LINK
Huvitav kes supporti pakkuma hakkab.
Tallinn katsetab koolides ja lasteaedades Linuxit
Moderaator: Moderaatorid
Ühes eelnimetet linna lasteaias on juba enam kui kaheksa aastat enamikes masinates (v.a. paar marginaalse tähtsusega aparaati) Linux kasutusel. Saavad edukalt hakkama. Udujutud keerukusest ning mitteühilduvustest võib praktilise kogemuse tõttu jamaks arvata. Kõik on tahtmises ning mõtlemise avatuses kinni.
Re: Tallinn katsetab koolides ja lasteaedades Linuxit
Vastus on lihtne - see hakkab, kes vastava hanke võidab. See ongi üks oluline aspekt Tallinna vastava hanke juures - testida, kas on võimalik Linux-i tugiteenus sisse osta.imre kirjutas:LINK
Huvitav kes supporti pakkuma hakkab.
lasteaias linuxi kasutus ei ole miskit hirmsat ja täiesti toimiv. Suppordi korraldamine sellisele masinate hulgale on natuke teine teema (Imre väide 6000 töökohta) Selleks pead sa tööle võtma omajagu inimesi ja ehitama välja infra.
Lisaks kahjuks ma tean kuidas riigihangetega on ja meie oleme loobunud seal figureerimast....
Ma loodan, et leidub firmat kes seda teha viitsib/tahab ja samas on linuxi hingega, mitte ei lähe raha riisuma sealt.
Lisaks kahjuks ma tean kuidas riigihangetega on ja meie oleme loobunud seal figureerimast....
Ma loodan, et leidub firmat kes seda teha viitsib/tahab ja samas on linuxi hingega, mitte ei lähe raha riisuma sealt.
Uudisnupust: Katse eesmärk on teha kindlaks, kas oleks võimalik viia vabatarkvarale üle umbes 6000 pealinna haridusasutuste arvutit.
Ega sealt koort ei riisu muidugi, AGA õnnestumisel võib see ka teised firmad/asutused kaasa tuua ja kui siis on juba helpdesk ja helpdeski knowhow olemas, siis see võib mingi teenistuse tuua lõpuks.
Vaja ju tel. tuge + meilindus ning mingi helpdeski soft käima ajada ticketite jälgimiseks.
Suuremad firmad saaks sellist "katse/eksituse meetodit" proovida, aga väiksed tegijad ei saa sellega paraku hakkama.
Ega sealt koort ei riisu muidugi, AGA õnnestumisel võib see ka teised firmad/asutused kaasa tuua ja kui siis on juba helpdesk ja helpdeski knowhow olemas, siis see võib mingi teenistuse tuua lõpuks.
Vaja ju tel. tuge + meilindus ning mingi helpdeski soft käima ajada ticketite jälgimiseks.
Suuremad firmad saaks sellist "katse/eksituse meetodit" proovida, aga väiksed tegijad ei saa sellega paraku hakkama.
Kruusia kirjutas:Aga äkki on selle taga üks teine asi: MS survestamine ja soovitud eesmärk oleks, et MS võtaks jalad selga ja tuleks ja pakuks Tln-le madalamat hinda.
Sarnane mõte käis ka minu peakolust läbi.
Ja kui saadakse oluliselt soodsam pakkumine, siis laiutades käsi võidakse ütelda - ega jah, kahjuks see linuxiasi ei toimi nii hästi...
Mis on sõnumi poolest väegade negatiivne.
Põrguinglist Taewakurat
Mõelge kui imepisikese osa moodustab Eesti koolide ostetav tarkvara ja selle eest makstav summa kogu Microsofti kasumi osast- raamatupidamislik lubatud viga ütleks ma selle peale, see on nii imepisike...
Ehk ma ei näe erilist põhjust Microsofti poolseks survestamiseks, pigem sai kellegil kusagil mõõt täis ja öeldi et aitab, las katsetavad, näis kas saavad hakkama ja vastavalt sellele tehakse suurematel turgudel targemaid käikke. Ehk Eesti turg on playground neile
Antud projektis on üks suur suur aga, juhul kui riigihankega saadakse mingi kehva firma kes paberite järgi nagu teeb aga nagu ei tee ka siis on see asi määratud suremisele. Ma oleks pigem võtnud linnavalitsusse kolm neli inimest tööle ja sedaviisi asja ajanud oleks oluliselt vähem riske aga eks targemad otsustavad.
