolis valesti

Siin vihjati eespool, et asi on ikka itimehes - kui tema ei algata siis ei ole midagi... Direktor ei tea mingeid arenguid IT vallas, eriti neid kuulsaid riigihankeid... Ei vaata temagi sisuliselt, mis vormingusse mingi asi salvestub - kui ei avane või paigutus sassis siis on ju ikka tarkvara süüdi ja itimees, kes selle pani... See ei huvita kedagi, et fail vahepeal teises arvutis muudetud teise versiooniga, fonte muudetud vms...

illukas kirjutas: Õpetajate kohapealt võtan küll kaitsepositsiooni, sest endal väga pikk staaz. Õpetaja ongi üle koormatud, igasuguse muu tööga, mis ei ole õpetamine.

Seepärast räägingi, et ega see pole nii lihtne midagi... Vana karu on raske tantsima õpetada... Ehk siis kui korra M$ ära õpitud siis nii ka jääb - ei ole aega ümber õppida...

illukas kirjutas:Omatpoolt oli see suht raske, mitu kuud õpetajatetoas elada ja endale openoffice põhjalikult selgeks teha Aga tänaseks on sellest rohkem kui küll kasu olnud.

Praegu on rohkem nii, et õpetajatel on klassides arvutid, õpetajatetoas käiakse vaid enamasti välja printimas. Põhiline töö tehakse mitte õpetajate toas vaid kuskil mujal kuna õpetajate tuppa ei mahu õpetajad lihtsalt ära ehk siis õpetust saaksid vaid need, kes seal tihedamini käivad.

Kuna siinne teemaarendus on juba algusega võrreldes veidi ülekäte läinud, siis valan ka õli tulle: http://www.tlu.ee/~lucky/kursused.htm#PõhPõhjendus MS Excel kasutamisele
Krt, lingi ankur on tühikute ja värkidega, ei oska klikatavaks teha...
P.S. ma pole arvamuse avaldaja, kõigest sõnumitooja. Palun vahet teha

Jah, Õppetöö reeglid:
"Open Office ja teised tabelarvutusprogrammid pole asendusena kõlbulikud"
aga
"Üliõpilased, kes ei soovi statistilisi meetodeid (MLJ6014) omandada tarkvarapõhiselt, võivad asendustegevusena läbida iseseisvalt teoreetilise kursuse"

Ehk Office 97, 2000, 2003, 2007 ja 2010 on nagu legaalsed, Office XP ja OpenOffice ei ole seda mitte.

Ei, hea et ma kunagi isegi mõelnud pole ülikooli astuda. Eks ülikool oleks ka mind sunniviisiliselt ära rikkunud ja piraatima sundinud.

Miks ei võiks riik, omavalitsused ja kõik eraisikud kohe, vabatahtlikult kogu oma vaba raha ühe teatud USA tarkvaragigandi arvele kanda? Palju tüütut bürokraatiat jääks olemata. Ja inimesed oleks kohe palju kõhnemad, sest ei kulutaks maiustustele ja limpsile raha. Tervishoiusüsteem saaks ka veidi hingamisruumi sest inimesed oleksid tervemad.

olleniit kirjutas:Õppetöö reeglid:
"Open Office ja teised tabelarvutusprogrammid pole asendusena kõlbulikud"

Nii kirjutab oma õppetöö reeglites Tiit Lukki, Tallinna Ülikooli Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudi lektor,
lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli 1972,
magistrikraad füüsikas TPÜ-s 1993.

1972 ei õpetatud ülikoolis veel Excelit, see teadmine, et tabelarvutus = Excel peab pärit olema hilisemast ajast.

Õppetöö reeglites on ka kümnepunktiline loetelu põhjendusi MS Exceli kasutamiseks.
Vaataks neid punkte ükshaaval.

* Statistiliste meetodite ja andmetöötluse korral on protseduuride objektiks vaatluste, küsitluste või mõõtmiste käigus saadud andmed. Andmete kõige loomulikum esitusviis on tabel. Tabelite käitlemise jaoks on välja töötatud tabelarvutuse tarkvara.
- jah, aga tabelarvutuse tarkvara on teisigi peale MS Exceli ja tabeleid on õige hoida tekstitabelitena, mitte kinnises binaarses Exceli formaadis.

* MS Office Excel on tabelarvutusprogramm, mille leiame Eestis kõige sagedamini nende töökohtade arvutitest, kuhu keskkonnakorralduse eriala lõpetajad võiksid tööle asuda.
- kui koolis (ka kõrgkoolis) õpetatakse, et tabelarvutus = MS Excel, siis jah.

