Pingviini veeb

Stallman kui nähtus ongi selline " Kilbiga või kilbil " äärmuslane. Tema jaoks on maailm must-valge. Tal ei ole sellist asja nagu enam-vähem. Selles mõttes on tema suust sellist juttu kuulata ok. "Kui sa ei ole aus ja läbipaistev siis hakkame vihkama sind".

Aga jah - väikese jutu kohta:
Kui lähed poodi autot ostama ( Linuxit installima ), siis eeldad nagu, et auto sõidab ( Linux on nagu ikke linux ). Mitte kas te ikke juhendit ( EULA ) lugesite. Nüüdsest saad ainult auto. Ilma mootorita. See on extra ! Selle eest massa Tom.
On ju nõme.

Aga eks Ubuntu hakkab minema "Standard linuxi perest" eemale.
Ja eks kes tahab ikke stabiilset maailma kasutab CentOS -i.

Muide raha teenimisest. Need kes arvavad, et raha teenimine on ok. Te vaatate raha teenimist ettevõtte vaatepunktist. Mitte kasutaja vaatepunktist. Mida see teeb kasutajale. Antud juhul teeb see kasutaja elu ebaturvalisemaks ja prügiga koormavamaks. Mina näituseks ei kavatse Amazon.com -ist midagi osta. Et see on tühi töö ja vaimu närimine.
Eemaldajatele. Saab osaliselt visuaalse osa eemaldada küll. Aga kas see pole mitte M$S -i maailm milles peab kõik "kruvid" kinni keerama enne kui saad hakata kasutama. Ja kas saab selles kindel olla, et järgmise uuendusega ei tule maha installitud pakk tagasi ???

Shadow kirjutas:Aga eks Ubuntu hakkab minema "Standard linuxi perest" eemale.

Sellised meeleolud? Misasi see tavaline linuksipere on ja kuidas see Ubuntu nüüd sealt eemaldubki?

Mina igal juhul täiega fännin Ubuntu kommertsedu. Kümmekond aastat tagasi võis seda ainult ulmeteostest lugeda loota. Kogu asja taustaks ja mõtteks on siiski vaba tarkvara litsentsid --- ja need ei saa Ubuntust kuskile kaduda. Ehk Ubuntu jääb alati vabaks tarkvaraks ja linuksipere liikmeks. Võib-olla naljakalt riietuvaks liikmeks, aga siiski omaks. Natuke tolerantsust äkki?

Shadow kirjutas:Mina näituseks ei kavatse Amazon.com -ist midagi osta. Et see on tühi töö ja vaimu närimine.
Eemaldajatele. Saab osaliselt visuaalse osa eemaldada küll. Aga kas see pole mitte M$S -i maailm milles peab kõik "kruvid" kinni keerama enne kui saad hakata kasutama. Ja kas saab selles kindel olla, et järgmise uuendusega ei tule maha installitud pakk tagasi ???

Mis tähendab "osaliselt visuaalse osa eemaldamine"? Et sisuline osa jääb alles? No ei ole nii! Kui eemaldad paketi, siis on pakett läinud. Jutud sellest, et äkki tuleb pakett salaja tagasi --- see on utoopia. Ja kui tõesti paketihaldurist väheks jääb, siis Ubuntus on peamine litsents siiski GPL --- nagu ühes standardses linuksiperes kombeks. Selle egiidi all on võimalik teha süsteemi mistahes muudatusi.

Üldiselt, kui on jutt, et Ubuntut tootev Canonical tegeleb Amazoni otsingute kuvamisel spioneerimisega, siis spioneerimiseks on Canonicalil palju paremaid võimalusi. Näiteks võiks ju mõne oma paketi sisse midagi istutada. Ehk siis, miks me üldse Canonicali usaldame? Kui me usaldame Canonicalile kogu oma süsteemi paketihalduse, siis miks me peaks paanitsema mingi Amazoni pärast? On seal tõesti mingi reaalne oht spioneerimiseks? Eriti, kui Canonical kinnitab, et päringud anonümiseeritakse.