Ehk ma ei näe erilist põhjust Microsofti poolseks survestamiseks, pigem sai kellegil kusagil mõõt täis ja öeldi et aitab, las katsetavad, näis kas saavad hakkama ja vastavalt sellele tehakse suurematel turgudel targemaid käikke. Ehk Eesti turg on playground neile
Antud projektis on üks suur suur aga, juhul kui riigihankega saadakse mingi kehva firma kes paberite järgi nagu teeb aga nagu ei tee ka siis on see asi määratud suremisele. Ma oleks pigem võtnud linnavalitsusse kolm neli inimest tööle ja sedaviisi asja ajanud oleks oluliselt vähem riske aga eks targemad otsustavad.
3-4 inimest ei suuda seda 6000 tööjaamaga projekti hallata.
OS Deployment ja sellega kaasnev kohustuslik koolitus peavad olema perfektselt läbi mõeldud ja teostatud ehk siis on mingigi imepisike võimalus 3-4 inimesega läbi ajada.
Kui võtta nüüd arvesse, et tihtipeale on koolides/lasteaedades tegemist 99,9% linuxivõõraste, naisterahvastega (ei taha kedagi solvata siinkohal) ja vanemapoolsete inimestega, siis sinise E ikooni puudumine töölaual tekitab juba segadust rääkimata sellest, et start menüü on muutunud, asjad pole omadel kohtadel jne jne
Ma näen siinkohal seda, et hanke võitval firmal peab olema väga tugev projektijuht ja fanaatilised NING väga hea suhtlemisoskusega telefoni supporti pakkuvad inimesed.
Seda vähemalt seniks kuni asi käima aetakse ja 4 kuud on möödas ning pikemaajaline leping sõlmitud.
Ehk saabki asja.
Minu arvates aga võidab vähempakkuja, lõppkasutajad kokkuvõttes stressis ning MS õnnelik meeletu hinnatõusu üle ning selge signaal ka teistele omavalitsustele/riikidele, et ilma MS'ita ei saa.
4 kuud on selgelt liiga lühike aeg selliseks eksperimendiks.
Aga noh, minu arvamus lihtsalt. Kui eksin, siis on kõik hästi ja mul endal hea meel
OS Deployment ja sellega kaasnev kohustuslik koolitus peavad olema perfektselt läbi mõeldud ja teostatud ehk siis on mingigi imepisike võimalus 3-4 inimesega läbi ajada.
Kui võtta nüüd arvesse, et tihtipeale on koolides/lasteaedades tegemist 99,9% linuxivõõraste, naisterahvastega (ei taha kedagi solvata siinkohal) ja vanemapoolsete inimestega, siis sinise E ikooni puudumine töölaual tekitab juba segadust rääkimata sellest, et start menüü on muutunud, asjad pole omadel kohtadel jne jne
Ma näen siinkohal seda, et hanke võitval firmal peab olema väga tugev projektijuht ja fanaatilised NING väga hea suhtlemisoskusega telefoni supporti pakkuvad inimesed.
Seda vähemalt seniks kuni asi käima aetakse ja 4 kuud on möödas ning pikemaajaline leping sõlmitud.
Ehk saabki asja.
Minu arvates aga võidab vähempakkuja, lõppkasutajad kokkuvõttes stressis ning MS õnnelik meeletu hinnatõusu üle ning selge signaal ka teistele omavalitsustele/riikidele, et ilma MS'ita ei saa.
4 kuud on selgelt liiga lühike aeg selliseks eksperimendiks.
Aga noh, minu arvamus lihtsalt. Kui eksin, siis on kõik hästi ja mul endal hea meel
Ok võibolla on 3-4 inimest vähe
Noorusaegadel kui veel koolidega tegelesin oli korraga hallata kahe suure kooli ja 4 lasteaia it asjandused ~400inimest. Aega jäi kõvasti üle ja kui asi paikka pandud oli siis oli minimaalselt liigutamist vajavaid asju
Noorusaegadel kui veel koolidega tegelesin oli korraga hallata kahe suure kooli ja 4 lasteaia it asjandused ~400inimest. Aega jäi kõvasti üle ja kui asi paikka pandud oli siis oli minimaalselt liigutamist vajavaid asju
Viimati muutis illukas, 07.01.2014, 21:33, muudetud 1 kord kokku.
