Linux-libre

[gnu]

http://www.fsfla.org/ikiwiki/selibre/linux-libre/

Linux-libre on GNU Litsentsi täielikult toetav projekt.

Linux-libre on "non-free" programmide ja draiverite (firmware) mitte toetamine GNU/Linuxis.

GNU projekt sai alguse Stallman'ist 80ndatel ja tema GNU idee on jõus tänapäevalgi. (gnu.org) Tema idee järgi oleks kõik programmid vabad(GPL) ning loetava, avatud lähtekoodiga (open source).

Praegu on vabad ainult sellised distributsioonid:
http://www.gnu.org/distros/free-distros.html

100% GNU/Linuxit toetav pood:
https://www.thinkpenguin.com/

[tris]

Arch Linux AUR repos on linux-libre kernel olemas.

Arch põhirepositooriumil on isegi grsecurity kernel olemas. See on veel arhailisem ja peaks isegi non-free AUKUDE/vigade eest kaitsma.
grsec-linux on tugev kernel e. tuum ja seda on arendatud juba väga pikka aega.
Süsteem põhineb linuxi patch'imisel s.t lähtekoodijuppide lisamisel/eemaldamisel + ja -

grsecurity on juba 13 aastat vana!
https://grsecurity.net

[obundra]

Kui mitut erinevat kasutajanime on ühele inimesele vaja, et pea igas teemas ühtsama jora korrutada?

[erykroom]

Kui mitut erinevat kasutajanime on ühele inimesele vaja, et pea igas teemas ühtsama jora korrutada?

Nõustun

[tris]

Ma mõistan. Ega vast aitabki..

Ainult firefoxi, kerneli ja firmwares on mõned binaarid, mille lähtekoodi lugeda ei anta. Enamus on ikka lähtekoodiga ka ja litsentsiga, kuid mõned üksikud, millede lähtekoode lugeda ei anta.

Pole paanikat vaja. Lihtsalt binaare ei näe ja lähtekoodi ei ole. Saab rahulikult magada kui keegi ministeeriumist ütleb, et pole põhjust paanitseda.

Alati on pingviini kasutajad rahulikud kui ministeeriumist öeldakse, et kasutage microsofti või torvaldsi kernelit.


chrome ja firefox ongi google ja google on hea. Lihtsalt tuleb kinnisilmi uskuda, et google on hea ja stallman on vana mees ja ei tea, mis räägib. Füüsika doktor. See ka mingi kraad.

[oldgreeneye]

"On mõned binaarid", aga ehk loetleksid nende failide-juppide nimed kaa üles juba?

Loomulikult oleks tore kui kõik oleks avatud lähtekoodiga, isegi litsents pole nii oluline, kuivõrd kood ise...umbes nagu oli omalajal elektroonikaga - skeeme oli võimalik saada, aga äriliseks tootmiseks pidid maksma patendi/litsentsitasu, kuid õppe-eesmärgil ja kodus nokitsemiseks oli piisav.

[tris]

Kood: Vali kõik

2014-08-07 - GNU Linux-libre 3.16-gnu

Lots of new blobs and blob requests had to be removed for this release: ast_dp501, radeon, drx39xyj, m88ds3103, si2168, s5k5baf, iwlwifi, rsi_91x, rtl8192ee, rtl8723au, rtl8723be, rtl8821ae, bt_nokia_h4p, mxuport, adau1761, and adau1781; dgap and sst-acpi are back after rewrites that required new deblobbing patterns too. 

firefoxi kohta:
http://arstechnica.com/information-tech ... n-firefox/

http://pclosmag.com/html/Issues/201406/page03.html

http://www.linux-magazine.com/Online/Bl ... or-Firefox

[oldgreeneye]

Njah, enamus neist binaaridest on vajalikud riistvara tööks - nuditakse siis lihtsalt riistvara tuge. Nende jublakate algusest uuesti tegemine pole niisamalihtne - ilmselt võrdeline seadme keerukusega. Ma olen aegajalt mõnda audio DAC kivi andmelehte vaadanud ning sealt vaatab vastu ikka tõsine hulk registreid juba.

Nii nagu mina olen aru saanud ei panda seda DRM-i jublakat firefox-iga kaasa, see laaditakse alla, kui sa nuppu vajutad. Jah allalaadimise lähtekood on firefox-is olemas. DRM on üldiselt ainult vist vanamoodsa(90-ndad) kommertstööstuse jaoks, pole veel independent sektoris seda kohanud. Praegusel ajal ei tasu nii või naa kommertstööstusele eriti loota, kui pole veel tuntud nimi.

Sorry natuke palju OT.

[tris]

Firefoxi alternatiivi -icecat sai uue arendaja:

http://comments.gmane.org/gmane.comp.gnu.gnuzilla/2843

[Shadow]

Kui inimesel on isikukahestumine - siis miks mitte Laske teisel minal ka rääkida

Kui mitut erinevat kasutajanime on ühele inimesele vaja, et pea igas teemas ühtsama jora korrutada?

Nõustun

[sander85]

Kui trolli vähem toidetaks, siis oleks teda lihtsam hävitada..