Domeeni puhul peavad serveris olema kontod ka masinate jaoks, nagu ma mäletan. Samba dokumentatsioon abiks lugemismaterjal

Njah, siis pole see füüsiline arhitektuur jah päris ideaalne. Ei jää muud üle, kui teine ruuter ühika võrgu ette panna ja ise teeksin sealt tunneli peamisesse ruuterisse. Ja siis peamises ruuteris majandaksin kõikide reeglitega. Endiselt, usun, peaksid teise ruuteri puhul karbiruuteriga hakkama ...

On olemas selline extension nagu http://flashblock.mozdev.org/, kas sellega kah on sama jama?

Mis sul fsck ütleb selle hda1 kohta kui plaadilt üles boodid?

Suvaline opsüsteem, millel jookseb SAMBA. Kettaruumiks soovitan kasutada raudvaralist raidi- miinimum 2 kõvaketast raid1(mirror) või raid0(stripe).
RAID-0 ei anna kaitset ketta riknemise puhul. Mis veel hullem -- kui rikneb üks ketas, on kasutud ka teisel kettal olevad andmed.

Soovitan kasutada ...

Väike alamvõrk jääb olude sunnil siiski mingi oma servu taha, kuna asub füüsiliselt kaugel ja kattub osaliselt suure võrguga. Ehk reaalses maailmas - peahoonest eraldi seisvate hoonete juurde on veetud üks pikk kaabel ja samas asub ka ühikas kuhu ongi vaja see alamvõrk moodustada.

Ma ei saa aru ...

Järjekordse distro tegemine unustage kohe ära. Tõlkige rakendused eesti keelde ja ongi teil eestikeelne operatsioonisüsteem olemas, olgu ta siis misiganes GNU/Linux distributsioon või BSD või Solaris või kurat-teab-mis. Ja arendage õigekirjakontrollivahendeid, koostage lokalisatsioonipakke.

Distrot ...

Vaata, ega sul hda1 hoopiski swap pole. Ja et äkki on hoopis /boot ja / eraldi jaotised. Ja mis failisüsteem sul seal peaks olema? Eks niimoodi see kogemus tuleb

linux.ee on häbiplekk eesti linuxite kasutajatele, pidurid.
Ära lahmi. Need pidurid hoiavad oma vabast ajast ja rahast üleval ftp.linux.ee -d (kus istuvad Cygwin, Debian, Fedora, Linux, MySQL, OpenOffice, RedHat, SuSE), üles on seatud Wiki, mida võib igaüks täiendada.

Paljud pidurid on oma ...

Ainult Linuxi kasutajate grupi mõttel pole minumeelest midagi viga -- säärased grupid tegutsevad tõepoolest üle maailma. Mõned isegi korraldavad regulaarseid kooskäimisi ning aeg-ajalt ka tutvustavaid seminare laiemale üldsusele.

Mingit erilist organiseerituse taset pole aga ma kusagil näinud ...

Oleneb litsentsist. GNU Üldine Avalik Litsents näiteks ütleb:

1. [..] Te võite võtta tasu koopia füüsilise kättetoimetamise akti eest ja võite oma valiku kohaselt pakkuda tasu eest omapoolset garantiikaitset.

Nii, jalutasin nüüd siinses ELUGi foorumis ringi ja aru sain niipalju, et härrased leidsid, et kunagine ELUG on välja surnud ja tuleb teha uus.

Keegi selle peale ei tulnud, et võiks nagu selle olnud ELUGi elustada? Et mis saab senistest liikmetest (mäletan, et oli mingi sadakond)? Samuti oli olemas ...

Luuraja kirjutas:Eesti Vaba Tarkvara Selts

Võiks vabalt olla ka Eesti Vabatarkvara Selts.

priit kirjutas:georg, oled sa enne läbi lugenud ka selle kohta käivad kirjutised siin?

Ei ole. Tulin minut.ee kaudu ja postitasin esimesse ettejuhtuvasse kohta (kust siis mu postitus siia tõsteti). Eks ma siis otsi ja kobise hiljem edasi...

F/OSS projektide puhul tuleb raha tootega seonduva teenuse müügist -- paigaldamine, püsiteenindus, kliendile täiendava funktsionaalsuse programmeerimine (kui klient nõuab ning selle eest lisatasu maksab, siis ka mitte-vaba litsentsi all). Vähemalt mina näen seda nii...

Mitu Eesti Linuxikasutajate Gruppi teil tarvis on? Kas tõesti üks ELUG on vähe?