Mõisted eesti keeles

[tramm]

eee, sa sõnaraamatut ei taha vahel kätte võtta? Siis saaksid teada, et kopeerima ja paljundama tähendavad ühte ja sedasama. Kopeerimine ei ole kuidagi jäigalt seotud "paberist välja lõikamise ja kleepimisega" - see tähendab koopia ehk jäljendi tegemist.

mis "sõnaraamatut"? ÕS kui eesti kirjakeele norm seda igatahes ei väida. EKKSS-i peaks vaatama? on selge, et sugugi mitte kõike, mida saab paljundada, ei saa kopeerida... ja lisaks sellele pole selles ka üldse küsimus. loe parem, mida ma kirjutasin! see pole kuigi oluline, kas "kopeerima" on jäigalt seotud paberitega või mitte, kuigi sulle oleks minu "metafooristiku ühtsuse" jutu taustal ilmselt parem, kui ta siiski sellega seotud oleks...

Mina kindlasti ei arva, et Windowsi tõlkimisega oleks tegelenud "ebaprofessionaalsed tädikesed"...

ma olen nii sinult kui sandrilt saanud mitu korda automaatse reaktsiooni selle kohta, et ah windowsis on see nii, järelikult on see jama ja tuleb ära muuta. sinu vastavat juttu võin firefoxi tõlkimise avalikust foorumist sulle meenutuseks ja teistele niisama siia lugemiseks lõigata:

Ma julgeks siiski arvata, et IE-s vahekaardi kasutamise põhjus peitub just pigem selles, et tõlkijatel või vähemalt selle mõiste tõlkijal ei ole terminoloogilist koolitust - vastasel juhul ei oleks nii mehaaniliselt üle võetud teises valdkonnas kasutatud mõistet, mis antud konteksti täpselt samal kujul just väga hästi ei sobi. Rääkimata juba väga rohmaka toortõlkena tunduvast "tabeldatud sirvimisest". kuigi samas tuleb tunnustada, et nad ikka valisid normaalselt mõistetava kaardi, mitte ei süüvinud mingitesse väheadutavatesse kihtidesse...Aga arvamus nende pädevuse kohta on muidugi ainult arvamus ja ma võin sõnad väga vabalt ka tagasi võtta, kui ma saan teada, kes selle mõiste seal kasutusele võttis ja millise koolitusega ta on...

[Qilaq]

1) Võtame siis ÕS-i ette ja loeme:
kopeerima koopiat tegema; jäljendama, matkima
(võrdluseks ka koopia originaali reprodutseering)
paljundama (seletus puudub, on kaks näidet:) Seda lille paljundatakse seemnetest, teist tütarsibulatega. Loengutekst paljundati 30 eksemplaris
On ilmne, et "paljundama" teise näitelause võib ka öelda: Loengutekst kopeeriti 30 eksemplaris - ja mõte ei muutu vähimalgi määral. Ergo, tegemist on sünonüümidega (ei vaidle, et paljundamine on laiema tähendusega ja teisendust paljundama->kopeerima ei saa mehaaniliselt teha, küll saab mehaaniliselt teha teisenduse kopeerima->paljundama - aga seetõttu ei ole ka paljundamine kuigi hea kasutada kopeerimise tähenduses, sest selle tähendus on laiem kui kopeerimine).
2) see reaktsioon ei ole üldse nii, et "windowsis on see nii, järelikult on see jama ja tuleb ära muuta". Kui ma ei eksi, siis ei olnud windowsis veel halligi mingitest vahekaartidest, kui kaardid olid KDE-s ja ka KDE tõlgetes juba sees. Pigem võiks selles näha vastupidist reaktsiooni: ah, seal Linuxis on nii tõlgitud, tõlgime teistmoodi.
Muide, selle vahepeale aja jooksul olen ma nendega mõnevõrra rohkem kokku puutunud ja kuigi ma ei tea, kes selle konkreetse mõiste taga seisab, siis üldiselt on mu arvamus Windowsi tõlkijatest paranenud küll. Mis ei tähenda seda, et ma peaksin vahekaarti õigeks ja õigustatuks - seda ta seal lõimeski esitatud põhjustel kohe mitte ei ole. "Terminoloogiline koolitus" või mitte, selle terminiga on lihtsalt puusse pandud (kui tagasi tulla tolle FF-i foorumis käinud vaidluse juurde, siis võimalik, et kaart ei ole parim vaste, aga kindlasti on vahekaart veel halvem - aga paremat varianti ei paista ka praegu...). Nii et selles mõttes olen endiselt seisukohal, et see tõlge on ebaprofessionaalne, mis ei tähenda tingimata, et tõlkija on "ebaprofessionaalne tädike", aga ka parimatel esineb eksimusi.