Ma olen nõus, et siin on printsiibi küsimus, kas andmeid kasutaja kohta võib vaikimisi edastada, aga siin on niikuinii juba asjad ammu kasutaja kahjuks lahenenud. Võrgust teevad päringuid nii meediamängijad (nt albumite kaanepildid) kui ka brauseri vaikimisi otsimootorid (nt Google profileerib päris hoolega). Stallmani lõplikult rahuldav lahendus oleks üldse võrguühendused vaikimisi keelata --- et jumala eest kasutajaandmed kuskile ei edastuks.

Ubuntu on minu jaoks tooriksüsteem ja minu poolest pakendagu nad seda kuidas tahavad. Estobuntus võetakse niikuinii kõik üleliigne maha ja lisatakse kohalikult vajalikud asjad. Ja igaüks võib seda ka oma äranägemise järgi ise teha. Kui Canonical saavutab oma muudatustega selle, et inimesed hakkavad rohkem Ubuntu derivaate või üldse Debiani kasutama, siis seda parem.

tramm kirjutas:

Shadow kirjutas:Aga eks Ubuntu hakkab minema "Standard linuxi perest" eemale.

Sellised meeleolud? Misasi see tavaline linuksipere on ja kuidas see Ubuntu nüüd sealt eemaldubki?

Mina igal juhul täiega fännin Ubuntu kommertsedu. Kümmekond aastat tagasi võis seda ainult ulmeteostest lugeda loota. Kogu asja taustaks ja mõtteks on siiski vaba tarkvara litsentsid --- ja need ei saa Ubuntust kuskile kaduda. Ehk Ubuntu jääb alati vabaks tarkvaraks ja linuksipere liikmeks. Võib-olla naljakalt riietuvaks liikmeks, aga siiski omaks. Natuke tolerantsust äkki?

G+'is on viimasel ajal olnud päris palju nurinat Canonicali suunal ja nende lähenemise pihta. Ja osalt tuleb sellega nõustuda.. Esiteks alustati sellega, et hakati suures mahus kas asju patchima või siis enda jaoks forkima (parim näide see, et isegi kui tahaks, siis teistel distrotel ei ole väga lihtne Unityt kasutusele võtta, sest selleks tuleks süsteemis kohati konfliktseid kompromisse teha). Canonicali arendajad ei saanud teiste kogukondadega kaubale ja otsustasid lihtsamat teed minna, mis pikas perspektiivis eraldab nad teistest linuxilistest (neil on oma käivitussüsteem ja nüüd lisaks ka veel mõnedki muud omad teegid, põhimõtteliselt tuleb neid eraldi toetada oma koodis ja universaalne lähenemine seal ei tööta enam).
Et sellest veel vähe oleks, siis tegid nad nüüd ka SK-d ja panid teatud asjade arenduse ära kappi. "Näete siis, kui meil on asi valmis", et te pagana pärast enne arvamust ei avaldaks. Tuletagem meelde, kuidas oleks Amazoni otsing siis toiminud, kui selle vastu poleks enne reliisi kõvasti kisa tõstetud.
Ehk siis üldiselt selline väga kommertslik lähenemine on neil tekkinud ja kasutajast on saamas produkt, mida müüakse, mitte kasutaja, keda OS peaks teenima. Kui nad lähemas tulevikus oma vaadetes midagi ei muuda, siis on nad varsti üsna eraldiseisvad. Jah, GPL, aga siiski.

Väike tuleviku ennustus: http://news.cnet.com/8301-1009_3-575586 ... -get-worse - ühel päeval sulle lihtsalt öeldakse, et tegelikult me mõtlesime kogu aeg, et kogu sinu arvuti sisu on reklaamipartneritele sinu vastu kasutamiseks saadaval..

illukas kirjutas:Rahateenimise jutust, seda teeb (minu arust) oluliselt viisakama mudeliga Fedora/RedHat.

punamütsikesel on ette näidata märksa pikem ajalugu, sisse on söödetud eluks vajalik osa turust, paraku küll rohkem ärilahendusena. ubuntu projektil see eelis puudub ja suhteliselt uue tulijana ei ole nii lihtne finantsi leida. pealegi, kui punamütsikese tavakasutaja ja serveri projektid on lahus, siis ubuntu puhul on need siiski ühe ja sama allika lükata ja tõugata. ma ei pea vast rõhutama siinkohal, kumba keerulisem arendada on.
üldises plaanis leian, et kui punamütsike on teinud väga palju ära ärimaailmas, siis ubuntu projekt on pannud rattad korralikult käima ka tavakasutaja jaoks. paraku on sellel kõigel oma hind ja see tuleb millegi arvelt maksta.

