Lihtne jooksev backup netti - dropbox, ubuntu one jt.
Moderaator: Moderaatorid
Jah, kostan ka hea sõna Déjà Dup-i kohta. Ise kasutan küll ssh-ga serverisse varundamist, aga ta peaks ka suutma välise kõvaketta peale koopiad saatma (kohalik kataloog). Muidugi väline ketas peab koguaeg arvuti küljes olema... või vähemalt siis, kui parajasti koopiat tehakse.
Backup on automaatne ja gpg-ga krüpteeritud ning ka Fedoraga vaikimisi kaasas.
LISA:
Nagu ikka, ei lugenud ma probleemipüstitust korralikult
http://viki.pingviin.org/Rsync-backup
Ehk on abi.
Kindlasti on ka graafilisi valmislahendusi, nagu grsync, kuid mul on kuri kahtlus, et see tavaline ubuntu kasutaja võib igasuguse backup ülesseadmisega hätta jääda... ehk nagunii pead sina selle valmis tegema, siis pole ju skripti kasutamine mingi probleem
Backup on automaatne ja gpg-ga krüpteeritud ning ka Fedoraga vaikimisi kaasas.
LISA:
Nagu ikka, ei lugenud ma probleemipüstitust korralikult
Kuna deja-dup-i koopiad on krüpteeritud, siis taastamine ei ole päris copy-paste. Kui inimene soovib taastavat faili lihtsalt kopeerida, siis võibolla tõesti oleks parem mingi rsynci-põhine script, mis käivitatakse näiteks cron-i tööna kas iga päev või nädal... kuidas vajadus tekib. Kunagi kasutasin seda:ertserts kirjutas:. Kuid nüüd on tegemist tavalise Ubuntu kodukasutajaga, kelle puhul on isegi zip faili lahti pakkimine backupist raske ja segane tegevus.
http://viki.pingviin.org/Rsync-backup
Ehk on abi.
Kindlasti on ka graafilisi valmislahendusi, nagu grsync, kuid mul on kuri kahtlus, et see tavaline ubuntu kasutaja võib igasuguse backup ülesseadmisega hätta jääda... ehk nagunii pead sina selle valmis tegema, siis pole ju skripti kasutamine mingi probleem
Tänud soovituste ja näidete eest.
Proovin kõik variandid järgi ja arvatavasti teen nii et arhiveerimine tehakse ZIP formaati. Ehk see formaat on endisele Windows kasutajale kõige "ajulähedasem" variant.
Proovin kõik variandid järgi ja arvatavasti teen nii et arhiveerimine tehakse ZIP formaati. Ehk see formaat on endisele Windows kasutajale kõige "ajulähedasem" variant.
ertserts@linuxialune:~$ echo;echo Local and Remote IP connections:;netstat -at|sort -k5|grep ESTABLISHED|cut -c20-80;echo
p7zip-full soovitaks paigaldada pigem - kasutaja ju win ei kasuta kui õigesti aru saan.
See närib enamuse tuntud arhiividest lahti. GUI poolelt kasutab seda "archive manager" (Gnomes, KDE osa ei tea).
Ausalt öeldes see Gnome arhiveeri/lahtipakkija teeb vist niigi kõike mis tarvis.
Hetkel ei meenu pakitud faili mida see lahti ei tee.
(või on aegade algusest saadik vajalik lahtipakkija mul juba paigaldatud)
See närib enamuse tuntud arhiividest lahti. GUI poolelt kasutab seda "archive manager" (Gnomes, KDE osa ei tea).
Ausalt öeldes see Gnome arhiveeri/lahtipakkija teeb vist niigi kõike mis tarvis.
Hetkel ei meenu pakitud faili mida see lahti ei tee.
(või on aegade algusest saadik vajalik lahtipakkija mul juba paigaldatud)
Vaatasin Ubuntuga default kaasasolevat krüpteeringu toega Deja-Dup'i. Kodukasutajale igati töötav ja asjalik backup. Mulle vajadusel täiesti sobiks. Kuid siin on üks props, nimelt arvutikasutajale kes pole arvutiga suur "sinasõber" (lihtsalt trükimasin) on deja-dup kasutus kui mitte ületamatu siis overkill maiguga.
