Qilaq väidab korduvalt, et brauseri tab'id pole kartoteegi vahekaartidega ei fuktsionaalselt samad ega ka mitte sarnased. Valik näiteid sellekohastest väidetest...
Qilaq: "Mulle kui raamatukogundusega päris lähedalt seotud inimesele tekitab vahekaardi mõiste kasutamine tabi vastena ainult kummastust, sest neil ei ole funktsionaalselt kohe mitte midagi ühist."
Qilaq: "Jah, isegi selle pildi põhjal on selgelt näha, et need kaks asja ei ole kuidagi funktsionaalselt sarnased."
Qilaq: "Ja ma mõtlen küll täiesti tõsiselt, et tabil ja vahekaardil ei ole funktsionaalseid ühisjooni. Visuaalne sarnasus - jah, funktsionaalne sarnasus - ei."
Qilaq: "vahekaardi puhul see just häiribki, et kasutusele on võetud teise valdkonna termin puhtalt visuaalse sarnasuse alusel, arvestamata selle tegelikku (funktsionaalset) sisu."
Qilaq: "Eelkõige just selle funktsiooni mõttes, nagu ma korduvalt öelnud, mille puhul ma ei näe kuidagi sarnasust (veel vähem samasust)."
Edasi läheb asi nii...
Träm: "kas raamatukogu kataloogist ära virutatud vahekaartidega on puhtfüüsiliselt võimalik mängida sedasama mängu, mida mängitakse tab'idega brauseri aknas?"
Qilaq: "jah, on. Ainult et siis kaob ära vahekaardi kui mõiste tähendus..."
Siin punktis on minu arvates põhimõtteline arusaamatus, sest mis on funktsioon? Vikipeedia järgi: "millegi eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve". Lihtsamalt öeldes on funktsioon see, mida millegagi teha saab. Kui raamatukogu kataloogist võetud vahekaartidega on reaalselt ja füüsilises maailmas võimalik teha sedasama, mida tehakse brauseris tab'idega, siis on tegemist funktsionaalse kattuvusega. Kattuvus tähendab vähemalt sarnasust. Sarnasus tähendab samasust mingis kindlas aspektis. Järelikult on Qilaq midagi väga fundamentaalselt sassi ajanud. Ja teinud seda korduvalt, nagu ta ise rõhutab.
Siin väärib arutamist veel üks asi. Kas raamatukogu vahekaardid on mõeldud selle tegemiseks, mida me nendega teeme, kui me nendega brauserit simuleerime? Äkki me tarvitame neid seda tehes valesti, so mittefunktsionaalselt? Umbes nagu siis, kui me tarvitame labidat haamrina. Ma usun, et Qilaqil ei jää suurt muud üle kui seda väitma asuda. Samas leian ma, et see väide pole pädev. Järgneb selgitus...
Qilaq: "Ma olen sellega küll nõus, et vahekaart tähistab
otseteed suuremas infokogus (kartoteegis) alaminfokoguni jõudmiseks (wk tsitaat --- Träm), aga selle ettekujutamine veebilehitsejas on nagu raske."
Qilaq nõustub siin, et vahekaardi funktsiooniks raamatukogu kataloogis on tähistada otseteed alaminfokogumini jõudmiseks. See on vahekaardi "eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve". See pole midagi juhuslikku, mida vahekaardiga muuseas teha saab (nagu labidaga naela seina lüüa), vaid see ongi see, mida vahekaart tegema on mõeldud.
Sooritame nüüd ühe väikese mõtteeksperimendi, mis peaks asja selgust tooma.
Võtame meie väikse mängu vahekaartidega, kus me simuleerime nendega brauserit. Võtame nt kolm vahekaarti. Täidame need järgnevalt:
1. kaart:
kirjutame välje peale tähe "A"
kirjutame kaardi enda peale "AUTO" ja järgisele reale kaardil "AJAMASIN"
2. kaart:
kirjutame välje peale tähe "B"
kirjutame kaardi enda peale "BUSS" ja järgmisele reale kaardil "BURAAN"
3. kaart:
kirjutame välje peale tähe "C"
kirjutame kaardi enda peale "CAR"
Paneme nüüd need kaardid kartoteegikasti ja hakkame mängima. Esialgu on meil näha ainult väljed tähtedega "A", "B" ja "C". See on meie esmane infokogum. Nüüd avame vahekaardi, mille väljel on täht "B" ja meile avaneb alaminfokogum, mis koosneb ridadest "BUSS" ja "BURAAN". Proovime veelkord. Avame vahekaardi, mille väljel on täht "A" ja meile avaneb taas alaminfokogum, mis seekord koosneb ridadest "AUTO" ja "AJAMASIN". Korra veel. Avame viimase vahekaardi, mille väljel on täht "C". Meile avaneb taas alaminfokogum, mis koosneb järjestikku kirjutatud tähtedest "C", "A" ja "R". Järeldame, et vahekaarti mingi välje koha pealt avades avaneb alati mingi alaminfokogum.