sander85 kirjutas:Esiteks alustati sellega, et hakati suures mahus kas asju patchima või siis enda jaoks forkima (parim näide see, et isegi kui tahaks, siis teistel distrotel ei ole väga lihtne Unityt kasutusele võtta, sest selleks tuleks süsteemis kohati konfliktseid kompromisse teha). Canonicali arendajad ei saanud teiste kogukondadega kaubale ja otsustasid lihtsamat teed minna, mis pikas perspektiivis eraldab nad teistest linuxilistest (neil on oma käivitussüsteem ja nüüd lisaks ka veel mõnedki muud omad teegid, põhimõtteliselt tuleb neid eraldi toetada oma koodis ja universaalne lähenemine seal ei tööta enam).

Patchimine on ju okei? Forkimine veel rohkem okei, selleks vaba tarkvara ju mõeldud ongi, et kui tarkvaraga rahul pole ja kokkuleppele ei saa, siis forgid (tihti forgitakse isegi ilma püüdeta kokkuleppele saada, mis on tõesti nõme ja ressursi raiskamine).

Milles see oma käivitussüsteem seisneb, kas see pole mitte lihtsalt taas ühe teise avatud litsentsiga tüki kasutuselevõtmine? Mis on need teegid, mis on Ubuntul erilised ja kas tõesti teised distrod ei tee oma teekide valikul/pakendamisel samasuguseid otsuseid?

Ehk siis --- räägiks niisuguste emotsionaalsete küsimuste juures rohkem faktidest, muidu on tulemuseks niisama jagelemine maitseeelistuste üle.

sander85 kirjutas:Et sellest veel vähe oleks, siis tegid nad nüüd ka SK-d ja panid teatud asjade arenduse ära kappi. "Näete siis, kui meil on asi valmis", et te pagana pärast enne arvamust ei avaldaks.

Misasi konkreetselt see niisugusel viisil arendamiseks läks ja kas see oli enne avatud? Mis on üksikasjad? Noh, mul on ka kodus kettal juba aastaid mingid parandused mingitele asjadele, mida ma pole committinud, kas see tähendab, et ma teen SK-d?

sander85 kirjutas:Tuletagem meelde, kuidas oleks Amazoni otsing siis toiminud, kui selle vastu poleks enne reliisi kõvasti kisa tõstetud.

Kisada tuleb ikka, sellega olen nõus.

Aga, jah, muidu jäid su märkused väga õhku rippuma ja ilma konkreetsete viidete või põhjendusteta ei ole nagu midagi arvata, ei oska olla ei poolt ega vaielda vastu.

tegelikult võib kokkuvõtlikult öelda - kellele ei meeldi - ärgu kasutagu Linuxi distributsioonide valik (k.a Ubuntu derivaatide osas) on piisavalt suur.

zaxon kirjutas:punamütsikesel on ette näidata märksa pikem ajalugu, sisse on söödetud eluks vajalik osa turust, paraku küll rohkem ärilahendusena. ubuntu projektil see eelis puudub ja suhteliselt uue tulijana ei ole nii lihtne finantsi leida. pealegi, kui punamütsikese tavakasutaja ja serveri projektid on lahus, siis ubuntu puhul on need siiski ühe ja sama allika lükata ja tõugata. ma ei pea vast rõhutama siinkohal, kumba keerulisem arendada on.
üldises plaanis leian, et kui punamütsike on teinud väga palju ära ärimaailmas, siis ubuntu projekt on pannud rattad korralikult käima ka tavakasutaja jaoks. paraku on sellel kõigel oma hind ja see tuleb millegi arvelt maksta.

Teame seda AGA
mind kui tavakasutajat ei koti absoluutselt mis taustsüsteem on, mind huvitab, et süsteem oleks kasutatav ja ei oleks sellist spyware...

tramm kirjutas: Patchimine on ju okei? Forkimine veel rohkem okei, selleks vaba tarkvara ju mõeldud ongi, et kui tarkvaraga rahul pole ja kokkuleppele ei saa, siis forgid (tihti forgitakse isegi ilma püüdeta kokkuleppele saada, mis on tõesti nõme ja ressursi raiskamine).

