Millist linuxit valida vanale masinale?
Moderaator: Moderaatorid
Näen, et teema veel aktiivne ja kes ma olen Linuxiga suht nii algtasemel või tsipa arenenud oskan juba mõningaid programme installeerida ja mõnede tüüpide abiga kompilleerida, soovitan vanale masinale Damnsmalllinux'i distrot. Üks pisike distro oli veel - Puppy linux, hästi mõnus ja pisike. Need jooksid igausguste viperusteta ka mu pentium 100-l 64MB ramil ja cdl-t livena. Väga viis. Miinimumnõuded neil 486 protsessor ja 16MB rammi. Oma Pentimil katsetasin ka ubuntut kunagi kui esimene RL välja tuli, ca 30 laadis üles ja teine pooltunnikest läks firefoxi käivitamiseks. aga see samuti live cd-lt.
-
paadikapten
- Pingviini aktivist
- Postitusi: 301
- Liitunud: 26.01.2007, 07:00
Aga nende pisidistrote install on, khm khm... Pole siiani sellele pihta saanud. Muidugi mul on neid pisidistrosid veelgi, näiteks Chaos, Austrumi, Weather, aga ka nendega on sama nali.
Kuid vanal arvutil Linuxi all muusika tegemise idee on endiselt mulle huvipakkuv teema ja nii ma upgradesin oma teist arvutit. Nüüd on sellel 420 MHz prose, mingi 290 MB rammi ja 12 GB ruumi kahel kõvakettal. Ühel kettal on Ubuntu ja teisel Xubuntu, mõlemad 7.04.
Ja mis ma tähele panin: LMMS isegi läks käima, aga jooksutas masina kokku isegi Terminali reziimis sisse logituna... Kuid muu värk (heli, MSN, nett) töötavad. Kas on Ubuntu sellisel masinal muusikanikerdamiseks ikkagi liiga raske värk või annaks ehk midagi maha keerata? Või teha Ubuntu uus install üldse ilma graafilise värgita (tekstireziimis) ja siis hakata "sudo apt-get install blablablaa" laduma?
On mõttes vaadata ka Mandriva ja veel mõne distro poole, mis võimaldavad 1 CD-ga majandamist. On olemas plaatidel ka PClinuxOS, Knoppix ja Linux Mint, aga need ei taha sellel arvutil käima minna (katsel nende plaatidelt buutida tahab saada mingit asja, mida, tuleb veel täpsustada - eelmise CD lugejaga seda asja ei küsitud, buutis kuni sinnani, kus logo ette ilmub, aga tolle CD lugeja väsimuse tõttu keeldus edasi bootimast ja andis errori, et ei saa plaati lugeda).
Kuid vanal arvutil Linuxi all muusika tegemise idee on endiselt mulle huvipakkuv teema ja nii ma upgradesin oma teist arvutit. Nüüd on sellel 420 MHz prose, mingi 290 MB rammi ja 12 GB ruumi kahel kõvakettal. Ühel kettal on Ubuntu ja teisel Xubuntu, mõlemad 7.04.
Ja mis ma tähele panin: LMMS isegi läks käima, aga jooksutas masina kokku isegi Terminali reziimis sisse logituna... Kuid muu värk (heli, MSN, nett) töötavad. Kas on Ubuntu sellisel masinal muusikanikerdamiseks ikkagi liiga raske värk või annaks ehk midagi maha keerata? Või teha Ubuntu uus install üldse ilma graafilise värgita (tekstireziimis) ja siis hakata "sudo apt-get install blablablaa" laduma?
On mõttes vaadata ka Mandriva ja veel mõne distro poole, mis võimaldavad 1 CD-ga majandamist. On olemas plaatidel ka PClinuxOS, Knoppix ja Linux Mint, aga need ei taha sellel arvutil käima minna (katsel nende plaatidelt buutida tahab saada mingit asja, mida, tuleb veel täpsustada - eelmise CD lugejaga seda asja ei küsitud, buutis kuni sinnani, kus logo ette ilmub, aga tolle CD lugeja väsimuse tõttu keeldus edasi bootimast ja andis errori, et ei saa plaati lugeda).