[tramm]

Ergo, tegemist on sünonüümidega (ei vaidle, et paljundamine on laiema tähendusega ja teisendust paljundama->kopeerima ei saa mehaaniliselt teha, küll saab mehaaniliselt teha teisenduse kopeerima->paljundama - aga seetõttu ei ole ka paljundamine kuigi hea kasutada kopeerimise tähenduses, sest selle tähendus on laiem kui kopeerimine).

selliseid asju nimetatakse osasünonüümideks. kopeerima automaatne asendamine paljundamisega on umbes sama, mis tooli automaatne asendamine mööbliesemega. kõik on n-ö õige, aga aru enam ei saa. seda võime nimetada liigseks üldisuseks või mõisteliseks aladiferentseerituseks...

Muide, selle vahepeale aja jooksul olen ma nendega mõnevõrra rohkem kokku puutunud ja kuigi ma ei tea, kes selle konkreetse mõiste taga seisab, siis üldiselt on mu arvamus Windowsi tõlkijatest paranenud küll. Mis ei tähenda seda, et ma peaksin vahekaarti õigeks ja õigustatuks - seda ta seal lõimeski esitatud põhjustel kohe mitte ei ole.

see on tore, et arvamus paranenud on. muide, ka mina arvan (endiselt), et vahekaart pole parim vaste, aga see on vähemalt korrektne vaste ja vastab põhiasjades normaalse tõlke miinimumkriteeriumidele. kaart on seevastu aladiferentseeritud ega vasta neile kriteeriumitele (mõiste diferentseerimine on iga termini peamine funktsioon). kumba siis eelistada, kas normaalse tõlke nõudmistele vastavat või lühemat/löövamat/harjunumat aga nõudmistele mittevastavat? enda tarbeks võib muidugi alati viimast eelistada, aga teistele mõteldes oleks minu arvates ilus eelistada esimest. selles viimases mõttes on vahekaart õigem valik, kuigi veel parem oleks muidugi leida mingi hundid söönud ja lambad terved alternatiiv. minu meelest oleks olukorra selline teadvustamine esimene samm adekvaatse tõlke poole, aga just siin ongi hetkel raskused, et ei ole selget arusaama, mis olukorras tõlkimine on ja mis on perspektiivid, kui on soovi, et linux ja selle tõlked oleks konkuretnsivõimelised eesti avalikkuses.

[Qilaq]

1) mida ma tahtsingi näidata - paljundamine ei sobi kuigi hästi kopeerimise asemele, vähemalt mitte selles cut-copy-paste kolmainsuses.
2) pmst nõus, et kaart võib olla (aga ka ainult võib - see vajaks põhjalikumat arutelu) aladiferentsitud, aga vahekaart on kindlasti "ülediferentsitud" ja tegelikult väär (nagu ma juba FF-i tõlkimise vastavas lõimes selgitasin - kasutusele on võetud (teises valdkonnas) olemasolev termin, mis tekitab segadust - raamatukogunduse mõistes vahekaarti brauserites ei ole, on raamatukogunduslikus mõttes (tava)kaardid).

[kessu]

aga kuna kleebi on windowsist, siis seda ei saa võtta. kuna kopeeri "peab ju" tõlkima copy-t, siis sellega pole arvutifriik harjunud, et sinna asemele läheb paljunda. järelikult ei saa head tõlget kasutada. tere tulemast huupi tõlkimise maailma!

Ma ei saa nüüd aru, et miks ei saa ühte või teist kasutada? Misasi on windowsist pärit? "Kleebi" on täiesti tavaline eestikeelne sõna ju.