Seega kaalusin veel backup variante ja tegin kasutaja seisukohast lähtudes "lollikindlama" lahendi (kõrvaldasin kasutaja kui backup teostaja). Ehk siis kasutaja peab eduka backupi sooritamiseks oma lauaarvuti lihtsalt välja lülitama. Ehk siis enne arvuti väljalülitust toimubki backup. Kasutajal tuleb meeles pidada ainult kaks asja. Kirjatöö tuleb salvestada alati 'Documents' kataloogi (LibreOffice on sätitud default sinna salvestama) ja väline usb-hdd peab alati olema statsionaarselt lauaarvutiga ühenduses.
Valutu lahend loomeinimesele on siis järgnev.
Kasutan Linuxis failide kopeerimiseks default kaasasolevat 'rsync'i. Esimesel korral kopeeritakse üle kõik kataloogis olevad kataloogid/failid, järgmistel kordadel ainult ajatempli muutustega kataloogid/failid või siis täiesti uued kataloogid/failid. Krüpteerimist ja arhiveerimist (zip jt) kui sellist ei toimu.
1. Tegin sudo õigustes uue faili nimega 'arhiveerimine' millele andsin käivituslikud loabitid (chmod 755) ja faili sisuks panin:
rsync -r -t -v -s /home/vihalemb/Documents /media/vihalemb/KOOPIAD --log-file="/media/vihalemb/KOOPIAD/log/backup.log" 2>&1
Faili 'arhiveerimine' kopeerisin kataloogi /etc/init.d/
2. Välise usb-hdd formaatisin NTFS failisüsteemi (lihtsam kasutada erinevate OS'ide tasandil) nimega 'KOOPIAD'.
3. Et arvuti 'shutdown' protsessis teha kataloogidest/failidest rekrusiivseid koopiaid usb-hdd'le tegin 2tk soft linki:
sudo ln -s /etc/init.d/arhiveerimine /etc/rc0.d/K13arhiveerimine
sudo ln -s /etc/init.d/arhiveerimine /etc/rc6.d/K13arhiveerimine
Loodan et koopiad ja koopiate logi on ja jääb sellel Linux lauaarvutil töökindlamaks ja valutumaks kui oli eelnev WindowsXP koos mingi igeriku backup süsteemiga mis tegi teatud kellaajal ja teatud päeval 1x kuus kirjatööde failidest koopia (see päev tuli meelde jätta!). Tegelikult see Windows koopiate tegemise soft hakkas tõrkuma ja lakkas töötamast juba 2-aastat tagasi. Nii et koopiaid kui selliseid seal usb-hdd'l polnudki. Njahh!
Seega kaalusin veel backup variante ja tegin kasutaja seisukohast lähtudes "lollikindlama" lahendi (kõrvaldasin kasutaja kui backup teostaja). Ehk siis kasutaja peab eduka backupi sooritamiseks oma lauaarvuti lihtsalt välja lülitama. Ehk siis enne arvuti väljalülitust toimubki backup. Kasutajal tuleb meeles pidada ainult kaks asja. Kirjatöö tuleb salvestada alati 'Documents' kataloogi (LibreOffice on sätitud default sinna salvestama) ja väline usb-hdd peab alati olema statsionaarselt lauaarvutiga ühenduses.
Valutu lahend loomeinimesele on siis järgnev.
Kasutan Linuxis failide kopeerimiseks default kaasasolevat 'rsync'i. Esimesel korral kopeeritakse üle kõik kataloogis olevad kataloogid/failid, järgmistel kordadel ainult ajatempli muutustega kataloogid/failid või siis täiesti uued kataloogid/failid. Krüpteerimist ja arhiveerimist (zip jt) kui sellist ei toimu.
1. Tegin sudo õigustes uue faili nimega 'arhiveerimine' millele andsin käivituslikud loabitid (chmod 755) ja faili sisuks panin:
rsync -r -t -v -s /home/vihalemb/Documents /media/vihalemb/KOOPIAD --log-file="/media/vihalemb/KOOPIAD/log/backup.log" 2>&1
Faili 'arhiveerimine' kopeerisin kataloogi /etc/init.d/
2. Välise usb-hdd formaatisin NTFS failisüsteemi (lihtsam kasutada erinevate OS'ide tasandil) nimega 'KOOPIAD'.
3. Et arvuti 'shutdown' protsessis teha kataloogidest/failidest rekrusiivseid koopiaid usb-hdd'le tegin 2tk soft linki:
sudo ln -s /etc/init.d/arhiveerimine /etc/rc0.d/K13arhiveerimine
sudo ln -s /etc/init.d/arhiveerimine /etc/rc6.d/K13arhiveerimine
Loodan et koopiad ja koopiate logi on ja jääb sellel Linux lauaarvutil töökindlamaks ja valutumaks kui oli eelnev WindowsXP koos mingi igeriku backup süsteemiga mis tegi teatud kellaajal ja teatud päeval 1x kuus kirjatööde failidest koopia (see päev tuli meelde jätta!). Tegelikult see Windows koopiate tegemise soft hakkas tõrkuma ja lakkas töötamast juba 2-aastat tagasi. Nii et koopiaid kui selliseid seal usb-hdd'l polnudki. Njahh!
