antik2 kirjutas:
Plan9
vead
I litsents oli pikka aega “kinnine”, ka praegu on ¨usna piirav
I ehkki algsest ¨ulesehitusest on palju vaeva n¨ahtud graafika disainiga,
on graafiline liides siiani ¨a¨armiselt v¨ahearenenud
I peale programmeerimiskeskkonna on v¨aga v¨ahe arenenud peaaegu
k~oik ¨ulej¨a¨anud keskkonnad (litsentsi t~ottu puuduvad arendajad)
Oeh... Loe ennem litsents ikkagi läbi:
http://plan9.bell-labs.com/plan9/license.html
See litsents annab kasutajale/programmeerijale isegi suuremad õigused, kui GNU GPL ja see möla, et arendajaid ei ole on lihtsalt nõme.
-------------------------------
Uus litsents on suhteliselt hiline nähtus. Theo de Raadt (OpenBSD) kaalus peale uue litsenti avaldamist mingi aeg plan9 kompilaatorite kasutuselevõttu, aga tema jaoks oli litsents siiski liiga piirav.
---------------------------
Edasi:
v~oimalike arendajate
ignoreerimine l~opeb selle projekti surmaga v~oi parimal juhul kiratsemisega (vt.
NetBSD)
Misasja? NetBSD on kõige suuremale arvule erinevatele arhitektuuridele porditud operatsioonisüsteem üldse (Linuxi kernel ei ole operatsioonisüsteem), koos dokumentatsiooniga. See, et firmad ei ole kohustatud ütlema, et sinu külmetuskapis ja rösteris jookseb NetBSD, ei tähenda, et ta kiratseb.
--------------------------
Printeri ja mujal jookseb OpenBSD...
NetBSD võib kokku joosta ja leiva ära kõrvetada.
NetBSD-l oli veel hiljuti paljudes kohtades nelja tingimusega litsents, ega leivakääru juurde nii ei lasta.
See, mis on NetBSD veebis kirjas, on nende soov näha NetBSD sellisena. GNU/Linuxi mitte operatsioonisüsteemiks pidamine on akadeemilise haridusega inimeste liigne ja veidike elukauge tähenärimine. NetBSD veebitegijad on kunstlikult portide arvu suurendanud sellega, et lugenud kokku kõik erinevate siinidega trükkplaadid, kus NetBSD on võimeline alglaadima (aga see ei tähenda produktsioonikõlblust). Vt. evaluation board, saad kohe kolm tükki (evbmips, evbarm, evbppc) või PDA-d (hpcarm, hpcsh, hpcmips, zaurus). Protsessorid on ikka samad (arm, mips, mõnel juhul powerpc). Arhitektuure on oluliselt vähem, intel (8-32 bitti, amd64), itanium, sparc, mips, arm, power, m68k (ma hetkel ei mäleta, mille poolest erineb m88k m68k-st, vaadata pole ka aega). Nendest suurtest arhitektuuridest NetBSD EI JOOKSE itaniumil, (m88k-l) ja MMU-ta prosedel. Kui NetBSD moodi lugeda, saaks neid päris palju. Inteli (kuni 32bitisest) arhitektuurist - lähed poodi, ostad poest prose, see aadresseerib sul vaikimisi ainult 1MB mälu, olgu tal tuumi palju tahes. Eks pärast keeratakse ta (A20gate või muud meetodid) tänapäevasemaks. Kuu aega tagasi vaatasin korraks NetBSD RS6000 lähteteksti. Üles tuleb, kõiki asju masinas ära ei tunne. Kas ta kuidagi mitmekasutaja režiimi ka jõudis, ei mäleta. No mis produktsioonist me räägime, erinevalt Linuksist.
NetBSD oli hea ja mõnus 2000.a. Ise kasutasin. Nüüd on teised palju paremad. Kindlasti NetBSD ka areneb, teravmeelne käik oli SMP peale üks mees (Andrew Doran) tööle võtta, aga see on üks hele sähvatus üldiselt pimedas ruumis. Teised on selle kaheksa aastaga nii kiiresti edasi läinud, et NetBSD kiratseb. Väljasuremiseks on tal liiga palju arendajaid, teistele järgi arenemiseks peaks ta mitu korda rohkem pingutama. Muidugi, eks rahvas liigu, (Jörg?) Sonnenberg läks mitu aastat tagasi DragonFlyBSD-st NetBSD-sse, mingi kana neil Matt Dilloniga kitkuda oli, erimeelsused lõimedes, SMP-s või midagi sellist. Paraku ma juba kirjutasin sel ajal end listidest lahti, ei mäleta. Ei olnud aega lugeda. Ise tahaks ka midagi mõelda.
---------------
BSD litsentsiprobleemid viis 1993.a. paiku palju arendajaid Linuxi
leeri. J¨argi j¨aid p~ohim~ottelised.
Mitte litsentsiprobleemid vaid USL vs. BSDI täiesti mõttetu kohtukeiss milles sunniti USL loobuma oma nõuetest UCB (University of California, Berkeley) ja BSDi vastu ja kõik kohtumaterjalid salastati poolte kokkuleppel. Kahjuks läks BSDi peale seda põhja ning nad asutasid uue ettevõtte nimega iXsystems (kes praegu arendab PC-BSDd). BSD koodis oli vist 50 rida kolmkümmend aastat vana koodi ja selle eemaldamise järel oli USL (SCO omanduses nüüd) sunnitud oma suu kinni panema.
---------------
Hetkel ma ei jõua selle probleemiga tegeleda. Ma mäletan ainult seda, et BSDi tegid (vist) California ülikooli mehed Keith Bostic (nvi), Mike Karels (minu meelest tegi koos teistega malloci, aga võin bambustuda), Kirk McKusick (UFS failisüsteemi looja), Chris Torek (portis BSD sparcile) ja vist veel ka Bill Jolitz, kes varsti läks ja tegi (koos teistega) Suni.
iXsystemit teeb Matt Olander, kes peaks noorem olema. Bostic on Oraclis, Torek Windriveris, Jolitz läks sunist mõni aasta tagasi pensionile või omi tegevusi tegema. Vaevalt, et nad koos töötavad.
------------------
P.S. Ma oleks pidanud ikkagi kohale tulema ja vaidlema...