[sander85]

kleepimine lööb mulle üldiselt bloki ette, kui seda eriti võtta üle teemast lõikamine ja kopeerimine.. kleepida saad sa millegi alla, peale või kõrvale.. aga ntx kahe sõna vahele kleepida kolm lehekülge teksti tundub juba natuke imelik.. samas kahe sõna vahele asetada need kolm lehte teksti tundub palju mõistlikum, aga eks see ole suuresti suhtumises kinni..

enda tarbeks võib muidugi alati viimast eelistada, aga teistele mõteldes oleks minu arvates ilus eelistada esimest.

siin on küll natuke valesti aru saadud vaba tarkvara põhimõtetest oma juurtest saati.. vaba tarkvara on oma algusest saati arendatud ikka peamiselt enda jaoks, see peab olema asi, mis sulle meeldib ja mis su elu lihtsamaks teeb.. kui sa kasutad kellegi teise poolt loodud koodijuppi või rakendust, siis sa kasutad seda ka just tänu sellele, et see üldiselt meeldib sulle sellisena nagu see on.. kui miskit häirib, siis teed ettepaneku ja kui see on asjalik, siis jõuab muutus sisse, veel parem kui aitad ise kaasa..
kui vaba tarkvara loojad hakkavad midagi tegema teiste jaoks, siis oleks selle eest juba mõistlik vist saada ka mingit tasu ju.. eriti veel kui see, mida sa teed pole päris 100% sinu enda arvamuse ja vaadetega ühtiv..

vähemalt selline on minu arusaam vabast tarkvarast algusest peale olnud, see pole midagi sellist, mida sa teed sunnitult..

ja nii palju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid arvamusi.. kui nii poleks, siis poleks meil valikuna võtta mitusada distrot

[cbr]

Lugesin nüüd seda teemat siin vilksamisi ja arvan, et see tõlkimine on ikka suhteliselt kaos. Siin lepitakse igasugu asju kokku, kuid kui mina näiteks peaksin kasutama programmi ja seal tuleks ette sõna "säilik", ma ei saaks aru, mida selle all mõeldud on.

Ma olen omaette vaikselt mõelnud, et mis saaks, kui oleks selline ühtne eesti keele tarkvara tõlkefoorum või portaal vms. Hallaku seda siis EKI või jumal teab kes. Aga selline autoriteetne "organ", kus vaieldakse asjad suhteliselt avalikult selgeks. Ja siis see olekski nagu "Eesti tarkvarakeele norm". Et siis, kui keegi tõlgib näiteks, et "Help" on "Spikker", siis saaks ta suunata "Eesti Tarkvarasõnastikku" ja ta leiaks, et soovitatav on hoopis "Abi" ning seal juures on ka mingi viit foorumiteemale, kus igasugu asjast huvitatud rahvas (olgu need siis Microsofti esindajad, mõne tõlkebüroo esindajad, vabavara tõlkijad vm) on asja selgeks vaielnud. Ja kui keegi mingi asja jälle avastaks enda tõlkes, siis lisataks see ka sinna ning kui keegi avastab mingi parema vaste, saab seda parandada jne.

Minu idee oleks just, et tegu oleks sellise avatud asjaga, kus "kõigi sõna loeks või vähemalt võetaks teadmiseks". Ja siis saaks olemasolevad tõlked ka näiteks ühtlustada vastavalt selle baasiga. Muidugi peaks seal olema mingi koordinaator-moderaator, kes ütleks oma viimase sõna (sel juhul peaks ta olema ka piisavalt kompetentne muidugi).

See on muidugi selline väike unistus, nähes samuti kaootilist olukorda erinevates tarkvaratõlgetes. Eesti keel on ju nii pisike, kui siin nüüd iga tõlkebüroo ka veel hakkab mõtlema, et teeme omamoodi, on kuri karjas. Olen teadlik, et mõni telliv firma ei taha, et nende terminoloogia ühtiks mõne teise firma omaga, kuid peaksime ikkagi seisma ühtlustatud ja kõigile arusaadava terminoloogia eest, mitte killustama pilti. Kardetavasti selline asi küll kunagi ei toimu, kuna see vajaks sellist Rainer "Teeme ära" Nõlvaku tüüpi vedamist ja joppamist, et kõik kaasa tuleksid. Aga noh, unistused ei maksa ju midagi

[tramm]

siin on küll natuke valesti aru saadud vaba tarkvara põhimõtetest oma juurtest saati.. vaba tarkvara on oma algusest saati arendatud ikka peamiselt enda jaoks, see peab olema asi, mis sulle meeldib ja mis su elu lihtsamaks teeb..

pole nõus. vaba tarkvara ei areneks, kui igaüks teeks seda ainult enda isikliku äranägemise järgi. peab ka aduma, et suur osa vaba tarkvara jõust tuleneb sellest, et seda, mida mina teen, saavad kasutada ka teised, sj saavad seda täiendada ja edasi arendada, mille tulemusel saan mina sellest omakorda kasu. kui ma aga kirjutan koodi nii, et keegi aru ei saa ja tõlgin nii, et kõik on segaduses, siis pole tegemist mitte vaba tarkvara, vaid pigem isikliku tarkvaraga. sest nii pole asi üldse "open". vaba tarkvara eeldab lisaks enda jaoks nokitsemisele teatud ühist missioonitunnet ja publitseerimiskohust/vastutust.