* MS Excel'i kasutamise kohta on internetis hulgaliselt vabalt alla laetavaid õppematerjale.
- teistega on sama lugu.

* MS Excel'i kasutamine on tagatud ka Mac'idel.
- lähtetekstidena levitatavad tabelarvutused on kasutatavad veelgi rohkemates keskkondades.

* MS Excel sisaldab statistilistele protseduuridele ja andmetöötlusele orienteeritud lisandprogrammid (add-ins).
- teised niisamuti.

* MS Excel on täiendatav võimsa lisaprogrammiga XLSTAT, mis rahuldab ka kõige nõudlikumat uurijat.
- ei oska kommenteerida, mina olen nii nõudlik, et MS tarkvara mind ei rahulda.

* MS Excel omab teadustööks piisavad graafilised vahendid, mis on detailidena häälestatavad sobiva graafilise esituse saamiseks.
- see on üleüldse vale praktika, toppida kõik kokku ühte vahendisse. Ise kasutan Gnumeric-u, aga ei kasuta kunagi selle graafilisi vahendeid, sest graafika jaoks on teised ja palju rohkemate võimalustega vahendid.

* MS Excel'is saab kasutada Visual Basic for Applications (VBA) programmeerimiskeelt töö automatiseerimiseks ja tulemuste dünaamiliseks esituseks.
- ei oska kommenteerida. Foorumeis olen VBA kohta lugenud kommentaare, mis ei pane mind sellest puudust tundma.

* MS Excel'is saab kasutada võimsa ja universaalse statistika ja andetöötluskeskkonna R (vabavara!) kõiki vahendeid lisamooduli RExcel vahendusel (R kood on kasutatav ka VBA-koodi sees!)
- kasutan R kõiki vahendeid ilma Excelita.

* Töötades andmetega MS Excel'is kontrollib kasutaja neid täiel määral ja on sunnitud olema teadlik iga sooritatava operatsiooni otstarbest ja kasutuseeskirjadest. Erinevalt spetsialiseeritud statistika programmidest, kus kasutaja vaid sisestab andmed ja valib meetodi, ei toimu kasutaja jaoks midagi nn "kulisside taga".
- MS kinniste formaatidega töötades ei kontrolli kasutaja andmeid ja nendega toimuvat täiel määral. Kahtlen, kas liitmisest/lahutamisest ja elementaarfunktsioonidest keerulisemate operatsioonide toppimine tabeli lahtritesse on arukas tegevus. Selleks on palju paindlikumaid ja paremini läbinähtavaid vahendeid.

* TTÜ professor Ivar Tammeraid kommentaar: Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika. TTÜ kirjastus. Eessõna lk 6: "... Enne võimsate statistikapakettide, nagu näiteks SAS, S, S-PLUS ja Stata, juurde asumist sobib põhjalikult tutvuda matemaatilise statistika võimalustega MS Excel keskkonnas [10] . Järgmisena tasub tutvuda statistika vabatarkvara paketiga R, mis kujutab endast paketi S-PLUS alamhulka."
- sama võib öelda Libre Office Calc-i, Gnumericu, Octave-i, Scilab-i, R jne kohta.

Kogu see jutt on kursuse "Andmetöötlus loodusteadustes" juures. Teen andmetöötlust loodusteadustes veidi kauem kui Tiit Lukki, juba viisteist aastat kasutan selleks ainult vabavaralisi tarkvaravahendeid - need on rohkemate võimalustega ja töökindlamad. Selle kursuse õigem nimi oleks "Andmetöötlus tabelarvutusprogrammiga MS Excel".

http://www.tlu.ee/~lucky/:
Olete saabunud TLÜ Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudi keskkonnakorralduse õppesuuna lektori Tiit Lukki akadeemilisele leheküljele.

All servas:
Lehekülg on koostatud kasutades litsenseeritud tarkvara. vt. litsents (http://www.tlu.ee/~lucky/litsents.htm),
aga see link litsentsi ei näita.

Nii palju siis usust (MS) litsenseeritud tarkvarasse ja selle kõikvõimsusesse.
Ka GNU litsentsiga tarkvara on litsenseeritud tarkvara ja oi kui sageli annab silmad ette MS litsentsiga tarkvarale.

All servas:
Lehekülg on koostatud kasutades litsenseeritud tarkvara. vt. litsents (http://www.tlu.ee/~lucky/litsents.htm),
aga see link litsentsi ei näita.

