Linuxi maailmas on kaks konkureerivat töölauda. Üks nendest on KDE ja teine Gnome. Vastasseis nende vahel on juba pikka aega olnud. Eriti kasutajate seas, kes kord kasutavad ühte kord teist.
Hetkel võib Gnomet siiski tõesti võitjaks lugeda, sest just tema on peamine töölaud suurdistributsioonides. Asi algas Red Hati ja Sun-iga, kes Gnomes omale meelepärast töölauda nägid. Nüüd on sellele lisanudnu ka Novell. Kuigi Suse oli kunagi KDE-le keskendunud, minnakse nüüd samuti üle hoopis Gnomele. Sellega võib sisuliselt võtta, et maailma suurimad Linuxi distribuutorid keskenduvad nüüd Gnomele. Kõiki põhjuseid selles protsessis loomulikult keegi ei tea. Mõnede arvates võib asi olla ka Gnome litsentsis, mis pole mitte GPL vaid LGPL, mis on rohkem ärisõbralikum. Mõnes mõttes on tegu hea tulemusega. See tähendab, et suurfirmad, kellel on rohkem raha püüavad edasi arendada Gnomet selles suunas, et ta ei tunduks enam hirmuäratav kodukasutajatele ja tavakasutajatele. See tähendab suuremat hulka Linuxi kasutajaid ja see omakorda tähendab paremat riistvara tuge. Sest ka riistvara tootjad peavad silmas oma klientide huve ja Linuxi üldise kasutamise kasvuga lisanudb ka vastava toega tooteid. KDE jääb ajapikku kõrvale ja muutub poweruserite mängumaaks, kes teda kasutavad ja katsetavad - nagu ka praegu on teiste töölaudadega.
Milles on aga siis probleem? Miks Linux võib hoopis kaotada? Aga sellepärast, et jätkamiseks vajavad ka suurfirmad tugevat kommuuni tuge. Praegu on aga paljud Linuxi arendajad ja kasutajad veendunud, et KDE on just see õige valik. Paratamatult tekib konflikte, sest keegi peab nüüd oma ego alla suruma. Töölaudade ühtlustumise asemel võime jõuda hoopis uuele tasemele killustumises. Ja see ongi suurim oht.
Loomulikult on tegu ainult hüpoteesiga ja milliseks tulevik muutub, seda ei tea keegi. Kuid vähemalt sellise sisuga arvamus on kirjutatud Linux Box Admin lehele.
Gnome võitis lahingu, kuid kas Linux kaotab sõja?
Moderaator: Moderaatorid
-
Michelinimehike
- Pingviini kasutaja
- Postitusi: 85
- Liitunud: 19.07.2005, 03:00
vaevalt, et mandriva gnome'i peale üle läheb, nii et minu lootus ple veel kadunud, gnome on liiga algne ja kuiv.. endiselt minu jaox 
see, et suse gnome'i peale üle läheb võib neile pigem kasutajate kahanemist tähendada 
vaevalt, et suset kasutav kde kasutaja on nõus jätkama gnome'iga, töölaud mängib siiski kasutamises suurt rolli imo..
see, et suse gnome'i peale üle läheb võib neile pigem kasutajate kahanemist tähendada vaevalt, et suset kasutav kde kasutaja on nõus jätkama gnome'iga, töölaud mängib siiski kasutamises suurt rolli imo..
Siin on tegu justnimelt litsentsierinevustega - qt on vabalt levitatav üksnes GPLi all, mis tähendab, et kui keegi soovib kde-le kommertstarkvara luua, peab ta Trolltechile litsentsi eest maksma. GPLitud tarkvara loomiseks seda tegema loomulikult ei pea.
Ma ise kasutan kde-d, aga GPList vabama litsentsi alla loodavad teegid on väärtus omaette, nii et üldises plaanis on Gnome arenemine ainult positiivne.
Kumb on parem - kas GPLi tüüpi või BSD-tüüpi litsents, kumma all võiks näiteks riik enese poolt arendatavat tarkvara avaldada, on üks väga hea küsimus. Ühtset vastust sellele pole, aga üldiselt võiksid üldisemad libraried olla vabama litsentsi all ja vabatahtlikult arendatav lõppkasutaja tarkvara copylefted (ehk GPL-tüüpi litsentsi all). Sellele loogikale hakkab qt litsents vastu.
Ma ise kasutan kde-d, aga GPList vabama litsentsi alla loodavad teegid on väärtus omaette, nii et üldises plaanis on Gnome arenemine ainult positiivne.
Kumb on parem - kas GPLi tüüpi või BSD-tüüpi litsents, kumma all võiks näiteks riik enese poolt arendatavat tarkvara avaldada, on üks väga hea küsimus. Ühtset vastust sellele pole, aga üldiselt võiksid üldisemad libraried olla vabama litsentsi all ja vabatahtlikult arendatav lõppkasutaja tarkvara copylefted (ehk GPL-tüüpi litsentsi all). Sellele loogikale hakkab qt litsents vastu.
