mina pakuks omalt poolt, et üldiselt on igasuguste spetsialistide kuulamine ja usaldamine hädavajalik ja et spetsialistidel on 99% kordadest õigus. kui võtta nüüd see ülejäänud 1%, mis spetsialiste usaldades nihu läheb, sest spetsialistid on ka inimsed ja teevad prohmakaid, siis oleks linuxi tõlgete tase spetsialiste kuulda võttes praegusest määratult parem. minu väide jääb kehtima ka siis, kui keeleteadlaste eksimuste osakaal oleks 5%. mis on aga kindlasti üle pakutud.
kui siia kõrvale selgituseks huupi veel mõned arvud pakkuda, siis hetkel on ilmselt kuskil 50% vabatarkvara tõlgetes leiduvate fraaside puhul lauseehitus lombakas, sõnakasutus ebatäpne, komad puudu ja stiililine tõsiseltvõetavus olematu. neid kõiki keelelisi vigu saaks lihtsalt "eesti keele käsiraamatut" punkt-punktilt järgides parandada. terminiloome puhul arvaks ma, et vaieldamatult ebakorrektsed on kuskil 20% põlve otsas loodud terminitest. terminiloomel tehtud vigadest saaks 90% lihtsalt ja ilma mingite vaidlusteta ära parandada, kui ajada näpuga järgi tiiu erelti "terminiõpetusest". aga kuna neid kerget vaimset pingutust nõudvaid asju ei taheta, viitsita või osata teha, siis alandatakse selle asemel lihtsalt neid spetsialiste, kes need vahendid on väja töötanud... kas pole selline käitumine mitte naeruväärne? mina ütleks selle peale, et õppige ometi käsiraamatuid lugema.
[schild=19 fontcolor=000000 shadowcolor=C0C0C0 shieldshadow=1]RTFM! ja seda ka keeleasjade puhul![/schild]
minu meelest on see puhas legend, et eestlased ei saa korrektsest eesti keelest aru. sellele legendile osutades püütakse ainult leida vabandusi oma keeleoskamatusele. loomulikult on võimalik toota erialakeelega üle pingutades erialaselt kretiinset keelt, aga ka seda tuleb osata vältida. selged juhised selleks on olemas keelemanuaalides. aga arutelude kohta --- vaadates praegusi vabatarkvara tõlkeid (eelkõige ubuntu, firefox, thunderbird --- muude osas ma ei oska väga kaasa rääkida ja opeoffice'i tase tundub üldiselt parem olevat), siis on selge, et pole toimunud arutelu keeleasjadega kursis olevate inimestega. omavaheliste lahkhelide lahendamiseks tehtavat jooksvat probleemide lahendamist ei saa pidada tõlgete läbiarutamiseks ja tõlkeprintsiipide paikapanemiseks.maq kirjutas:Äkki ongi si serlles, et sinu poolt pakutud asjad ongi halvad ja inimestele vastuvõetamatud? Kas sa tõesti siiralt arvad, et neid tõlkeid tehes pole toiminud mingit arutelu? See, kui sind sinna pole kaasatud ei tähenda ju, et midagi ei toimunud. Lõpuks mis kasu on eesti keelsest tõlkest millest eesti keelt emakeelena rääkis inimene aru ei saa ja mida ta kasutada ei oska? Isegi, kui see tõlge on keeleliselt täiesti korrektne?
kui keeleteadlased ka 1% kordadest grammatika alastes soovitustes eksivad ja 10% nende tehtud korrektsest terminiloomest käiku ei lähe, ei tähenda, et keelemanuaalide kasutamisest poleks tõlkimise puhul kasu, vastupidi ilma nendeta poleks sedagi tõlketaset, mis praegu on. sageli on kusjuures nii, et keeleteadlaste soovitused jõuavad keelde 10- kuni 20-aastase hilinemisega, sest inimesed on oma vanade harjumuste ohvrid ja korrektne sõnavara võetakse kasutusele alles uue põlvkonna pealetulemisega. aga see ei tähenda, et arukad inimesed ei võtaks parandatud termineid kasutusele kohe, kui nad terminivaramutesse üles laaditakse.erku kirjutas:Olen ka asjaga nõus, et tegelik keel tuleb rahva suust. Mitte mõne kümneid aastaid vaid kooli ja kodu vahet tatsava teaduri peast, kes oma mullist saab välja kord 5 aasta jooksul, kui tädi Maalil külas käib ja peale erutavaid elamusi genereerib välja uue sõna. Ja autoriteeti arvestades selle ka kinnitab ning käiku laseb. Ma ei aksepteeri siiani mõnda sellist võhiklikku väljendit ja ei hakka seda ka tulevikus tegema.
aga sa eksid. "parandamine" tähendab samuti millegi paremaks tegemist. vt manuaalist järgi! ilmselt püüavad "parendamist" kasutavad võhikud paista targad ning näidata, et nad justkui näevad läbi keele loogikat, kasutades "parandamise" asemel "parendamist", sest see on ju "paremaks" tegemine. nad lihtsalt ei tea, et keeles peituv loogika on keerulisem ja sellele on omad põhjused, miks "parandamises" ei ole täht-täheliselt kasutusel keskvõrde vorm "parem" ja ei kehti loogika "parem" -> "parendama". kes lolliks ei taha jääda, peab siinkohal ennast ise asjaga kurssi viima või siis usaldama spetsialisti, kellel on 99% kordadest õigus.akbgf kirjutas:Mina ei ole kursis erialaspetside arvamusega ega suhtle keele-spetsialistidega piisavalt, sellepärast arvan, et parandama tähendab millegi katkiläinu terveks tegemist, parendamine millegi paremaks tegemist.
mis siin rõhutada? arst ka ei nõua sult, et sa võtaksid rohtu, kui sa haige oled, aga iga vähegi mõistlik inimene kuulab arsti ka siis, kui ta midagi ainult soovitab. sama ka muude spetsialistidega. pealegi on kogu normeeriv keelekorraldus soovituslik, keegi ei sunni sind järgima elementaarseid grammatikareegleid, seda soovitatakse teha. ma pole veel kuulnud, et kedagi oleks grammatikareeglite rikkumise eest vastutusele võetud, kuigi keeleinspektsioonil mingitel juhtudel vist isegi selline õigus on. mõistlikud inimesed võtavad vabatahtlikult soovitusi kuulda ega kelgi, et see on ju ainult "soovitus".sander85 kirjutas:just nimelt, rõhk sõnal soovitab, ei nõua..Träm kirjutas:4) kas mitte seegi, et sa kasutad sõna "parendama", kuigi ÕS soovitab selle asemel kasutada "parandama", ei näita seda, et sa pole kursis või ei taha olla kursis erialaspetside arvamusega või suhtle tõlkijana keele-spetsialistidega piisavalt;