Korrektsuse huvides: Minul näitab küll(sama link)- Microsoft Frontpage 2000

ilmselt jääbki kogu see teema motivatsioonipuuduse taha. enamiku jaoks on kontoritarkvara lihtsalt vahend oma kirjatükkide ja muu töö sobivasse vormi panekuks. nende jaoks ei oma igasugused muud üllamad mõtted sellega seoses mingit tähendust, pigem on need koormaks ja tekitavad segaseid emotsioone teemal, millest nad õiget ettekujutust ei oma.
selge see, et tekkinud olukorras oleks tarvis juba riiklikku sekkumist sest motivatsiooni paati vahetada, ei ole enam kerge leida. turg on kommertsi poolt nii sisse söödetud, et teoorias odavam ja efektiivsem ei ole reaalsuses seda enam.
samas pole ma üldse veendunud, et propageerimiskampaaniad mingit efekti omavad sest ilma riigipoolse konkreetse programmi ja toetuseta ei ole ilmselt ükski haridusasutus nõus kapitaalsemat üleminukt oma vahendite ja vaba tahte najal ette võtma - puudub lihtsalt motivatsioon ja ressurss selleks.

teet kirjutas:

All servas:
Lehekülg on koostatud kasutades litsenseeritud tarkvara. vt. litsents (http://www.tlu.ee/~lucky/litsents.htm),
aga see link litsentsi ei näita.

Korrektsuse huvides: Minul näitab küll(sama link)- Microsoft Frontpage 2000

Vaatasin Operaga väljalülitatud piltidega.
Litsents on pildina ja mitte tekstina, nüüd näen mina ka.

Korrektsuse huvides tegin tollele veebilehele W3C kontrolli:

Unable to Determine Parse Mode!
No DOCTYPE found! Checking with default HTML 4.01 Transitional Document Type.

Validation Output: 5 Errors
Line 1, Column 1: no document type declaration; implying "<!DOCTYPE HTML SYSTEM>"
Line 9, Column 22: value of attribute "NAME" must be a single token
Line 14, Column 3: document type does not allow element "P" here; missing one of "APPLET", "OBJECT", "MAP", "IFRAME", "BUTTON" start-tag
Line 14, Column 69: required attribute "ALT" not specified
- sellepärast jäi väljalülitatud piltide korral nägemata, et peale tüja lehe on veel midagi.

mind huvitab pigem see, kugel need asjad on?

Lapsed tegid 5 klassi tööd, ehk slaide Impress abil.
Ma ei suutnud mitte ühelgi tingimusel, salvestada tehtud valmis tööd formaati, kus juba valmistatud ja korrektne töö, mis ekraanil, säiliks!
Ja puänt on selles, et ma ei räägigi MS abil avamisest, vaid Libre ise samuti ei ole võimeline avama adekvaatselt.

Ma olen varem teinud erinevat tööd ja küll ka ülikooli jaoks ning seda mõlema, nii MS kui OpenO abil ja ma ei suuda hetkel varjata oma pahameelt sellise "sodi" üle, mida nimetatakse kontoritarkvaraks, milline on võtnud siin foorumis mitu lehetäit foorumiruumi jne.

Ma ei saa järjekordselt aru, millest te mõned härrased siin foorumis ja teemades üldse räägite.
Mina teen ettepaneku seda tarkvara mitte soovitada ja mitte propageerida, kuniks sellega midagi võibolla ehk tulevikus ka teha saab!

Omal pole juhtund, aga näind olen selliseid töid küll, aga siis on olnd tegemist vormindusvigadega. Vead on vanad ja üldrahvalikud, üks enamlevinuid on lõigu vahede sisestamine mitmekordse enteriga, selmet neid lõigu vormindamise alt määrata. Mina võitlesin oma õpiastega kombe pärast pildi suurust nurgast muuta, nii et proportsioonid olid valmistöödes puha paigast ära, eks näi, kas on suve jooksul meelest läind või teevad nüüd korralikult. Huvi pärast võtsin eelmise ja üleeelmise aasta tööd, mis on tehtud nii Open- kui ka LibreOfficega, vahet polnud, kõik avanesid LibreOfficega korrektselt. Aga mine tea, mõnes versioonis võib miski kala ujuda, seda ikka vahel juhtub.

erku kirjutas:Mina teen ettepaneku seda tarkvara mitte soovitada ja mitte propageerida, kuniks sellega midagi võibolla ehk tulevikus ka teha saab!

