Hiljemalt tuleval suvel läheb Windowsi operatsioonisüsteemi ja MS Office’i kasutamine koolide jaoks vähemalt kümme korda kallimaks.
Enamik Eesti koolide arvutitest on niivõrd ajale jalgu jäänud, et ei saa Windows XP-st uuema operatsioonisüsteemiga hakkama.
Vabatarkvarale üleminek ei pruugi päästa, sest Eestis pole piisavalt palju Linuxi-asjatundjaid.
http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-ko ... d=67076102
Lootsin Pingviinist juba teemakohast arutelu leida.
Eesti koolid ei jaksa enam Microsoftilt tarkvara osta
Moderaator: Moderaatorid
http://menu.err.ee/elu/84e37148-879c-4b ... b45bf25363
jaburus, enamik väiteid vaba tarkvara teemal on laest võetud või kõhutunde järgi genereeritud. kas keegi on reaalselt ja erapooletult üritanud riigi tasemel üldse uurida vaba tarkvara võimalusi ? mikropehmele raha andmine on nagu kiirlaenu võtmine - mis kergelt saadud, tuleb hiljem raskelt tagasi maksta ja seda meie kõigi taskust. antud juhul peaks ametnikud reaalselt oma tööd tegema ja välja töötama perspektiivika lahenduse, mitte lihtsalt probleemi suunas raha loopima. olenemata, mida maailmapank meie kohta ütleb, me pole kindlasti veel nii rikas riik.
pealegi, mis üüratut ümberõpet kooli tasemel arvuti kasutamine üldse vajab ? keskmine administraator saaks süsteemsete lahenduste paigaldamisega kindlasti hakkama ja süsteemis toimetamine ei erine nii kardinaalselt, et selle ümber üldse tasuks tolmu keerutada. hariduslikust aspektist oleks see üüratu kasuteguriga ja näitaks õpilastele, kui palju on võimalik puhtalt vaba tarkvara abil ära teha - paljudel pole aimugi sellest. kooliõppe üles ehitamine puhtalt kommertsile tähenda õpitud abituse juurutamist ja harjutabki inimesed mõtlema, et ahistavate piirangutega kommertstarkvara on kõige puhul ainuke lahendus.
igasugune muutus vajab ressurssi, võiks teha nüüd otsuse, mis ei kirjutaks tulevikku sisse sääraseid ilmseid ja ebameeldivaid üllatusi.
jaburus, enamik väiteid vaba tarkvara teemal on laest võetud või kõhutunde järgi genereeritud. kas keegi on reaalselt ja erapooletult üritanud riigi tasemel üldse uurida vaba tarkvara võimalusi ? mikropehmele raha andmine on nagu kiirlaenu võtmine - mis kergelt saadud, tuleb hiljem raskelt tagasi maksta ja seda meie kõigi taskust. antud juhul peaks ametnikud reaalselt oma tööd tegema ja välja töötama perspektiivika lahenduse, mitte lihtsalt probleemi suunas raha loopima. olenemata, mida maailmapank meie kohta ütleb, me pole kindlasti veel nii rikas riik.
pealegi, mis üüratut ümberõpet kooli tasemel arvuti kasutamine üldse vajab ? keskmine administraator saaks süsteemsete lahenduste paigaldamisega kindlasti hakkama ja süsteemis toimetamine ei erine nii kardinaalselt, et selle ümber üldse tasuks tolmu keerutada. hariduslikust aspektist oleks see üüratu kasuteguriga ja näitaks õpilastele, kui palju on võimalik puhtalt vaba tarkvara abil ära teha - paljudel pole aimugi sellest. kooliõppe üles ehitamine puhtalt kommertsile tähenda õpitud abituse juurutamist ja harjutabki inimesed mõtlema, et ahistavate piirangutega kommertstarkvara on kõige puhul ainuke lahendus.
igasugune muutus vajab ressurssi, võiks teha nüüd otsuse, mis ei kirjutaks tulevikku sisse sääraseid ilmseid ja ebameeldivaid üllatusi.
Viimati muutis zaxon, 12.11.2013, 11:29, muudetud 4 korda kokku.
Kui juba Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) juhatuse liige kommenteerib, et „Me võime Bill Gatesi vihata, aga väga suur osa maailmast kasutab ikkagi MS Office’it. Midagi ei ole teha, kui tahta kirju välismaale saata, tuleb seda kasutada.”
Mis arengut me ootame kui inimene on omal ametikohal pehmelt öeldes ebapädev.
LINK põhikirjale.
Mis arengut me ootame kui inimene on omal ametikohal pehmelt öeldes ebapädev.
LINK põhikirjale.
Jah aga niisama siin või kuskil kommentaariumis halamin, kui ebapädev üks või teine asjapulk on, ei muuda ka midagi. Ma leian, et mõni spetsialist võiks kirjutada antud teemal mõne tõsiselt pädeva arvamusartikli, kus seni toodud 101 mõttetut argumenti, kuidas me ikka ilma pisipehmeta kuidagi hakkama ei saa ümber lükatakse.