KDE üks üsna suur pluss on et alates neljandast versioonist peaks ka Wini ja vist ka OSX'i all töötama. Nii kaua kui kasutada STL'i asemel QT/KDE funktsoone-klasse ning otse OS'i kallale ei lähe siis peaks kood kompileeruma out-of-box. Loomulikult litsentsi probleemid jäävad endiselt alles.
Kusjuures kasutajatele tundub KDE märksa rohkem meeldivat kui Gnome.
http://www.linuxquestions.org/questions ... p?t=409028
Kusjuures kasutajatele tundub KDE märksa rohkem meeldivat kui Gnome.
http://www.linuxquestions.org/questions ... p?t=409028
KDE on lihtsalt laiema haardega ja pisut detailsemalt konfitav, olen üritanud gnome'i näppida, aga alati jääb puudu mõni asi, mida tahax seadistada, aga lihtsalt ei leia üles, või kes teab, ehk ei saagi, samuti see asi, et KDE-d on tunduvalt enamatesse keeltesse tõlgitud ja eesti keele tugi on täielikult olemas.. gnome'i kohta ma seda öelda ei saa.. programme, mis KDE all töötavad on ka rohkem, seda eriti nende seas, mis algavad "K"-ga, need on mugavad ja head
Olenevalt distrost seda saabki. Praktiliselt kõigiga saad ennast huvitava asja hiljem juurde installida.jrepan kirjutas:Minu arust oleks kõige parem kui saaks installi ajal vailda, kas Gnome või KDE.
Hetkel on siin teemas probleemiks see et valdav osa suurkorporatsioone toetavad Gnome't tolle veidi parema litsentsi pärast.
Ei kao KDE kuhugile. Nõudlus on piisavalt suur. Ja suur osa vaba tarkvara mõttest ja seda edasiviivast jõust ongi just nõudlusepoolne innovatsioon.
Nö suurfirmad on alati rohkem Gnome taga olnud, sest seda ei kontrolli keegi, nagu Trolltech kontrollib KDE-d. Mõne vabatarkvara fanaatiku jaoks ilmselt iroonilisena on siin küsimus just kommertstarkvara tootmise võimaluses, sest vaba tarkvara lubab qt litsents toota palju kulub.
Trolltech on seni suhteliselt ilusasti käitunud, finantseerib ka kde arendamist ja on muuhulgas sõlminud lepingu, mille kohaselt läheb qt BSD litsentsi alla kui nad enam ei jätka GPLi all oleva versiooni regulaarset arendamist (sh pankroti või ülesostmise tõttu, ülesostmise võimalus oligi see, mida kõige enam kardeti).
Kui teemat edasi arendada, siis miks on tüüpilised teegid BSD-tüüpi litsentsi all ja tüüpilised end-user asjad GPLi all. Minu meelest pole siin midagi pistmist ideoloogiaga, vaid kui lõppkasutajaprogrammi on üsna lihtne nö kaaperdada - lisa talle mingi vajalik vidin juurde, muuda failiformaat proprietariks, tekita muud moodi nö vendor lock-in, siis teegi "kaaperdamiseks" pole erilist vajadust. Keegi ei saa teegi muutmisel proprietaryks eriti teistele siga keerata. Küll aga saavad teegi kasutamisest abi paljud täiesti eriilmelised programmid, mitte üksnes "otsesed konkurendid".
Qt puhul finantseeritakse kogu teegi arendamist kommertslitsentside müügist. Võibolla see ongi parim strateegia sellise tarkvara loomiseks, mina ei tea, aeg näitab. Ma vaatan vaba tarkvara arengut üsna pragmaatiliselt - see ei ole ideoloogia küsimus, vaid üks innovatsiooniviise. Ma usun, et tihti efektiivsem kui "traditsiooniline" tarkvaraarendus (tegelikult peaks traditsiooniliseks nimetama vaba tarkvara, mis oli kohal varem kui ükski kommertslitsentseeritud tarkvara), aga on ka selge, et bazaar on efektiivne ühte tüüpi innovatsioonide "ligitõmbamisel" ja katedraal teist tüüpi. Tuleb lihtsalt õige kooslus leida ja qt-l on seni päris hästi läinud.
See, et järgmine kde ka windowsil jooksma hakkab, on igati asjakohane märkus. Saab olema päris huvitav vaatepilt, kui ühel hetkel on windowsis võimalik suht mugavalt kasutada k3b-d, digikam'i või koffice't. Kuigi ega ole oodata, et esimesed versioonid normaalselt jooksma hakkaksid. Juba kardetakse ka, et kde võib kaotada, kui loobutakse üsna tugevast integratsioonist operatsioonisüsteemiga.