Järgmised sammud:
1. Asendame "AUTO" reaga "
http://www.auto.ee/", "AJAMASIN" reaga "
http://www.ajamasin.ee/" jne. Proovime oma vahekaartidega jälle mängida. Avame vahekaardi väljega "A". Esimesel real on "
http://www.auto.ee/". Mõistame, et tegemist on alaminfokogumiga. Vajutame mõttes [Edasi] ja võtame järgmise rea "
http://www.ajamasin.ee/". Mõistame, et meie alaminfokogum kasvas just ühe infoüksuse võrra. Meil tekib peas "link" ja võtame pastaka ning kirjutame kaardi kolmandale reale "
http://www.ruumimasin.ee/" ja kasvatame ise alaminfokogumit veel ühe infoühiku võrrra. Vajutame mõttes [Tagasi] ja meile avaneb taas "
http://www.ajamasin.ee/". Infokogum jääb samas, aga me tunneme imelikku tunnet. Me justkui püüdsime infokogumis orienteeruda... Me tunneme peaaegu nagu surfaksime netis. Äge!
2. Asendame nüüd iga vahekaardi ühe pihuarvutiga. Kleebime pihuarvuti külge kontoriliimiga välje (ei soovita kasutada SuperAttak tüüpi liime, neid ei saa pärast maha). Täidame kõik kolm väljet taas tähtedega "A", "B" ja "C". Käivitame kõigil pihuarvutitel Firefoxi ja esimesel avame väljega "A" pihuarvutil saidi "
http://www.auto.ee/", väljega "B" pihuarvutil saidi "
http://www.buss.ee/" ja väljega "C" pihuarvutil saidi "
http://www.car.ee/". Paneme pihuarvutid kartoteegikasti. Nimetame nad "elektroonilisteks vahekaartideks". Avame vahekaardi väljega "B". Ohhoo! Jälle alaminfokogum! Poleks uskunudki! Terve veebileht! Vajutame linki "
http://www.buss.ee/?lang=fin". Meile avaneb soomekeelne variant lehest. Meie alaminfokogum on taas laienenud! Aga soome keelt me ei oska ja vajutame nuppu [Tagasi]. Me tunneme, et see on täpselt nagu brauser!
3. Läheme kuulutame oma suurest avastusest foorumis "
http://pingviin.org/forums.html". Me võime selleks võtta uue pihuarvuti, kleepida sellele välje "P" ja avada seal Firefoxi leheküljelt "
http://pingviin.org/forums.html" ja kirjutada seal, mis vaja, aga me võime sedasama ju teha ka brauseris, mis pakub meile täpselt sedasama võimalust virtuaalselt. Hoiame kokku pihuarvuteid, aega ja liimi.
Nüüd meenutame Qilaqile, et raamatukogu kataloogi vahekaartide funktsiooniks oli jõuda suuremas infokogumis alaminfokogumini. Küsime, kas me oleme piisavalt kaasa aidanud sellesama funktsiooni ettekujutamisele veebilehitsejas, mille kohta Qilaq ütles, et see on tema arvates "nagu raske". Ootame põnevusega, mida Qilaq vastab...
Loeme mõtteeksperimendi lõppenuks.
Huvitav on siin veel üks asi, Qilaq ütleb ülal, et niimoodi pihuarvutitega mängides kaob ära vahekaardi kui "mõiste tähendus". Mida see peaks tähendama? Üldiselt räägitakse sellest, et nimetused/terminid osutavad oma definitsioonidega mingitele esemetele koos nende funktsioonidega. Ühtlasi väljendab definitsioon asja mõistet. Mõiste on see mõtteline üksus, mis kannab eseme ja selle funktsiooni kirjeldust. Misasi on aga siis veel see mõiste tähendus? Kas see on midagi emotsionaalset, mis lisandub definitsioonile? Umbes midagi sellist, kui ma räägin sellest, et minu jaoks tähendab nt rahvuseepos "Kalevipoeg" väga palju? Ses mõttes, et ma ei oska täpselt öelda, mis on "Kalevipoja" funktsioon, aga tunnen, et sellel on mingi määratlematu sügav tähendus.
Ülalolev mõtteeksperiment näitab selgelt, et Qilaqi poolt tunnistatud vahekaardi funktsioon (suuremas infokogumis alaminfokogumini jõudmine) eksisteerib väga edukalt edasi ka brauseris. Terminid defineeritakse. Defineerimise aluseks on eseme funktsioon. Kuna funktsioon raamatukogu vahekaartide ja brauseri vahekaartide puhul kattub, siis on raamatukogunduse termini ülekandmine kasutajaliidese valdkonda terminoloogiliselt korrektne. Mõlemad vastavad samale definitsioonile. Küll eri kontekstides, aga see ongi terminite teise valdkonda ülekandmise iva, siin pole midagi ette heita. Edasi justkui polegi midagi arutada.
Kui keegi soovib, siis võib muidugi arutada Tiiu Erelti väidet "Terminiõpetusest": "Üleviimisega ei tohi aga kaasneda seda, et et oskuskeeles antav tähendus oleks vastuolus sõna tähendusega üldkeeles." Siin on ka juttu tähendusest. Lisaks sellele üldkeelest ja oskuskeelest. Vahekaart ilmselt pole üldkeele sõna --- seega ei peaks see Qilaqi väljatoodud väide asjasse puutuma. Või ikkagi puutub?