Jah, see kõik on okei, aga üks hetk läheb see fork liiga oma teed ja siis ongi see probleem, et tarkvara kirjutaja peab hakkama ka seda forki toetama, kui tahab, et ta tarkvara sellega töötaks. Edasi on juba iseküsimus, et kas tarkvaraarendaja viitsib. Väga võimalik, et ei viitsi ja siis peavad Ubuntu arendajad ise vaeva nägema, et see tugi juurde kirjutada, ehk siis patchimise vajadus üha suureneb.

tramm kirjutas: Milles see oma käivitussüsteem seisneb, kas see pole mitte lihtsalt taas ühe teise avatud litsentsiga tüki kasutuselevõtmine?

Jah, seda ta on, aga taaskord tähendab seda, et tarkvara arendaja peab sellega arvestama, on enamus teisi distrosi ja siis on Ubuntu.

tramm kirjutas: Mis on need teegid, mis on Ubuntul erilised ja kas tõesti teised distrod ei tee oma teekide valikul/pakendamisel samasuguseid otsuseid?

Unity puhul on Canonical teinud seda, et on patchinud gtk teeke otse ja patche pole upstreami vastu võetud. Kui on pakendatud upstreami asjad ja on soov oma distros Unity kasutusele võtta, siis tuleks hakata otsima Ubuntu patche ja looma eraldi pakke, et need kuidagi paralleelselt oma distrosse saada. Aga üldiselt kui kaks pakki üritavad oma faili samasse kohta paigutada, siis on tagajärjeks konflikt.

tramm kirjutas: Misasi konkreetselt see niisugusel viisil arendamiseks läks ja kas see oli enne avatud? Mis on üksikasjad? Noh, mul on ka kodus kettal juba aastaid mingid parandused mingitele asjadele, mida ma pole committinud, kas see tähendab, et ma teen SK-d?

http://www.extremetech.com/computing/13 ... ritics-ire - ma usun, et sa leiad ka siin 110 vabandust, aga ausalt öeldes pole see enam vaba tarkvara arendamine selle õiges vaimus, vaid just täpselt see, mida SK teeb. Ja uute Ubuntu versioonide toetamine saab arendajatele päris põnev olema, sest kunagi ei tea, mis sealt välja võib vopsata ja kuidas see sinu valmis kirjutatud koodijupi tagurpidi töötama paneb.

illukas kirjutas:

zaxon kirjutas:punamütsikesel on ette näidata märksa pikem ajalugu, sisse on söödetud eluks vajalik osa turust, paraku küll rohkem ärilahendusena. ubuntu projektil see eelis puudub ja suhteliselt uue tulijana ei ole nii lihtne finantsi leida. pealegi, kui punamütsikese tavakasutaja ja serveri projektid on lahus, siis ubuntu puhul on need siiski ühe ja sama allika lükata ja tõugata. ma ei pea vast rõhutama siinkohal, kumba keerulisem arendada on.
üldises plaanis leian, et kui punamütsike on teinud väga palju ära ärimaailmas, siis ubuntu projekt on pannud rattad korralikult käima ka tavakasutaja jaoks. paraku on sellel kõigel oma hind ja see tuleb millegi arvelt maksta.

Teame seda AGA
mind kui tavakasutajat ei koti absoluutselt mis taustsüsteem on, mind huvitab, et süsteem oleks kasutatav ja ei oleks sellist spyware...

mis osas ubuntust kasutatav pole ? meenutab rohkem keskmise kommertsvara kasutaja suhtumist. minuteada ei eksisteeri ühtegi sarnast projekti, mida saadaks ainult kiidulaul, kõigil on oma head ja vead. paraku on kõigi nende edu tähtis mitte ainult nende endi jaoks vaid ka kogu linuximaailma jaoks üldiselt. mida rohkem kaasa rääkijaid, seda suurem võimalus, et neid kuuldaks. spioonivars süüdistamine on pehmelt öeldes kentsakas, google ja kõik muud otsingumootorid kasutavad kah sinu otsinguid oma huvides, ometi ei tekita see säärast poleemikat.