[tramm]

1) mida ma tahtsingi näidata - paljundamine ei sobi kuigi hästi kopeerimise asemele, vähemalt mitte selles cut-copy-paste kolmainsuses.

ei sobi? mis alusel? sest paljundamine võib tähendada ka looduslike isendite paaritamist? esiteks, sa ei öelnud seda, ja teiseks, paljudamine ühes kontekstis lõikamise ja kleepimisega jm paberi/kontoritööga ei tähenda mitte kellegi jaoks mitte midagi muud kui koopiamasinaga koopiate tegemist. siin ei pea mõtlema mitte selle peale, et mis on täpne vaste üldiselt, vaid mis annab antud kontekstis võhikule kõige rohkem aimu, millega on tegemist.

vastasel juhul ei saaks olla avalik ruum täis putkasid/lette ühetähendusliku sildiga "paljundus", sest inimesed mõtleksid, et seal toimub kopeerimise asemel kopulatsioon.

aga vahekaart on kindlasti "ülediferentsitud" ja tegelikult väär

puust ja punaseks...





üleval on meil pilt asjadest, mida nimetatakse eesti keeles vahekaartideks. need asjad on needsamad, mis allpool kujutatud lehitseja "tab"-id. see selgub esmasel välisel vaatlusel --- kas need ka "tegelikult" samad "tab"-id on, on täiesti tähtsusetu, sest tavaline kasutaja mõistab/ei mõista termini tähendust just ja ainult sellise esmase seose kaudu. kui see seos tekib, siis mõistab, kui seost ei teki, siis ei mõista. kuna vahekaart on nende pildil olevate asjade ainuke terminoloogiline nimetus eesti keeles, siis on vahekaart igal juhul korrektne vaste. mott.

kui vahekaart lühendada terminoloogiliselt kaardiks, siis pole seos enam ühene, kasutaja võib mõtelda ka maakaardile (map), postkaardile (card), mängukaardile, graafikakaardile, valgekaardile, platskaardile jne jne.

toon lisaks ära vastavad kirjed raamatukogunduse sõnastikust, millest nähtub, et vahekaart on selle asja nimi, mis on ülal piltidel: vahekaart, välje (tab)... kes oskab lugeda ja mõtelda saab ilmselt selgelt aru, et vahekaart on vältimatult õige/korrektne termin kõne all oleva asja nimetamiseks.

kui selles on lõpuks kokku lepitud, siis võib hakata muidugi edasi arutama, et kas vahekaart pole lihtinimese jaoks äkki liiga tundmatu termin või liiga kohmakas (ei kõna hästi) vms. aga seda pole mõtet enne hakata arutama, kui pole selles ülalolevas kokku lepitud. aga neid fakte millegipärast firefoxi tõlkijad tunnistada ei saa, sest windows vms muu müstiline tõke on ees... kui aga saaks, siis edasi võiks arutada, kas poleks õige lühendada "vahekaart" "kaardiks" või lisada mõni muu liide ette nt "kartoteegikaart", "järjekaart" või "osundkaart" --- või asendada täiesti uue terminiga nt "järjesti", "lipik", "osuti", "viit", "lapats", "sakk" vms, mis iganes võib kõne alla tulla.

[Qilaq]