ertserts@linuxialune:~$ echo;echo Local and Remote IP connections:;netstat -at|sort -k5|grep ESTABLISHED|cut -c20-80;echo
Olen just GUI asjavärkidest edukalt Back In Time kasutanud.
Selle rakenduse puhul on olemas vaikevõimalus käivitada rakenduste menüüst protsess kas kasutaja või adminnina.
http://www.maketecheasier.com/automate-your-system-backup-with-back-in-time
Kõigi Buntude varamutesse kaasatud.
Varamute täielikum nimekiri
Selle rakenduse puhul on olemas vaikevõimalus käivitada rakenduste menüüst protsess kas kasutaja või adminnina.
http://www.maketecheasier.com/automate-your-system-backup-with-back-in-time
Kõigi Buntude varamutesse kaasatud.
Varamute täielikum nimekiri
Hea tarkvara kuulab kasutaja sõna
Dropboxile alternatiiv on MEGA 50GB tasuta ruum, Is ekasutanud pikka aega juba ning igati rahul olen sellega.
Peale selle, et on olemas palju ruumi ja korralik graafiline liides ka linuxile on seal veel palju võimalusi.
Saab jagada ka linki sõpradele, on veel võimalus ennem allalaadimist vajadusel näiteks jooksvalt fail kokku pakida. Saad sõpradega suhelda online chatis, plus palju palju muud huvitavat.
Võimalik kasutada ka antud klienti ja veebiliidest eesti keeles.
Soovitan soojalt vahetada dropbox mega vastu kes veel megast midagi ei tea.
Lähemalt saate ise oma silmaga uurida seda sealt https://mega.nz
Peale selle, et on olemas palju ruumi ja korralik graafiline liides ka linuxile on seal veel palju võimalusi.
Saab jagada ka linki sõpradele, on veel võimalus ennem allalaadimist vajadusel näiteks jooksvalt fail kokku pakida. Saad sõpradega suhelda online chatis, plus palju palju muud huvitavat.
Võimalik kasutada ka antud klienti ja veebiliidest eesti keeles.
Soovitan soojalt vahetada dropbox mega vastu kes veel megast midagi ei tea.
Lähemalt saate ise oma silmaga uurida seda sealt https://mega.nz
Näiteks selle backupi ehk tagavara koopiaga on veel selline lugu et paljud loomeinimesed (kirjanikud, luuletajad, kunstnikud jt) pole nõus oma poolikut või valmivat vaimutööd paigutama kusagile Interneti avaruste serveritesse. Isegi mitte krüpteeritult.
Soovitakse et koopia paikneks kas arvuti teisel kõvakettal või välisel andmekandjal ning kindlasti kodus. Paljud nendest kasutavad arvutit kui lihtsat töövahendit. Kui kunagi oli olemas trükimasin siis nüüd on selleks arvuti mille peal trükitakse. Loometuhinas ei soovita ega taheta süüvida infotehnoloogia lõpututesse võimalustesse. Näiteks kirjanikule on kõige närvesöövam aeg kirjastajate poolt paika pandud novelli või romaani lõpetamise tähtaeg.
Nii et mida vähem selliseid "loomepalavikus" inimesi it-asjandustega tülitada ja koormata seda parem. Seega nii mõnegi juhtumi puhul on parim ja tervislikum variant max. autoimatiseerimine ilma inimese otsese vahele sekkumiseta. Loomulikult on inimeste õpivõime väga erinev, mis ühele on põnev väljakutse ja proovilepanek see teisele on totaalne "ajaraisk" ja "overkill".
Soovitakse et koopia paikneks kas arvuti teisel kõvakettal või välisel andmekandjal ning kindlasti kodus. Paljud nendest kasutavad arvutit kui lihtsat töövahendit. Kui kunagi oli olemas trükimasin siis nüüd on selleks arvuti mille peal trükitakse. Loometuhinas ei soovita ega taheta süüvida infotehnoloogia lõpututesse võimalustesse. Näiteks kirjanikule on kõige närvesöövam aeg kirjastajate poolt paika pandud novelli või romaani lõpetamise tähtaeg.
