FSF võttis vastu eetikakoodeksi, mis rakendub ka juhatuseliikmetele, kes seda allkirjastades lubavad, et "will not engage in or facilitate any discriminatory or harassing behavior directed toward staff, members, officers, directors, suppliers, contractors, or others in the context of activities relating to the organization". Ka punkt töökiusu vastu on päris muljetavaldav. Muu on üpris ootuspärane.

link vananenud

Richard Stallman pihib FSF lehel:

Tsitaat:

Mõned on kirjeldanud mind "toonipimedana" ja see on õiglane. Minu suutmatusega mõista sotsiaalseid vihjeid kipub see juhtuma. /---/ Olen õppinud midagi selle kohta, kuidas olla kena inimestega, kes on kannatanud. Tulevikus aitab see mul olla kena inimestega muudeski olukordades ja see on, mida loodan teha.

Viimane korraliku toetusega sait:
https://stallmansupport.org/

Kuna Stallman astus pooleteise aasta eest tagasi ja nüüd on astunud tagasi astumisest uuesti tagasi, see edasi-tagasi astumine ehk tammumine/hüplemine on tekitanud järjekordse hukkamõistulaviini ning allakirjutanute seas on mh mullegi isiklikult tuttavaid aktiviste, programmeerijad jm asjaosalisi eri infovabaduse liikumiste juurest, siis tahan ütelda kahte asja...

Esiteks, minu arvates vaba tarkvara liikumisega kaasneb teatud vastutus vabaduse eest üldiselt ja minu jaoks on Stallman olnud sümboli staatuses vabaduse mõiste tõsiselt võtmisel ja just oma kompromissituses seda tehes. Tal on olnud õigus lugematus hulgas asjades, eriti mis puudutab vabade ökosüsteemide edu pikas perspektiivis ja suletud süsteemide ennasthävitavust ka olukorras, kus neid kureerivad tugevad ärihuvid või terved riigid. Oma võitlustes on Stallman olnud kohati tragikoomiline, veider huumor on olnud selle vabaduseiha paratamatu osa, mh poleks ilma selleta see ilmselt olnud võimalik. Selles mõttes tunnustan Stallmani, tema moraalset karakterit ja iseäranis võitlusmoraali vastupidiste väidete mitte kuulda võtmisel ning endale kindlaks jäämisel mistahes vahenditega. See nõuab minu meelest teatud hullumeelset enesekindlust ja ülejäänud paha maailma ignoreerimist, elamist oma ideaalide maailmas.

Teiseks, liigne sulgumine oma ideaalsetesse põhimõtetesse ja isiklikesse toimetulekumehhanismidesse võib su sulgeda teiste inimeste tegelike vajaduste ees. Vaba tarkvara liikumine pole ainult litsentsid ja lähtekood, vaid on ka inimesed, kes koodi kirjutavad, testivad, dokumenteerivad, kasutavad, pakendavad, arutavad konverentsidel, häkatonidel jne. Inimesed tahavad vaba tarkvara kompromissitu vabaduse liikumises olla ka isiklikult vabad, mitte ainult koodi passiivset kasutajad selle allalaadimise ja jooksutamise mõttes, vaid kogukonda panustamise mõttes (olgu siis koodi, vearaportite vm "committimise" mõttes, aga ka laiemalt kogukonna või kogukondade lihtliikme ja moraalse toetajana). Kui on mõned kasutajarühmad, nt alaealised, naised, aga ka nt seksuaalvähemused, kes on sellest tegevusest välistatud või peavad panustamisel taluma alandust vm ebaõiglast survet, siis see suleb vaba tarkvara liikumist nende rühmade eest -- ja teeb selle seetõttu vähem vabaks.

Selles mõttes on tegemist vaba tarkvara litsentside juures puuduva vabaduse nr 4 tähendusega, st võimalus panustada nii, et sinu juhuslikud eripärad ei too kaasa erikohtlemist kogukonna poolt või ebamugavusi, mis kordudes või oma halvemates vormides viivad selleni, et tunned, kuidas vaba tarkvara liikumisse panustades sa mitte ei anna kogukonnale, et saada sealt tagasi, vaid et kogukond kasutab sind ära. Mis on see lüpsmise tunne, mida me tunneme tüüpiliselt suletud lähtekoodiga tarkvara ökosüseemis ja mis on see algne probleem, mida vaba tarkvara liikumine pidi lahendama -- ja loodetavasti jätkuvalt lahendab.