1) Ei sobi kahel põhjusel: a) paljundamise tähendusväli, nagu selgitatud, on laiem ja b) mis ei ole ka väga tähtsusetu, kopeeri on juba ammu juurdunud ja selle väljavahetamiseks oleks vaja asjalikumat põhjendust kui "mulle ei meeldi".
2) Oh, jälle tuled sa oma katsetega tekitada kiilu tõlkijate vahele ning rumala katsega selgitada asja, mis vähegi mõtlevale inimesele selgitamist ei vaja. Esiteks, nagu öeldud, ei ole ega saagi olla kaardi kasutamine FF-is tingitud vastuseisust IE-le, vaid sellest, et kasutati olemasolevat tõlget Konquerorist, kus kaardid (tõlkes siis - funktsionaalselt olid FF-i eelkäijas Mozillas kaardid juba enne Konquerori, aastal 2001) olid juba ammu enne seda, kui IE-s (kui ma ei eksi, siis vastavalt aastad 2003 ja 2006).
Teiseks on IE-s vahekaardi kasutamine väär just selsamal raamatukogunduslikul põhjusel. Kui seal poleks see mõiste juba aastakümneid kasutusel kindlas tähenduses, siis võiks vabalt nimetada brauseri kaarte vahekaartideks. Aga et on, siis ei saa. Raamatukogunduses tähendab vahekaart just nimelt vahe-kaarti, s.t. kaarti, mis eristab sisuga täidetud (tava)kaarte. Brauseris sellist vahekaartide ja tavakaartide eristust ei ole, miska vahekaardi kasutamine on alusetu: brauseris on just nimelt tavakaardid, s.t. sisuga täidetud kaardid.
Või teeme ka "puust ja punaseks": kui sa kohtad mõistet vahekaart, tekib ju vältimatult küsimus, mille vahel ta on? Kartoteegis on see täiesti selge, aga brauseris?
Aga sellest oli seal FF-i tõlkimise foorumis juba juttu, siin ei ole ilmselt mõtet sul seda joru edasi ajada.

[tramm]

selle väljavahetamiseks oleks vaja asjalikumat põhjendust kui "mulle ei meeldi".

just nimelt. kas ma ütlesin, et see mulle ei meeldi? lugegem uuesti! vahekaardi asja võtsin lihtsalt siin eraldi kokku. ikkagi natuke avalikum foorum ja äkki keegi saab pihta, kui ajuvaba juttu sa ajad. või kui keegi praegu pihta ei saa, siis saab mõni huviline kunagi tagantjärele vaadata, et kuidas see ajuvaba "kaart" tõeks sai...

[cbr]

"Paljundus" ei sobi sellel lihtsal põhjusel, et see ei kirjelda arvutis toimuvad protsessi. Esiteks midagi "kopeeritakse" ehk jäetakse vahemällu meelde ning seejärel see "kleebitakse" või "asetatakse" kuskile. Paljundamise puhul peaks koopia kohe välja tulema, kuna paljundamine hõlmab nii sisse lugemist kui ka välja printimist. See ei sobi ju üldse.

Ja selle vahekaardiga tekib jah kohe selline küsimus, et mille vahel ta siis on? Ja kui ta on millegi vahel, siis miks selle peal klõpsates ilmub mingi info mulle? Üldsegi, mis on viga sõnal "Sakk"? See sobiks neid junne ju hästi kirjeldama põhimõtteliselt.

[sander85]

selle väljavahetamiseks oleks vaja asjalikumat põhjendust kui "mulle ei meeldi".

just nimelt. kas ma ütlesin, et see mulle ei meeldi? lugegem uuesti! vahekaardi asja võtsin lihtsalt siin eraldi kokku. ikkagi natuke avalikum foorum ja äkki keegi saab pihta, kui ajuvaba juttu sa ajad. või kui keegi praegu pihta ei saa, siis saab mõni huviline kunagi tagantjärele vaadata, et kuidas see ajuvaba "kaart" tõeks sai...

õnneks või kahjuks näeb sinu jutt palju ajuvabam välja, tihti ma lihtsalt ei suuda seda isegi lõpuni lugeda, sest jaburuse limiit on poole peal ületatud..

Üldsegi, mis on viga sõnal "Sakk"? See sobiks neid junne ju hästi kirjeldama põhimõtteliselt.

hmm, sakk on ju täpselt see väike junn seal ribal, sa ei saa ju anda käsku, et ava leht uuel sakil, see tähendaks seda, et kogu lehe sisu peaks mahtuma sinna, kus on hetkel tema pealkiri

[tramm]

"Paljundus" ei sobi sellel lihtsal põhjusel, et see ei kirjelda arvutis toimuvad protsessi. Esiteks midagi "kopeeritakse" ehk jäetakse vahemällu meelde ning seejärel see "kleebitakse" või "asetatakse" kuskile. Paljundamise puhul peaks koopia kohe välja tulema, kuna paljundamine hõlmab nii sisse lugemist kui ka välja printimist. See ei sobi ju üldse.

kopeerimise kohta võib täpselt sedasama ütelda. et kopeerimisel ilmub ju kohe koopia, ilmub ju? kui koopiat ei ilmu, siis pole järelikult tegemist kopeerimisega. panen paljundusmasinasse, vajutan nuppu "copy" ja koopia tuleb teisest otsast välja. kui vaadata asja sisuliselt, siis pole aga mingit vahet, kas paljundatakse/kopeeritakse midagi vahemällu või paberile või ekraanile või kuskile mujale. ma olen samas nõus, et "paljundama" pole tingimata super vaste, siis lõikamise/kleepimise juurde kolmandaks sobib ta ikka paremini kui "kopeeri".