Peaks mingeid lahendusi välja pakkuma, konkreetseid näiteid tooma (ka edulugudest mujalt). Ma ei tea, kes seda vedada võiks, on meil üldse mingit aktiivset vabavara propageerivat ühendust?
Eks microsofti mehed on head müügitööd teinud ja kui pingviinid enda poolt midagi ei tee, siis polegi mõtet M$ edu peale vanduda.
Peaks mingeid lahendusi välja pakkuma, konkreetseid näiteid tooma (ka edulugudest mujalt). Ma ei tea, kes seda vedada võiks, on meil üldse mingit aktiivset vabavara propageerivat ühendust?
Eks microsofti mehed on head müügitööd teinud ja kui pingviinid enda poolt midagi ei tee, siis polegi mõtet M$ edu peale vanduda.
pole mingit analüüsi, puhtalt väited ja isegi, kui on kallim, siis see on paljuski ühekordne kulutus nö. alussüsteemile. mikropehmele peab aga järjepidevalt sellist obrokit maksma ilma igasugu kindluseta, et juba järgmise nurga taga veel suuremat kirvest ei oota.Nii Koitla kui ka Kotka kinnitavad, et kulutused, mida oleks Linuxile üleminekul tarvis teha, võivad kokkuvõttes olla suuremad kui Microsofti uued litsentsitasud.
Just, tahtmist peab olema, intuitiivsust ka. Tulin juba 2009. aastal Ubuntu peale üle, täiesti esimene iseseisev kokkupuude Linuxiga. Aega võttis, aga asja sai. Internet on niipalju infot täis, et kui oli mingi probleem, siis vastus oli sellele enamasti juba kuskil olemas koos lahendusega. Väga vähe olen ise küsima pidanud. Nüüd olen Debiani peal ning saanud aru, et peale nelja-aastast Ubuntu kogemust pole seal midagi kardinaalselt erinevat või raskemat, eks üks ju teise najale ehitatud. Mis puutub hirmu Linuxi ees, siis keegi ei oska Windowsi jumala armust kasutada.M6h kirjutas:Ja tänapäeva noorel inimesel ei ole pingviini ka suurt midagi selgeks saada omale, kui vähegi nuppu ja tahtmist on. Ise tulin täiesti nullist windowsi pealt paar aastat tagasi ja ei näinud asjas hirmu. Pigem on see Windows Vs Linux puhtalt juba mugavuse küsimus.
Ma kardan, et sa isegi üle hindasid neid.zaxon kirjutas:ohh-jah, igal sammul tuleb tõdeda, milline keskpärasus meie riiki juhib
:O See lause. Ja inimene on Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) juhatuse liige. Tule taevas appi!imre kirjutas:Kui juba Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) juhatuse liige kommenteerib, et „Me võime Bill Gatesi vihata, aga väga suur osa maailmast kasutab ikkagi MS Office’it. Midagi ei ole teha, kui tahta kirju välismaale saata, tuleb seda kasutada.”
Mis arengut me ootame kui inimene on omal ametikohal pehmelt öeldes ebapädev.
LINK põhikirjale.
Hyva päiva!
Huvitav; aga olukord, kus litsentsi omav server võib genereerida tuhandeid virtuaalmasinaid ja virtuaalmasinatele on üle võrgu ligipääs. Ja mõelda veel meie internetivõrgu kiiruse ja headuse lõputule kiidulaulule. 
Tööjaamas võib ju Linux olla; tegelt võib teoorias olla "midaiganes", kui tal on vastav liides ja väljund.
Aga, millisest arvust arvutitest üldse jutt käib?
Tööjaamas võib ju Linux olla; tegelt võib teoorias olla "midaiganes", kui tal on vastav liides ja väljund.Aga, millisest arvust arvutitest üldse jutt käib?
Mõttetera: Kui tarkvara ei meeldi või ei sobi, tuleb valida teine tarkvara.
Mina tõstan käe. Aga ma ei oska piisavalt 
samas 700 € saaks vist (minu võhiku meelest) teenida ka nii, et masinapark jookseb ja mina olen kuskil mujal järgmist 700 € kasseerimas, et siis teha seda veel kord ja veel kord...
Ilmselt olen naiivne, kuid mulle see meeldiks, khm.
samas 700 € saaks vist (minu võhiku meelest) teenida ka nii, et masinapark jookseb ja mina olen kuskil mujal järgmist 700 € kasseerimas, et siis teha seda veel kord ja veel kord... Ilmselt olen naiivne, kuid mulle see meeldiks, khm.