Pisidistrote puhul pead ilmselt hakkama neid progesid kokku kompileerima kuna puudub ilmselt piisav binaarpakkide tugi.
See on palju rohkem aeganõudev kui teenuste mahakeeramine ja kerneli riistvara järgi kokku keevitamine ubuntus. Gentoo on muidugi lahendus aga pead hakkama lugema meeletus koguses manuaale, need manuaalid on küll hästi organiseeeritud ja kättesaadavad kuid lugemist jätkub.
Võib olla ubuntu serveri install ja tõmbad vajalikud softad.
Nagu öeldud gentoo oleks ideaalne seal saab optimeerida iga programmi.
See on palju rohkem aeganõudev kui teenuste mahakeeramine ja kerneli riistvara järgi kokku keevitamine ubuntus. Gentoo on muidugi lahendus aga pead hakkama lugema meeletus koguses manuaale, need manuaalid on küll hästi organiseeeritud ja kättesaadavad kuid lugemist jätkub.
Võib olla ubuntu serveri install ja tõmbad vajalikud softad.
Nagu öeldud gentoo oleks ideaalne seal saab optimeerida iga programmi.
"Thinking is the hardest work there is, which is probably the reason why so few engage in it" - Henry Ford
Mepisel on ka olemas ekstra versioon vanematele arvutitele. Antix oli vist nimeks või midagi taolist. See just optimiseeritud vanematele arvutitele, kuid siiski MEPIS-e võimalustega.
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
https://www.bunsenlabs.org/installation.html#downloads
Helium ja non-PAE.
Helium ja non-PAE.
Üritasin otsida seda MEPIS-t või AntiX ja tundub, et tegevus on koondunud MX Linuxi alla https://mxlinux.org/mx-linuxspott kirjutas:Mepisel on ka olemas ekstra versioon vanematele arvutitele. Antix oli vist nimeks või midagi taolist. See just optimiseeritud vanematele arvutitele, kuid siiski MEPIS-e võimalustega.
https://cdimage.debian.org/cdimage/unof ... 86/iso-cd/
debiani kernelil on selline omadus, et i686 on ka i586 arvutite toetus veel.
Ja kui on PAE, siis saab hiljem lisada 686-pae kerneli.
Ubuntu kernel nõuab vähe uuemat ja nüüdisajal on veel 686 vanemaid firmwaresi eemaldanud,.
debiani kernelil on selline omadus, et i686 on ka i586 arvutite toetus veel.
Ja kui on PAE, siis saab hiljem lisada 686-pae kerneli.
Ubuntu kernel nõuab vähe uuemat ja nüüdisajal on veel 686 vanemaid firmwaresi eemaldanud,.
Hiljaks jäid.janat kirjutas:https://cdimage.debian.org/cdimage/unof ... 86/iso-cd/
debiani kernelil on selline omadus, et i686 on ka i586 arvutite toetus veel.
Ja kui on PAE, siis saab hiljem lisada 686-pae kerneli.
Ubuntu kernel nõuab vähe uuemat ja nüüdisajal on veel 686 vanemaid firmwaresi eemaldanud,.
Kõige moodsamast, (novembris välja tulnud Distrost) on i586 tugi enamvähem lõplikult välja visatud. Ehk siis, viidi ellu ammune idee.
5.1.7. Minimum requirement for 32-bit Intel is now i686 (with a minor exception)
The 32-bit PC support (known as the Debian architecture i386) now no longer covers a plain i586 processor. The new baseline is the i686, although some i586 processors (e.g. the “AMD Geode”) will remain supported.
The supported i586 processors have all the features of an i686 processor except the “long NOP” (NOPL) instruction. The following shell script may be a useful indicator (assuming only one processor is installed in the machine):
https://www.debian.org/releases/stable/ ... lmost-i686
-
paadikapten
- Pingviini aktivist
- Postitusi: 301
- Liitunud: 26.01.2007, 07:00
Kui keegi veel praegusel ajal tõsimeeli 4-gigase kettaga töötab, nagu teemaalgatuses, siis Puppy ja Slitaz on selle jaoks 
Isegi Antix tahab juba üle 3 GB ja siis peab kasutaja oma suured failihulgad mujale hoiustama.