Olen veendunud, et Stallmani motiivid on olnud algusest peale head, aga tema enda kogemus pärineb ajast, kus isikuvabadusest mõteldi veel veidi teisiti ja robustse vabaduse koodi muuta kättevõitlemine oli juba väga suur asi. Vaba tarkvara liikumine on saavutanud nii palju ja jõudnud nii kaugele, et koos teiste vabade taristu ja/või ökosüsteemide liikumistega pole küsimus ainult robustses kättevõitlemises, vaid kättevõidetu hoidmises. See tähendab, aga veidi teistsugust suhtumist kogukonda kui Stallmani vastuvaidlemist mitte salliv sõjapealiku toon, kohati naljatav ja kohati tõsine, ja vaikiv eeldus, et temaga suhtlemiseks tuleb maailmaga suhestuda tema viisil -- või sind pole olemas. Selline suhtumine või suhtlemine liikumise juhtfiguurina, kellele justkui on kõik lubatud, ja mitte märgata, et vastuvaidlemist mitte sallivalt mõnda endale harjunud positsiooni kaitstes või seda lihtsalt viljeldes võid endale märkamatult sõita mingist rühmast kogukonnas üle nii, et neil pole võimalik enam liikumisse panustada.

See võib ka tähendada, et Stallmani pelk kohalolek kogukonnas võib olla ahistav nende jaoks, kellest ta on kunagi oma seisukohtade või tegudega hoolimatult üle sõitnud. Need asjad ajaga lihtsalt kuhjuvad ja lõpuks on kuhi piisavalt suur.

Ükski kood ega inimene pole täiuslik ja tagasivaatavalt võib ütelda, et Stallman pole erand. Õnneks on vaba tarkvara liikumise sisu see, et lähtekood on kõigile avatud ja saab teha parandusi. Kas parandab Stallman oma bugid ja säilitab sellega kasvõi informaalse auesimehe koha... Ta väärib tunnustust oma rolli eest vaba tarkvara liikumises, motiivides pole põhjust kahelda, ajalugu pole põhjust ümber hinnata, aga tegu on tõepoolest eelmise põlvkonna versiooniga, mis enam hästi ei ühildu, mida võib varsti ehk jooksutada retroõhtul emulaatoris ja hariduslikul eesmärgil debugida, aga mida me ei taha tüüpiliselt panna jooksma serverisse või ühingu juhatusse.

Kui suuri juhte revolutsiooniga ei kukutata ja nad lähevad erru, siis saavad neist tavaliselt diplomaadid või jutuvestjad vmt, kes oma kogemuse põhjal veidi distantsilt maailmale mingit nõu tahavad anda... Mida soovitada Stallmanile, kes on olnud aastakümneid vaba tarkvara väejuht ja kihutuskõneleja?

Käis 4. septembris microsofti juures redmondis:

https://stallman.org/articles/microsoft-talk.html

Andis soovitused Microsoftile.

Täna pani üles oma kodulehele.

Ertserts, tänan kokkuvõtte eest.

Minu arust igati mõistlik tegu, et FSF kodulehel on tagasihoidlik tagasiastumise info.

66-aastase Richard Matthew Stallman tagasiastumise tagamaid Free Software Foundation (FSF) presidendi ametikohalt võiks pisut rohkem avada. Muidu jääb paljudele see teema segaseks ja uduseks. Eriti veel nendele kes ei loe inglise keelt või ei leia piisavalt aega antud teemasse süveneda.