Mina pakuks minimaalselt 7 inimest + service-level agreement (SLA) ütleks kahte aspekti:
a) reageerimisaeg - a'la oleme teate kätte saanud ning teadmiseks võtnud ning 2h (ulme, aga ehk teostatav isegi) töötunni jooksul võtame ühendust täiendavaks infoks (ehk oleme tutvunud teemaga)
b) probleemi lahendamise tähtaeg on max 5 tööpäeva
Sellega ehk saaks hakkama. Toonitan, EHK!
Sealt tuleb massiline kõnede, e-mailide hulk tõenäoliselt.
a) reageerimisaeg - a'la oleme teate kätte saanud ning teadmiseks võtnud ning 2h (ulme, aga ehk teostatav isegi) töötunni jooksul võtame ühendust täiendavaks infoks (ehk oleme tutvunud teemaga)
b) probleemi lahendamise tähtaeg on max 5 tööpäeva
Sellega ehk saaks hakkama. Toonitan, EHK!
Sealt tuleb massiline kõnede, e-mailide hulk tõenäoliselt.
to illukas:
maailma mastaabis on eesti muidugi kübe. Aga igal regioonil, igal osakonnal jne on omad inimesed, kellel on omad aruandlusnäitajad, plaanid jne. Kui suurt pilti vaadata, siis võiks ju eesti toe kinni panna Aga ei panda, toimetavad, sestap ja seni on neil meid pisutki vaja, seetõttu on ollakse valmis ka midagi tegema, rääkima. tuhanded arvutitöökohad, on eesti mõistes suur number.
PS! kirsiks veel üks teooria, mille alusel ei võidelda liiga aktiivselt piraatlusega, sest siis MS osa langeb veelgi.
maailma mastaabis on eesti muidugi kübe. Aga igal regioonil, igal osakonnal jne on omad inimesed, kellel on omad aruandlusnäitajad, plaanid jne. Kui suurt pilti vaadata, siis võiks ju eesti toe kinni panna
Aga ei panda, toimetavad, sestap ja seni on neil meid pisutki vaja, seetõttu on ollakse valmis ka midagi tegema, rääkima. tuhanded arvutitöökohad, on eesti mõistes suur number. PS! kirsiks veel üks teooria, mille alusel ei võidelda liiga aktiivselt piraatlusega, sest siis MS osa langeb veelgi.
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu
ma natuke kahtlengi, kas see projekt pole justnimelt selleks ellu kutsutud, et tõestada alternatiivide puudumist. eeldataksegi, et asi kukub läbi ja annab hea põhjuse töö tegemise asemel rahva raha kulutada nagu pealinnale siiamaani kombeks olnud.
ideeliselt poleks tegelikult midagi keerulist, projekti käima saamiseks oleks vaja tõepoolest natuke rohkem ajutrusti, kuid käigus hoidmine ei eeldaks küll suisa armeed. linux on olnud oma sünnist saati mitme kasutaja platvorm ja väga hästi kaugelt hallatav, turvameetmed on sisuliselt juba sisse ehitatud ja õige kasutamise korral peaks halduskulud olema oluliselt väiksemad, kui harjumuspärase kommertslahenduse korral.
oluline moment on kindlasti see, et kuigi ükski lahendus pole tasuta, kulub linuxi puhul raha siiski peamiselt kasuteguri tootmisele, mitte litsentsi vms. tasudeks, mille määrade õiglast hinda on isegi kommertstarkvaraga seotud juristidel ja spetsialistidel teinekord raske adekvaatselt hinnata.
ideeliselt poleks tegelikult midagi keerulist, projekti käima saamiseks oleks vaja tõepoolest natuke rohkem ajutrusti, kuid käigus hoidmine ei eeldaks küll suisa armeed. linux on olnud oma sünnist saati mitme kasutaja platvorm ja väga hästi kaugelt hallatav, turvameetmed on sisuliselt juba sisse ehitatud ja õige kasutamise korral peaks halduskulud olema oluliselt väiksemad, kui harjumuspärase kommertslahenduse korral.
oluline moment on kindlasti see, et kuigi ükski lahendus pole tasuta, kulub linuxi puhul raha siiski peamiselt kasuteguri tootmisele, mitte litsentsi vms. tasudeks, mille määrade õiglast hinda on isegi kommertstarkvaraga seotud juristidel ja spetsialistidel teinekord raske adekvaatselt hinnata.