Muidu Antix on asjalik. Panin selle Asus eeePC 901 peale, millel on 8 GB ssd. Selle masina jaoks ilmselt üks parimaid. Automaatne graafiline install, täpitähed, Debiani käsud. Masina enda wifikaarti Antix küll ära ei tunne ja ma kasutan USB wifiseadet, aga ehk saan sellegi pisikese jama lahendatud.
Isegi Antix tahab juba üle 3 GB ja siis peab kasutaja oma suured failihulgad mujale hoiustama. Muidu Antix on asjalik. Panin selle Asus eeePC 901 peale, millel on 8 GB ssd. Selle masina jaoks ilmselt üks parimaid. Automaatne graafiline install, täpitähed, Debiani käsud. Masina enda wifikaarti Antix küll ära ei tunne ja ma kasutan USB wifiseadet, aga ehk saan sellegi pisikese jama lahendatud.
Ideaalne distro on lihtne, töökindel ja praktiline. Windowsilt ümberõppimine võiks piirduda ühe õhtuga.
901 wifi moodul on: rt2860sta ja https://wiki.debian.org/rt2860sta
https://wiki.debian.org/DebianEeePC/Model/901
Mul on 900 ja debiani peal kõik töötab - lisasin ka eeepc-acpi-scripts kuskilt.
eeepc 900 ja 901 ei ole vanad masinad.
https://wiki.debian.org/DebianEeePC/Model/901
Mul on 900 ja debiani peal kõik töötab - lisasin ka eeepc-acpi-scripts kuskilt.
eeepc 900 ja 901 ei ole vanad masinad.
Ning unustades peamise:janat kirjutas:901 wifi moodul on: rt2860sta ja https://wiki.debian.org/rt2860sta
https://wiki.debian.org/DebianEeePC/Model/901
Mul on 900 ja debiani peal kõik töötab - lisasin ka eeepc-acpi-scripts kuskilt.
eeepc 900 ja 901 ei ole vanad masinad.
Moodsamas Debianis on väga suur osa vanade arvutite toetusest välja visatud.
Tsitaat Debiani ametlikust PDF-dokumendist:
5.1.7 Minimum requirement for 32-bit Intel is now i686 (with a minor exception) The 32-bit PC support (known as the Debian architecture i386 ) now no longer covers a plain i586
processor. The new baseline is the i686, although some i586 processors (e.g. the “AMD Geode”) will remainsupported.
...
Ja on ka reaalselt katsetatud - Windows 8 ajastu läpakas - nii a 5 aastat vana- venis nagu tigu selle uusima Debianiga...
Mul on päris kiire. 686-pae peal siiski.vooler3 kirjutas: Ning unustades peamise:
Moodsamas Debianis on väga suur osa vanade arvutite toetusest välja visatud.
Tsitaat Debiani ametlikust PDF-dokumendist:
5.1.7 Minimum requirement for 32-bit Intel is now i686 (with a minor exception) The 32-bit PC support (known as the Debian architecture i386 ) now no longer covers a plain i586
processor. The new baseline is the i686, although some i586 processors (e.g. the “AMD Geode”) will remainsupported.
...
Ja on ka reaalselt katsetatud - Windows 8 ajastu läpakas - nii a 5 aastat vana- venis nagu tigu selle uusima Debianiga...
-
paadikapten
- Pingviini aktivist
- Postitusi: 301
- Liitunud: 26.01.2007, 07:00
Sain oma eeePC wifi kah tööle.janat kirjutas:901 wifi moodul on: rt2860sta ja https://wiki.debian.org/rt2860sta
https://wiki.debian.org/DebianEeePC/Model/901
Mul on 900 ja debiani peal kõik töötab - lisasin ka eeepc-acpi-scripts kuskilt.
eeepc 900 ja 901 ei ole vanad masinad.