Teema mulle natukene võõras, aga asi pole ju Ubuntus vaid Ubuntu kasutatavas Dash'is (mis, tõsi küll, on vaikimisi paigaldatud).
Mina Dashi ei kasuta ja teadaolevalt minu otsinguid ei edastata amazoni vmt.
Seega, käsitlege Dashi, mitte Ubuntut üldiselt.

Just my 2 cents.

eks selles see kära põhjus peitubki, et tegemist on vaikimisi ubuntu koosluses oleva ja aktiveeritud funktsionaalsusega ehk seda ei saa vaadelda ubuntu projektist eraldiseisvana.

imre kirjutas:Seega, käsitlege Dashi, mitte Ubuntut üldiselt.

Sander just räägib Ubuntust üldiselt ja ikkagi põhjusega. Muidugi Unity vihkajate suur lemmik Linux Mint on Sandri kriteeriumide järgi veel hullem puuslik, sest forgib ja patchib kõike suht suvalt ja ei ühildu täielikult isegi mitte Ubuntu endaga.

sander85 kirjutas:Jah, seda ta on, aga taaskord tähendab seda, et tarkvara arendaja peab sellega arvestama, on enamus teisi distrosi ja siis on Ubuntu.

Käivitussüsteemiga ühildumine/mitteühildumine puudutab vist ainult mingeid bootloaderite iseseadistamise tarkvarasid ega ole kuigi suur probleem keskmise tarkvaraarendaja jaoks? Ehk siis kõik tavapärased teegid ja Linuxi enda funktsionaalsus jäävad ju puutumata.

sander85 kirjutas:Unity puhul on Canonical teinud seda, et on patchinud gtk teeke otse ja patche pole upstreami vastu võetud. Kui on pakendatud upstreami asjad ja on soov oma distros Unity kasutusele võtta, siis tuleks hakata otsima Ubuntu patche ja looma eraldi pakke, et need kuidagi paralleelselt oma distrosse saada. Aga üldiselt kui kaks pakki üritavad oma faili samasse kohta paigutada, siis on tagajärjeks konflikt.

See on siiski üpris loomulik protsess vaba tarkvara ökosüsteemis. Mingites muudatustes ei suudeta küll kokku leppida, aga ajapikku siiski jääb parem kood peale. Seni jännatakse patchidega jne, kuni saab siiber ja siis on üks pool tavaliselt võitnud. Demokraatia toimibki aeglaselt... Aga eks verivärske koodi kompileerijatele on see tüütu muidugi, aga kui oled juba vaba tarkvara valinud, siis nii see käibki.

sander85 kirjutas:http://www.extremetech.com/computing/13 ... ritics-ire - ma usun, et sa leiad ka siin 110 vabandust, aga ausalt öeldes pole see enam vaba tarkvara arendamine selle õiges vaimus, vaid just täpselt see, mida SK teeb. Ja uute Ubuntu versioonide toetamine saab arendajatele päris põnev olema, sest kunagi ei tea, mis sealt välja võib vopsata ja kuidas see sinu valmis kirjutatud koodijupi tagurpidi töötama paneb.

Sellega olen üldiselt nõus. Võiks möönda, et täiesti uute featuuride väljatöötamisel on selline lähenemine eetiliselt enam-vähem vastuvõetav, küll aga mitte olemasoleva funktsionaalsuse täiendamisel, aga piir on siin igatahes ebamäärane. Eeskujuks võib võtta olukorra, kus ma kirjutan mingit uut tarkvara ja ma otsustan selle avaldada alles sellises seisus, kui ma ei tunne koodi pärast häbi vms. Samas, kui ma juba olen midagi avaldanud, siis selle täiendusi ebaratsionaalselt või kunstlikult kinni hoida tundub mulle taunitav.

Aga see on ikkagi natuke maitse küsimus. Kuu aega koodi kõpitseda ja siis see üles panna tundub normaalne. Kaks kuud ehk ka. Kolme kuu kood tundub aga juba arendus suletud uste taga. Ja ilmselt sõltub see ka osalevate arendajate hulgast. Ühel arendajal oma koodi otsas istumine on nagu aktsepteeritavam kui olukord, kus 10 arendajat nokitsevad kuskil saladuses mingi koodi järgmist iteratsiooni.

