Pingviini veeb

veeall kirjutas:Olen kuulnud v2ljendit "arvuti j2i rippuma" - jooksis kokku, hangus.

Hei-hei!

Aitäh nende linkide eest. Klõpsasin (ei "klikkinud" - vt ka Peep Nemvalts,
Mausiga klikk ja pulltüüpi tarbijad. Eesti Päevaleht 15.06.2000,
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=68528) ja sirvisin põgusalt. See on väga
hea, et leidub huvilisi, kellele eestikeelne oskussõnavara korda läheb ja
kes pidevalt paremaid lahendusi otsivad. Põhiküsimus on see, et mistahes
eriala terminoloogia oleks süsteemne nii eriala mõistestiku kui ka
keele-ehituse seisukohalt. Parima tulemuse annab seega
erialaspetsialistide ja keeleasjatundjate järjekindel koostöö.

Palju häid termineid annab Arvi Tavast, Vello Hanson. Arvutikasutaja
sõnastik : inglise-eesti. 4., täiend. ja parand. tr. Tallinn : Ilo, 2008;
ka http://ee.www.ee/AKS/. Sellega olete loodetavasti tuttav.

Kindlasti on "rüperaal" parem kui "sülearvuti", aga veel parem on
"mappraal". Üldse on eesti terminisüsteemi seisukohalt inglise "(digital)
computer" vastena "raal" mäekõrguselt üle "arvutist". Selle jm
raalindusterminite kohta vt Peep Nemvalts, Raalinduse oskuskeelt vaagida.
– Rahvusvaheline terminoloogiakonverents „Eesti oskuskeel 2003“. Tallinn :
Eesti Terminoloogia Ühing, Eesti Keele Instituut ja Emakeele Selts, 2004,
lk 148-170.

Jõudu soovides

Peep Nemvalts, PhD
Eesti keele ja kultuuri instituudi vanemteadur
TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja

Tel 6409 339


Hei!

Mõned tähelepanekud.

Peep Nemvalts wrote:
> > Head kolleegid!
> >
> > TLÜ esindajad osalevad 28. jaanuaril üleriigilisel
> > terminoloogianõupidamisel koos kutsututega kõikidest ministeeriumidest
> > ja terminoloogiatööga kokku puutuvatest institutsioonidest. Nõupidamise
> > eesmärk on saada ülevaade eri asutustes ja ühendustes tehtavast
> > terminoloogiatööst, kavandada selle koordineerimist ning alustada
> > võimaluste otsimist riigi rolli suurendamiseks eesti oskuskeele
> > arendamisel.
Päris hüva tööd on tehtud viimasel ajal linuxi kasutajate poolt:
http://pingviin.org/ftopic5306-0.html
ja sellest teemast lähtuvalt on välja kasvanud:
http://tolge.pingviin.org/narro_project_list.php
Võib-olla on neist linkidest midagi kasu.