Sisuliselt hr. Stallman 2019 tagasiastumise põhjuseks on meediakära mis tekkis 2016 multimiljonäär Jeffrey Epstein (1953-2019) ja MIT professor Marvin Minsky (1927-2016) seksiskandaalist. Minsky oli MIT tehisintellekti ekspert ja 1969 Turingi auhinna võitja. Turing informaatika auhinda võrreldakse samaväärselt Nobeli auhinnaga. Nimelt olevat Jeffrey Epstein 2001 mahitanud kellegi 17-aastase Virginia Giuffre mittevabatahtlikult seksile 73-aastase MIT professor Marvin Minsky'ga. Härra Stallmann avaldas meedias oma arvamuse ja seisukoha nimetatud seksiskandaali kohta. Meedia aga tõlgendas seda kui hr. Stallman heakskiitu, poolehoidu ja õigustust seksitegudele mida korraldas multimiljonäär Jeffrey Epstein ning mille kiitis heaks MIT professor Marvin Minsky. Sellele järgneski hr. Stallman tagasiastumine FSF presidendi kohalt. Küllaltki komplitseeritud, keeruline ja otsese vastuseta kriminaalne lugu.

Kes oli multimiljonäär Jeffrey Epstein?

Interneti allikate põhjal sai mees oma pooliku lõpetamata kõrghariduse Cooper Union ja New York University ülikoolidest. Ametitelt oli õpetaja (füüsika, matemaatika), pankur, ärimees, meedia magnaat, investor jne. Nüüd tuleb andeka ja toimeka mehe halb ning väga tume pool. Kohtulikult karistatud mitmel korral. Süüdistused: pedofiilia, seksiteenuste kupeldamine, vägistamised, kümmned seksiskandaalid, ahistamised jms. räpased teod. Mees tundis ja suhtles sadade kuulsustega: kuningad, printsid, presidendid, poliitikud, näitlejad, muusikud, teadlased ja teised maailma vägevad prominendid. Mees kukkus 2019 uuesti oma järjekordsete seksiskandaalide ja hämarate seksimahitustega vanglasse ning seal ta ka samal aastal suri. Surma asjaolud vanglas olid ja on segased, kahtlustati kas mõrva või enesetappu. Jääb mulje et selle mehe elu kulges allakäiguspiraalis suurte rahade ja madalate instinktide keskel.

Kui me nüüd toome sellesse "kuritegelikku mosaiiki" sisse hr. Stallman'i siis tuleb tõdeda, et ta ei mahu ega ühildu esmapilgul mitte kuidagi selle looga.
Ma ise usun ja loodan, et hr. Stallman polnud pahalasest multimiljonäär Jeffrey Epstein'i hea tuttav või mis veel hullem sõber. Samas võis hr. Stallman väga hästi tunda MIT professorit Marvin Minsky't. Kuid privaatsust austav hr. Stallman ei soovinud ega tahtnud suure tõenäosusega mitte midagi teada MIT professor Marvin Minsky salasoovidest ega voodielust. Pigem on siin hukutavaks probleemiks ja põhjuseks see, et hr. Stallman võttis sõna valel ajal ja vales kohas! See julge samm vales kohas läkski talle maksma üldsuse silmis tema reputatsiooni ja ametikoha.

Richard Matthew Stallman (hüüdnimega RMS) näol on tegemist andeka vahest isegi geniaalse programmeerija ja tarkvaraarendajaga (Emacs, GNU C Compiler, GNU Debugger), vabavara liikumise asutaja (FSF) ja ta on GNU GPL litsentsi üks autoritest. Väidetakse et oma oskustelt ta oli ja on hea häkker. Ma ise mõtlen, et kas ta nüüd enam on võimeline koodi häkkima aga see selleks. Väidetakse sedagi et hr. Stallman oskab elus paremini suhelda arvutitega. Inimeste ja meediaga uhtlemine õnnestub ning kukub vanameistril välja tunduvalt konarlikumalt.

Youtube keskkonnas on mõned head videod hr. Stallman isikusest (võluv taat, mulle meeldib):

Richard Stallman Freaks Out and Has a Meltdown
Richard Stallman: Apple fanboys are foolish people
hampeas yells at stallman
Richard Stallman debates animal rights activist at Penn
Free software, free society: Richard Stallman at TEDxGeneva 2014

Vaatamata hr. Stalmann'i keskmisele kasvule, toekale kaalule ja vägagi suurele egole on ta värvikas ning kordumatu natuur IT maailmas.