GPL-i see küll ei murra, aga kui Ubuntu siin mingi taluvuspiiri reaalselt ületab, siis mingit respekti neil küll loota pole. SK puhul on olukord halvem veel sellepärast, et tegu on riigi tellimusega, mis teeb asja iseäranis piinlikuks. Ubuntu puhul on siiski arendajate endi otsustada, mismoodi nad tahavad panustada ja millal oma koodi avalikustada. Isegi Shuttleworth ei saa neid tegelikult sundida, see on nende endi kui autorite asi.

Samas on muidugi ka arusaadav, et kui mingi poolik Unity featuur saab mingi tegelase poolt kompileeritud, screencastitud ja kritiseeritud ja siis kogu Unity vihjakate armaada saab jälle parastada "ma ju ütlesin" jne, siis selline marketing ei tule distrole kasuks. Küsimus on eelkõige selles, et kaua ja kuidas nad koodi kinni hoiavad. Ma eeldan, et beetadesse pannakse uued asjad ikka sisse, loodetavasti ikka varem...

tramm kirjutas: Käivitussüsteemiga ühildumine/mitteühildumine puudutab vist ainult mingeid bootloaderite iseseadistamise tarkvarasid ega ole kuigi suur probleem keskmise tarkvaraarendaja jaoks? Ehk siis kõik tavapärased teegid ja Linuxi enda funktsionaalsus jäävad ju puutumata.

Siinkohal mõtlesin ma siiski bootloaderile järgnevat sammu. Ehk siis systemd vs upstart. Ja seal on vaja arendajatel siiski natuke rohkem tööd teha, et korralik integreeritus saavutada..

zaxon kirjutas:mis osas ubuntust kasutatav pole ? meenutab rohkem keskmise kommertsvara kasutaja suhtumist. minuteada ei eksisteeri ühtegi sarnast projekti, mida saadaks ainult kiidulaul, kõigil on oma head ja vead. paraku on kõigi nende edu tähtis mitte ainult nende endi jaoks vaid ka kogu linuximaailma jaoks üldiselt. mida rohkem kaasa rääkijaid, seda suurem võimalus, et neid kuuldaks. spioonivars süüdistamine on pehmelt öeldes kentsakas, google ja kõik muud otsingumootorid kasutavad kah sinu otsinguid oma huvides, ometi ei tekita see säärast poleemikat.

Ma ei olegi väitnud, et ubuntu ei tööta, töötab suurepäraselt!
Fedorast ei mäleta et oleks sellist jälgimist/spywaret, kuidas iganes seda nimetada...

Shadow kirjutas:Stallman kui nähtus ongi selline " Kilbiga või kilbil " äärmuslane. Tema jaoks on maailm must-valge. Tal ei ole sellist asja nagu enam-vähem. Selles mõttes on tema suust sellist juttu kuulata ok.

Tegelikult, kui mõelda, missugust siga Amazon tarkvara- ja infovabaduse vallas paneb, siis on Stallmanil täitsa õigus, et Ubuntul lihtsalt ei tohiks sobida temaga äri ajada: http://stallman.org/amazon.html

Mina võtan Stallmani nimekirjast lennult kohe Kindle'i totaalse suletuse, WikiLeaksi blokkimise ja raske DRM-iga e-raamatud. Ehk siis mitte niivõrd spyware vms, vaid koostöö vaba maailma suhtes selgelt vaenuliku ettevõttega. Ehk siis, kui Stallman võtaks kätte ja end tasakaalukamalt väljendaks, siis võiks taga ristisõjas Shuttleworthi vastu täitsa kaasa minna. Kurat teab, miks ta peab alati vindi niimoodi üle keerama, et täiesti arvestatav iva jääb mingi radikaalse teesi varju.

Veel üks põhjus Ubuntu boikottimiseks: http://www.kotaku.com.au/2012/12/ed-mcm ... team-meat/

Ei ole sellel Ubuntul häda midagi. See on Debiani baasil ülesehitatud ja kommertstoega.
On isegi meeldivam kui on lisaväärtusi.
Ubuntu One pilveteenus ja puha. Linuxi kasutaja kui selline, mudib ikkagi masina enda mugavuse järgi. Ja nii ka minul.
Aasta aega töötabki ainult ubuntu.

Ja nagu näete Linux toimib. Kõik muudatused on kõigile teada ja postitatud.