Vooler, sa vahest kasutasid liiga rasket töölauda? Minu kogemuste põhjal LXDE, XFCE ja muud sellised kerged töölauad lippavad igal masinal päris kenasti.
Näiteks seesama AntiX mu eeePC peal võtab jõudeolekus näitude järgi enda alla vaid 120 MB mälu. 3-4 avatud tabiga Chromium hõivab veel 200-300 megabaiti.
Ideaalne distro on lihtne, töökindel ja praktiline. Windowsilt ümberõppimine võiks piirduda ühe õhtuga.
https://antixlinux.com/new-kernels-available/
See antix paistab kõige parem olevat. Selliseid uusi ja parandatuid kerneleid debian stretch peeglis ei olegi olemas.
Pealegi ka systemd vaba, mis tähendab seda, et lootust on.
Rootsi peeglist tõmban ja tundub kiirem olema kui näiteks läti.
Panen eeepc 900 peale.
Samas jooksis paki uuendamine kokku kui antix peeglilt otse hakkasin debiani peegli asemel kasutama.
Seega uus paigaldus antix-iga pulgalt.
See antix paistab kõige parem olevat. Selliseid uusi ja parandatuid kerneleid debian stretch peeglis ei olegi olemas.
Pealegi ka systemd vaba, mis tähendab seda, et lootust on.
Rootsi peeglist tõmban ja tundub kiirem olema kui näiteks läti.
Panen eeepc 900 peale.
Samas jooksis paki uuendamine kokku kui antix peeglilt otse hakkasin debiani peegli asemel kasutama.
Seega uus paigaldus antix-iga pulgalt.
antixlinux on kiire ja sobib vanemale 32bitisele masinale väga hästi. Samas on see sõltuv debiani peeglist, kus asub palju systemd jaoks seadistatud pakke.
Ka on vaja panna paika klaviatuuriseadistus, vastasel korral on tähed klaviatuuril teises kohas.
Kõige parem on ikka algajale lubuntu ja normaalne arvuti, mis enamuselt juba praegu on, samuti valida LTS.
Kiiremaks paigaldamiseks on alternate versioon, mis on vaja ~512MB RAM puhul. Tavaliselt 1-2GB RAM puhul sobib desktop versioon.
eeepc töötab ka lubuntu peal väga hästi. Eriti kui sättida firefoxi jõudlust. Sisu protsesside limiit näiteks 2.
Muidugi on tõde see, et iga lisa plugina lisamisel, läheb firefox aeglasemaks selle arvuti puhul.
Jah, eeepc puhul peab olema ssd peal ext2 ainult ning parem kui igasugused logimised on väljas - näiteks syslog, apport .jne
Ja swap-i ei tohi samuti olla.
Kui tahate osta kasutatud arvutit, siis valige 64bitine protsessoriga - see on praegu linuxi poolt paremini toetatud. Ja siis on 64bit lubuntu teie kiirem OS.
Ka on vaja panna paika klaviatuuriseadistus, vastasel korral on tähed klaviatuuril teises kohas.
Kõige parem on ikka algajale lubuntu ja normaalne arvuti, mis enamuselt juba praegu on, samuti valida LTS.
Kiiremaks paigaldamiseks on alternate versioon, mis on vaja ~512MB RAM puhul. Tavaliselt 1-2GB RAM puhul sobib desktop versioon.
eeepc töötab ka lubuntu peal väga hästi. Eriti kui sättida firefoxi jõudlust. Sisu protsesside limiit näiteks 2.
Muidugi on tõde see, et iga lisa plugina lisamisel, läheb firefox aeglasemaks selle arvuti puhul.
Jah, eeepc puhul peab olema ssd peal ext2 ainult ning parem kui igasugused logimised on väljas - näiteks syslog, apport .jne
Ja swap-i ei tohi samuti olla.
Kui tahate osta kasutatud arvutit, siis valige 64bitine protsessoriga - see on praegu linuxi poolt paremini toetatud. Ja siis on 64bit lubuntu teie kiirem OS.