Ja selle vahekaardiga tekib jah kohe selline küsimus, et mille vahel ta siis on? Ja kui ta on millegi vahel, siis miks selle peal klõpsates ilmub mingi info mulle? Üldsegi, mis on viga sõnal "Sakk"? See sobiks neid junne ju hästi kirjeldama põhimõtteliselt.

vahekaart on veebilehtede vahel muidugi. nt see vahekaart, mille peal ma seda kirja kirjutan on pingviini veebi avalehe ja selle lehe vahel, kus ilmub kiri, et kas soovid vaadata saadetud sõnumit. selle lehe küljes on sakk, kus on kirjas "Pingviini Web :: Vastuse postitamine".

aga sakil on tõesti see viga, mida sandergi nimetab, et sakk ise pole see, kus peal midagi avatakse, vaid sakk on see sakk lehekülje ülaservas. küll aga oleks normaalne rääkida kaartide asemel nt sakk-kaartidest/sakikaartidest või väljekaartidest vms jne. peaasi, et mitte "lihtsalt" kaartidest.

[tramm]

õnneks või kahjuks näeb sinu jutt palju ajuvabam välja, tihti ma lihtsalt ei suuda seda isegi lõpuni lugeda, sest jaburuse limiit on poole peal ületatud..

mõned inimesed hidavad tõesti juttu väljanägemise järgi, arukad inimesed aga siiski selle järgi, et mida selle sees väidetakse ja missugused on esitatud argumendid.

[sander85]

teeks nüüd nii, et arutaks vahelduseks midagi muud, selle kaart vs vahekaart vahel võib veel mitu lehekülge vadrata ja siitpoolt ei muutu ses osas absoluutselt midagi, arvamus jääb samaks..

sama asi see kopeerimine vs paljundamine, mataks maha selle teema, mitte kuhugi ei vii

[TT]

teeks nüüd nii, et arutaks vahelduseks midagi muud

Kui lubate, siis pakuksin ühe "muu" välja.
Mingile sõnale võimalikult täpse vaste leidmine on tänuväärt töö ja ma ei taha selle koha pealt ühtegi tõlkijat kritiseerida, seda enam, et minu inglise keel on nagu ta on (ehk lonkab kahe jalaga). Aga sõnad tuleb panna ka õigesse järjekorda, muidu saame lihtsalt võõrkeelse lause eestikeelsete sõnadega. Ja selles vallas, vähemasti minu seisukohalt, pole asjad mitte kõige paremad. Et mu jutt ei oleks ainult tühipaljas virisemine, siis üks näide ka siia juurde: (GIMPi käivitamisel) "Vaatan, kas andmefailid olemas on" (praegune tõlge) või "Vaatan, kas andmefailid on olemas" (korrektne lauseehitus minu arusaama järgi). Kumba eelistate?

[sander85]

pigem peaks see juba olema midagi sellist: "Kontrollitakse andmefailide olemasolu"

ja ka ülejäänud stringid sinna järgi samas stiilis..

[tramm]

pigem peaks see juba olema midagi sellist: "Kontrollitakse andmefailide olemasolu"

"kontrollima" tähendab ohjes hoidma, võimupositsioonil olles protseduurireeglite täitmist/mittetäitmist tuvastama, olukorda valitsema jms, vt ÕS js EKSS. andmefailide olemasolu seega ei kontrollita, pigem tuvastatakse, kinnitatakse, tehakse kindlaks, veendutakse selles vms. kontrollimine eeldab mingite samm-sammuliste protseduuride läbimist. nt võib kontrollida süsteemi töökorras olekut, faktide vastavust tunnistusele jne aga andmefailide olemasolu kontrollimine on selge liialdamine, kuigi see nende olemasolu tuvastamine võib olla süsteemi töökorras olemise kontrolli üks osa... iga tuvastavat liigutust pole aga õige nimetada kontrollimiseks. see jätab paranoilise mulje.

[KristjanS]

Träm, asjalik ja objektiivne jutt sinu poolt. Niipea, kui tolge.pingviin.org on uues serveris, täiendan Xfce tõlget.