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu
Kirjutan ka oma naiivse vastuse Kätt ei julge tõsta aga arvan, kui asi on aint süsteemi paigaldamises ja häälestamises ning hilisemas administreerimises(hooldamises) siis ma saaks hakkama küll, ja kui vaja midagi muud teha küll õpiks ka selle ära. Aga eks ma tõesti ilmselt istun präät roosade prillide taga.
Ühesõnaga kui oleksin piisavalt pädev sellel alal siis miks mitte 700€ seda teha? Ega see ei tohiks ju olla 8 tundi päevas 7 päeva nädalas ommukust õhtani tööpäev aastast-aastassse. Arvan, et kindlasti saab teha ka veel muud lisa tööd millega teenida veel omale lisa.
Ja ega tööga saagi rikkaks, et kui teenid vähemalt nii paljugi, et poes käies ei pea mõtlema kas ma saan seda ja seda osta ning kas mul ikka on kuulõpuks piisavalt raha.
Tean inimesi kes käivad nii päevast päeva tööl ja teenivad ~300€ kuus ja on aasat ringselt väljas tööl. Krt 700€ istuda soojas ....no ma ei tea mis miljoneid töötasusid sellised adminnid ootavad Ärge nüüd surnuks pekske selle jutu eest. 
Kätt ei julge tõsta aga arvan, kui asi on aint süsteemi paigaldamises ja häälestamises ning hilisemas administreerimises(hooldamises) siis ma saaks hakkama küll, ja kui vaja midagi muud teha küll õpiks ka selle ära. Aga eks ma tõesti ilmselt istun präät roosade prillide taga.Ühesõnaga kui oleksin piisavalt pädev sellel alal siis miks mitte 700€ seda teha? Ega see ei tohiks ju olla 8 tundi päevas 7 päeva nädalas ommukust õhtani tööpäev aastast-aastassse. Arvan, et kindlasti saab teha ka veel muud lisa tööd millega teenida veel omale lisa.
Ja ega tööga saagi rikkaks, et kui teenid vähemalt nii paljugi, et poes käies ei pea mõtlema kas ma saan seda ja seda osta ning kas mul ikka on kuulõpuks piisavalt raha.
Tean inimesi kes käivad nii päevast päeva tööl ja teenivad ~300€ kuus ja on aasat ringselt väljas tööl. Krt 700€ istuda soojas ....no ma ei tea mis miljoneid töötasusid sellised adminnid ootavad
Ärge nüüd surnuks pekske selle jutu eest. täiskohaga oleks ilmselt raske leida, kuid ülikooli või muu töö kõrvalt leiaks kindlasti kedagi, tuleks lihtsalt tõsiselt otsida. ma usun, et ka koolist endast leiaks mõned abituriendihakatised, kes suudaks praktika mõttes süsteeme üleval hoida ja tuge pakkuda. üldises plaanis ei saa ma üldse aru, miks ei kasutata ära õpilaste enda potentsiaali. minu kooliajast on küll juba päris palju aega möödas aga ma mäletan, et alati leidus klassi peale vähemalt 1-2 entusiasti, kes oleks meelsasti arvutiklassi haldamises kaasa löönud. seda kõike saaks ju õppetöö raames ära kasutada ja see oleks sisuliselt ressurss tasuta käes. noored õpivad väga kiiresti eriti, kui neil on stiimul ja huvi selleks ning ma usun, et nii mõnigi neist suudaks õpitut ka edaspidi teistele edasi anda. seega, minu arvates pole kogu teema üldse niiväga täiskohaga admini leidmise taga kinni vaid pigem läbimõeldud tegevuskava puudumises.mckevin kirjutas:no tõstku käsi need siis kes 700€/kuus läheksid mõnesse kooli "linuxit adminnima"
Kool värbab õpilaste hulgast (testitult) pädeva ITkuti - maksab tema eest ühikakoha motivatsiooniks. Näiteks. Vastulause - nii ja naa aga tudeng peaks ikka õppima ja mitte kõrvaliste asjadega tegelema, äkki juhtub midagi loengute ajal, siis ta peab tulema jne jms. Mis on mingit pidi ka õige.
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu
kõrvaliste asjadega ? kui inimese huvid ongi IT-alased, siis see ei ole kindlasti kõrvaliste asjadega tegelemine, tegemist on väärtusliku praktikaga tuleviku tarbeks. pealegi, kas mõnes koolis toimib asi tõepoolest praegu nii, et mingi palgaline jookseb mööda kooli ja pakub 8h päevas IT-kasutajatuge ? ma ei tahaks nagu väga uskuda. probleemid koondatakse kokku ja tegeletakse siis, kui võimalus avaneb. pealegi, õpilaste kaasamise idee ongi justnimelt kaasamises, mitte nende arutus ekspluateerimises, õpilased oleks palgalisele personalile abiks. õpilased on kõige paremini kursis igapäevaste vajaduste ja probleemidega, seega on nende panus juba üksnes informatiivsel tasandil palju väärt.