Nii et mida vähem selliseid "loomepalavikus" inimesi it-asjandustega tülitada ja koormata seda parem. Seega nii mõnegi juhtumi puhul on parim ja tervislikum variant max. autoimatiseerimine ilma inimese otsese vahele sekkumiseta. Loomulikult on inimeste õpivõime väga erinev, mis ühele on põnev väljakutse ja proovilepanek see teisele on totaalne "ajaraisk" ja "overkill".
ertserts@linuxialune:~$ echo;echo Local and Remote IP connections:;netstat -at|sort -k5|grep ESTABLISHED|cut -c20-80;echo
ertserts kirjutas:Näiteks selle backupi ehk tagavara koopiaga on veel selline lugu et paljud loomeinimesed (kirjanikud, luuletajad, kunstnikud jt) pole nõus oma poolikut või valmivat vaimutööd paigutama kusagile Interneti avaruste serveritesse. Isegi mitte krüpteeritult.
Soovitakse et koopia paikneks kas arvuti teisel kõvakettal või välisel andmekandjal ning kindlasti kodus. Paljud nendest kasutavad arvutit kui lihtsat töövahendit. Kui kunagi oli olemas trükimasin siis nüüd on selleks arvuti mille peal trükitakse. Loometuhinas ei soovita ega taheta süüvida infotehnoloogia lõpututesse võimalustesse. Näiteks kirjanikule on kõige närvesöövam aeg kirjastajate poolt paika pandud novelli või romaani lõpetamise tähtaeg.
Nii et mida vähem selliseid "loomepalavikus" inimesi it-asjandustega tülitada ja koormata seda parem. Seega nii mõnegi juhtumi puhul on parim ja tervislikum variant max. autoimatiseerimine ilma inimese otsese vahele sekkumiseta. Loomulikult on inimeste õpivõime väga erinev, mis ühele on põnev väljakutse ja proovilepanek see teisele on totaalne "ajaraisk" ja "overkill".
Võib ikka varundada enda asju pilve.
ricochet:yckka6zlbxv767lz
Tagavarakoopiate hoidmine füüsiliselt samas kohas on väga halb strateegia. Paljud kasutajad ei suvatse isegi tagavaraketast jõude oleku ajal lahti ühendada.ertserts kirjutas:Näiteks selle backupi ehk tagavara koopiaga on veel selline lugu et paljud loomeinimesed (kirjanikud, luuletajad, kunstnikud jt) pole nõus oma poolikut või valmivat vaimutööd paigutama kusagile Interneti avaruste serveritesse. Isegi mitte krüpteeritult.
Soovitakse et koopia paikneks kas arvuti teisel kõvakettal või välisel andmekandjal ning kindlasti kodus. Paljud nendest kasutavad arvutit kui lihtsat töövahendit. Kui kunagi oli olemas trükimasin siis nüüd on selleks arvuti mille peal trükitakse. Loometuhinas ei soovita ega taheta süüvida infotehnoloogia lõpututesse võimalustesse. Näiteks kirjanikule on kõige närvesöövam aeg kirjastajate poolt paika pandud novelli või romaani lõpetamise tähtaeg.
Nii et mida vähem selliseid "loomepalavikus" inimesi it-asjandustega tülitada ja koormata seda parem. Seega nii mõnegi juhtumi puhul on parim ja tervislikum variant max. autoimatiseerimine ilma inimese otsese vahele sekkumiseta. Loomulikult on inimeste õpivõime väga erinev, mis ühele on põnev väljakutse ja proovilepanek see teisele on totaalne "ajaraisk" ja "overkill".
Ainuke mõistlik lahendus on protsessi automatiseerimine ja tagavarakoopiate pilve ladustamine. Dupilicity, burp, rdup jne. on võimelised tagavarakoopiaid krüpteerima.
Kui "loomeinimesele" ei meeldi, siis on IT tehniku ülessanne lihtsate sõnadega ühe või teise süsteemi eelised, puudused ja riskid selgeks teha.
deja-dup töötab koos duplicity-ga graafiliselt ja debian/ubuntu peal. gpg sümmeetriline.
https://wiki.gnome.org/Apps/DejaDup/HowItWorks
https://wiki.gnome.org/Apps/DejaDup/HowItWorks
ricochet:yckka6zlbxv767lz