lugupidamisega,
Margus Kangur


> > Arutusele tulevad ka terminoloogiatööga seotud võimalikud
> > õigusloomealased algatused. Nõupidamise päevakorrast nähtub, et valdav
> > osa päevast on täidetud
> > ettekannetega – meie ülikoolist on ettekanne Arvi Tavastilt
> > terminoloogia(kursuse) eesmärkidest. Nõu pidada saab tegelikult vaid
> > tunni aja jooksul päevakorrapunktina „Ministeeriumide ja ametite
> > sõnavõtud, asjakohase tegevuse lühiinfo“. See tähendab, et iga osaleva
> > asutuse sõnavõtuks jääb üksnes loetud minuteid.
> >
> > Head kolleegid, kui keegi soovib esitada oma seisukohti ja ettepanekuid
> > „riigi rolli suurendamiseks“, siis palun edastage need hiljemalt
> > teisipäeva, 27. jaanuari õhtuks TLÜ teaduskeelekeskusele aadressil
> >peep punkt nemvalts ätt tlu punkt ee Teeme neist
> > kokkuvõtte ja esitame nõupidamisel.
> >
> > Ehk on Teile arvamuse vormimisel abiks lisatud miniküsitlus. Seda ei
> > tarvitse muidugi punkt-punktilt järgida, küll aga oleks hea, kui leiate
> > millalgi hiljem aega sellele põhjalikumalt vastata.
> >
> > Ette tänades ja edasisele süvemale koostööle lootma jäädes
> >
> > Peep Nemvalts, PhD
> > TLÜ teaduskeelekeskus
> > 6409 339
> >
> > Palun hinnake põgusalt oma eriala eestikeelse oskussõnavara olukorda,
> > nii nagu see paistab Teile ja Teie kolleegidele.
> >
> > 1. Kuivõrd selged ja täpsed on terminid, mida kasutatakse teadus- ja
> > õppetöös, ning kas eestikeelne terminivara katab süsteemselt kogu
> > teie eriala mõistestiku?
> > 2. Milliste mõistete puhul on raskusi sobiva eestikeelse termini
> > leidmisega?
> > Milles raskused seisnevad, kas on tegu
> > (a) uue mõistega, millel veel polegi eestikeelset terminit?
> > (b) terminivariantidega, mille vahel ei suudeta valida – mõni
> > kolleeg kasutab üht, teine teist varianti?
> > (c) muud laadi raskustega?
> > Palun esitage mõningaid näiteid.
> > 3. Millistest allikatest saate abi, kui on vaja kontrollida mõne
> > termini olemasolu või keelekuju?
> > 4. Mis on aidanud vajadusel luua uusi termineid?
> > 5. Mis on kõige suuremad takistused erialase oskussõnavara loomisel,
> > ühtlustamisel ja korrastamisel? Kuidas võiks olukorda parandada?

Träm kirjutas:

veeall kirjutas:Olen kuulnud v2ljendit "arvuti j2i rippuma" - jooksis kokku, hangus.

riputamisel pole väga selget millegi enne liikumises olnu seisma jätmise tähendust, mis võiks arvuti töötamise suspendeerimisel oluline olla. rippuma jäämine on aga tõenäoliselt küll midagi, mis sellesse konteksti sobib. minu meelest kasutatakse ka väljendit, et nt leping jäi koosolekust rippuma, st seda arutati, aga veel alla ei kirjutatud, kuigi tõenäoliselt kavatsetakse. ÕS-is on näide: "Asi jäi õhku rippuma", st "lahtiseks, ebamäärasesse seisukorda".

muide, ÕS-i järgi tähendab eesti keeles suspendeerima -- edasi lükkama. st mitte lihsalt peatama, vaid peatama eesmärgiga hiljem uuesti käivitada. see tähendus peaks ka inglise suspendi tõlkena käibivas terminis peegelduma, st lihtsalt peatamine on ilmselt liiga üldine.

veeall kirjutas: Teiselt poolt, päris maailmas kui sooviksin peatada mingi liikumise, et lasta sel hiljem jätkuda samast kohast, sõnastaksin selle võibolla käsklusena "tardu". Kindlasti on veel variante.

veeall kirjutas:edit: samas, polekski pidanud asjata veebimüra tekitama, kuna tõlge "Seiska, Taaskäivita, Peata, Hiberneeri" on niigi täitsa ok

Träm kirjutas: et lastele võõrkeeli õpetada vä?

illukas kirjutas:hibernate külmuta (talveuni on minuarust eriliselt idiootne sõna- paned masina talveks kappi seisma?)

KristjanS kirjutas:Külmutamine ja uinutamine on mõlemad üsna head vasted hibernate'ile, aga suspend'i vasteks säästurežiim?

Kohe näitan ära, kus minu meelest probleem on:
Failed to hibernate session = Seansi külmutamine ebaõnnestus
Failed to suspend session = ?

Minu saamatus või oleks ikka tegusõna vaja?