Ründed arvutile

[gnu]

http://www.sshguard.net/

sshguard on c keeles kirjutatud ja vajab väiksemat ressurssi kui fail2ban.

debianis/ubuntus saab kontrollida, kas sshguard ikka töötab:
sudo /etc/init.d/sshguard status

[Shadow]

ssh jaoks pole ju vaja imelist keemiat ???

iptables teeb selle ära:

# Generated by iptables-save v1.4.21 on Wed Aug 20 13:44:03 2014
*filter
:INPUT ACCEPT [1102277:1305167228]
:FORWARD DROP [0:0]
:OUTPUT ACCEPT [8883947:64374935109]
-A INPUT -s 192.168.1.0/24 -i enp1s0 -p tcp -m tcp --dport 22 -m state --state NEW,ESTABLISHED -j ACCEPT
-A INPUT -s (välineipkuskohasttahansisse)/32 -i enp1s0 -p tcp -m tcp --dport 22 -m state --state NEW,ESTABLISHED -j ACCEPT
-A INPUT -i enp1s0 -p tcp -m tcp --dport 22 -m state --state NEW,ESTABLISHED -j DROP
COMMIT
# Completed on Wed Aug 20 13:44:03 2014

Ja masina syslog on vega puhas. Lubab ligipääsu ainult sinu ip pealt ja kohtvõrgust. Kui üle planeedi ringi reisid - siis vast muud vaja...

[illukas]

sshd pordi kõrgele tõstmine ei ole mitte security vaid logide puhtana hoidmiseks. Ei ole fail2ban ega muud kraami vaja

iptablesiga saad lisaks connlimit panna ja ongi korras

desktopil iptables ja ainult ssh kaitsmine ei aita, enamus ründeid saab niiehknaa alguse browseri kaudu ja edasi ollakse niiehknaa suhteliselt alasti.

Nagu mainitud turvalisus on komplekt mitte ainult üks konkreetne teenus või port

[tris]

https://en.wikipedia.org/wiki/Browser_security
Võimalikud veebilehitseja "augud".

Ja non-free javascript on ka üks kahtlane:
http://www.fsf.org/campaigns/freejs

[Kruusia]

lihtsalt silmaringiks:

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/a ... uudised%29

[Gomi]

Endal on süsteem iptables INPUT DROP policy'ga (mis peidab teenust kõigi uudishimulike eest), fwknop GPG-ga pordi ajutiseks avamiseks vaid minu aadressile (iptables jätab olemasolevad ühendused conntrackiga rahule), Mosh elu lihtsustamiseks mobiiliga ühendusel ning tmux. Lisaks muidugi ka lubatud vaid võtmepõhine autentimine (mitte parooliga) ning root kasutajasse sisselogimise keelamine sshd sätetes.

[tris]

Kõvaketta täielik puhastamine (juhusliku numbriga üle laskmine) on ka üks turvalisuse osa.
Samuti distributsioonide uuendamise võimekus.

Näiteks bodhi legacy, peal on debiani kernel ja selle kiire uuendamine on kahtluse all. Parem on kui terve distributsiooni peeglid on ühe OS-i alla kuuluvad. Debiani debiani omad, ubuntu ubuntu omad.

Veel on küsitavus, et miks ei ole tulemüür vaikimisi sees?

Näiteks mul blokib 123/udp pidevalt limiidile e. siis liiga palju päringuid takistab väljumast. Kellaaeg on õige muidugi. Tulemüür sees.