Nö suurfirmad on alati rohkem Gnome taga olnud, sest seda ei kontrolli keegi, nagu Trolltech kontrollib KDE-d. Mõne vabatarkvara fanaatiku jaoks ilmselt iroonilisena on siin küsimus just kommertstarkvara tootmise võimaluses, sest vaba tarkvara lubab qt litsents toota palju kulub.
Trolltech on seni suhteliselt ilusasti käitunud, finantseerib ka kde arendamist ja on muuhulgas sõlminud lepingu, mille kohaselt läheb qt BSD litsentsi alla kui nad enam ei jätka GPLi all oleva versiooni regulaarset arendamist (sh pankroti või ülesostmise tõttu, ülesostmise võimalus oligi see, mida kõige enam kardeti).
Kui teemat edasi arendada, siis miks on tüüpilised teegid BSD-tüüpi litsentsi all ja tüüpilised end-user asjad GPLi all. Minu meelest pole siin midagi pistmist ideoloogiaga, vaid kui lõppkasutajaprogrammi on üsna lihtne nö kaaperdada - lisa talle mingi vajalik vidin juurde, muuda failiformaat proprietariks, tekita muud moodi nö vendor lock-in, siis teegi "kaaperdamiseks" pole erilist vajadust. Keegi ei saa teegi muutmisel proprietaryks eriti teistele siga keerata. Küll aga saavad teegi kasutamisest abi paljud täiesti eriilmelised programmid, mitte üksnes "otsesed konkurendid".
Qt puhul finantseeritakse kogu teegi arendamist kommertslitsentside müügist. Võibolla see ongi parim strateegia sellise tarkvara loomiseks, mina ei tea, aeg näitab. Ma vaatan vaba tarkvara arengut üsna pragmaatiliselt - see ei ole ideoloogia küsimus, vaid üks innovatsiooniviise. Ma usun, et tihti efektiivsem kui "traditsiooniline" tarkvaraarendus (tegelikult peaks traditsiooniliseks nimetama vaba tarkvara, mis oli kohal varem kui ükski kommertslitsentseeritud tarkvara), aga on ka selge, et bazaar on efektiivne ühte tüüpi innovatsioonide "ligitõmbamisel" ja katedraal teist tüüpi. Tuleb lihtsalt õige kooslus leida ja qt-l on seni päris hästi läinud.
See, et järgmine kde ka windowsil jooksma hakkab, on igati asjakohane märkus. Saab olema päris huvitav vaatepilt, kui ühel hetkel on windowsis võimalik suht mugavalt kasutada k3b-d, digikam'i või koffice't. Kuigi ega ole oodata, et esimesed versioonid normaalselt jooksma hakkaksid. Juba kardetakse ka, et kde võib kaotada, kui loobutakse üsna tugevast integratsioonist operatsioonisüsteemiga.
... selle pärast, et ...?commodore kirjutas: IMO peaks tegema programmid kõikide dekstop environmentide jaoks. GTK sobib selles suhtes paremini.
QT ja GTK on lihtsalt kaks erinevat toolkiti GUI tegemiseks. QT sisaldab lisaks ka suure kuhja muid teeke praktiliselt kõigeks mis võib vaja minna (IO failide ja erinevate (võrgu)protokollidega, andmebaasid, xml, svg ja palju muid asju. Samuti on QT multiplatform ning töötab nii wini, OSX'i kui *nixi peal. Vaba tarkvara arendajale peaks see ju vägagi meeltmööda olema et saab oma programme ilma suurema vaevata mitme eri platformi jaoks teha.
Nii palju kui ma olen QT'd progeda proovinud inimestelt kuulnud siis pidi see olema ülilihtne võrreldes millega iganes mida nad varem proovinud olid. Ma ise tegin samuti ükspäev ühe pisikese proge ning kasutades designerit oli see tõepoolest käkitegu ning erinevalt näiteks paljudest Java UI builderitest sain ma olemasolevat asja väga lihtsalt muuta ning ei pidanud vigade ilmnedes otsast pihta hakkama kuna builder ei mõista enam enda genereeritud koodi lugeda.
Mac OS X all töötab praegu ka kenasti.HoHo kirjutas:KDE üks üsna suur pluss on et alates neljandast versioonist peaks ka Wini ja vist ka OSX'i all töötama.
Nimeta mõni. Nii palju kui mina tean siis QT 4 seeria sisaldab vaat et sama suurt "standardteeki" kui Sun'i Java.commodore kirjutas:Sellepärast, et tavaliselt vajavad QT-ga prograd miljon libraryt
Oled valesti aru saanud. KDE on täiesti QT põhine, mitte vastupidicommodore kirjutas:QT on täiesti KDE põhine
QT ja KDE progesid kasutas ilma lisavidinateta mingi teine väiksem aknahaldur kuid paraku ma tolle nime ei mäleta. Kindlasti teab keegi teine tolle nime.