Ei tea, kuidas on lood tulevikuga, aga ma olen teinud OO mingi vist 0.9 aegadest kõik presentatsioonid ainult OO-ga ja nüüd LO-ga. Umbes RH-5 ajal kasutasin mõne korra mingit linuxi presentatsiooni tegemise programmi, nime ei mäleta enam. See vist ei osanud MS powerpointi näidata ning OO surus selle tagaplaanile. Midagi Sinu poolt kurdetut pole kogenud. Praegugi on LO-3.5-s käsil animeeritud GIF-idega presentatsioon. Proovisin naabri mitu versiooni vanemas LO-s (küll 3.?, aga vist 1 või 2), avanes küll ja oli samasugune ka. Ehk on vahe selles, et ma pole elus ühtegi presentatsiooni MSO-ga teinud?

Sander kirjutas:Omal pole juhtund, aga näind olen selliseid töid küll, aga siis on olnd tegemist vormindusvigadega. Vead on vanad ja üldrahvalikud, üks enamlevinuid on lõigu vahede sisestamine mitmekordse enteriga, selmet neid lõigu vormindamise alt määrata. Mina võitlesin oma õpiastega kombe pärast pildi suurust nurgast muuta, nii et proportsioonid olid valmistöödes puha paigast ära, eks näi, kas on suve jooksul meelest läind või teevad nüüd korralikult. Huvi pärast võtsin eelmise ja üleeelmise aasta tööd, mis on tehtud nii Open- kui ka LibreOfficega, vahet polnud, kõik avanesid LibreOfficega korrektselt. Aga mine tea, mõnes versioonis võib miski kala ujuda, seda ikka vahel juhtub.

päri, reeglina kipuvad 99% säärastest pretensioonidest teisenduma justnimelt vormindamise vigadeks. pahatihti isegi õpetajad, kes peaks neid asju teadma, vaatavad asja pealt nagu vasikas uut väravat, kui neile seda selgitada. seega ma soovitaks enne malaka järgi haaramist süüvida ikka probleemi olemusse sest selline pealiskaudsus ei tule kindlasti kasuks ei õpetamisel ega millegi propageerimisel.

erku kirjutas:Lapsed tegid 5 klassi tööd, ehk slaide Impress abil.
Ma ei suutnud mitte ühelgi tingimusel, salvestada tehtud valmis tööd formaati, kus juba valmistatud ja korrektne töö, mis ekraanil, säiliks!
Ja puänt on selles, et ma ei räägigi MS abil avamisest, vaid Libre ise samuti ei ole võimeline avama adekvaatselt.

Eeldan, et salvestasid ikka OpenDocument-vormingus (esitlused siis .odp laiendiga), mitte Microsofti vormingutes (.ppt või -- veel hullem -- .pptx)? Kui jah, siis võibolla komistasid mingi anomaalia otsa: kui see on korratav, siis tuleks arendajatele veast teada anda.

erku kirjutas:Ma olen varem teinud erinevat tööd ja küll ka ülikooli jaoks ning seda mõlema, nii MS kui OpenO abil ja ma ei suuda hetkel varjata oma pahameelt sellise "sodi" üle, mida nimetatakse kontoritarkvaraks, milline on võtnud siin foorumis mitu lehetäit foorumiruumi jne.

Täiesti nõus, et MS Office on sodi

erku kirjutas:Ma ei saa järjekordselt aru, millest te mõned härrased siin foorumis ja teemades üldse räägite.
Mina teen ettepaneku seda tarkvara mitte soovitada ja mitte propageerida, kuniks sellega midagi võibolla ehk tulevikus ka teha saab!

'tea, ma oleks seni nagu kõik oma esitlused ja tekstid ja tabelid LO-ga ilusti tehtud saanud (ehk saan edaspidi ka). Tuttavatele soovitan ka just seda, kui neil MSO lõplikult üle visanud või muidu mingit offitsat vaja -- aga üritan neile siis ka olulisemad töövõtted kätte näidata (ja püüan olemas olla, kui nõu vaja).

Võta või näitena kõrvale IE ja näiteks Firefox.
Kui IE suudab lehte visuaalselt hästi kuvada, siis Firefox ei pruugi seda teha.
Firefox suudab korrektselt tehtud lehte kuvada samuti korrektselt.
IE võtab igasugu saasta vastu. Mis ei tähenda, et IE hea oleks - vastupidi, soodustab vigaste veebilehtede loomist ja koodi solkimist.

MS PP suudab mingi käkki viisakalt kuvada, siis see ei tähenda, et esitlus on hästi tehtud.
Esitlus on vilets saast kui standarditele orienteeritud tarkvara seda laht ei raali.