| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
41% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
17% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 37 ] |
|
40% |
|
| Hääli kokku : 91 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: Vigane kde desktop
Postitaja: oldgreeneye
postitatud: 13.02.2008, 19:16
Vaadatud: 959
Hinnang: pole hinnatud
Kommentaare: 1
|
| [ Album ] |
|
 |
| Pingviini veeb - linuxiteemaline portaal |
Olete sattunud Pingviini Webi portaali, mille eesmärgiks on Eesti linuxikasutajate kokkukoondamine. Meie Viki leiate aadressilt: http://viki.pingviin.org/. Juhul, kui Teil on küsimusi või probleeme, siis saatke meil aadressile . |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | Tere. Kas keegi oskab aidata? Debian 12.2.0 gstreamer1.0-plugins-base rikkus süsteemi. | Algaja küsib | 12.01.2025, 20:58 |  | Ubuntu 22.04 all lakkasid AltGr-ga märgid töötamast | Algaja küsib | 15.12.2024, 19:55 |  | Discord jookseb kokku Sway 1.9 peal | Algaja küsib | 27.06.2024, 21:38 | | Firefoxi uuendus | Algaja küsib | 09.02.2023, 14:31 | | Firefoxi vanem versioon tagasi | Algaja küsib | 05.02.2023, 13:44 |  | Home partatsiooni tõstmine teisele partatsioonile või teisele kettale | Algaja küsib | 27.12.2022, 09:41 | | Kas EMT poolt antud netipulka Huawei E173 saab kasutada Estobuntu 14.04 juures | Mobiilsed seadmed | 06.11.2022, 17:31 | | Mis kiirklahvidega saab Eesti jutumärke Ubuntus? | Algaja küsib | 01.11.2022, 15:50 | | Kas Linux markeerib automaatselt bad sektoreid? | Varia | 30.03.2022, 20:04 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 27.12.2021, 15:30 | | Hästi toimiv ID kaardi lugeja | Riistvara | 27.10.2021, 17:41 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 16.10.2021, 18:35 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 16.10.2021, 08:04 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 25.09.2021, 14:06 | | Teatame kurbusega meie kauaaegse sõbra ja tarkvara tõlkija Marek Laane lahkumisest. | Varia | 30.08.2021, 23:40 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | wubuntu |
643 | 14.06.2025, 16:09 |
|
| Ubuntu Eesti tõmmis (tuntud ka kui Estobuntu) |
erku | 06.06.2025, 12:51 |
|
| Ubuntu (või Debiani) ISO tõmmise generaator PC jaoks |
643 | 30.05.2025, 06:48 |
|
| Suur kohtuvõit SEC-i üle |
643 | 22.04.2025, 08:40 |
|
| Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 19:38 |
|
| Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 19:37 |
|
| Mitme Linuxi turvaline multi-boot |
jaan513 | 12.04.2025, 13:05 |
|
| Linux Mint 22.1 Xia on väljas |
overflow | 22.01.2025, 23:41 |
|
| Linux Mint 22 bluetooth ei tööta |
643 | 10.01.2025, 17:35 |
|
| buntu 24.10 (Oracular Oriole) väljas |
spott | 10.10.2024, 19:42 |
|
| Plasma shortcutiga käivitades kaovad ssh-agent muutujad |
DaStoned | 07.10.2024, 14:35 |
|
| Vaba tarkvara õhtu 27.09.2024 kl 18 |
zeroconf | 26.09.2024, 18:37 |
|
| Vaba tarkvara päev 2024 TalTechi IT Kolledžis |
zeroconf | 18.09.2024, 11:46 |
|
| quiet - privaatne chat |
643 | 27.08.2024, 09:50 |
|
| Ubuntu 24.04 LTS Noble Numbat |
643 | 22.08.2024, 10:00 |
|
|
 postitatud 29.04.2009, 23:07 - Qilaq |
Mandriva Linux 2009 Spring ehk 2009.1 on siis nüüd ametlikult ilmavalgust näinud. Varasemates beeta- ja RC-teadetes on juba kirjeldatud uusi omadusi, aga võtame nad uuesti lühidalt kokku:
1) Võimalust mööda uusim tarkvara: kernel 2.6.29, X.org 7.4, KDE 4.2.2, GNOME 2.26, Xfce 4.6, Firefox 3, OpenOffice.org 3, failisüsteemi ext4 toetus.
2) Nagu tavaks, on uus ka Mandriva kujundus. Selle meeldimine või mittemeeldimine on muidugi maitseküsimus, aga mulle on üldiselt Mandriva teemad alati peale läinud.
3) Tunduvalt peaks olema paranenud käivitamiskiirus, seda eelkõige speedbooti nime kandva asja kasutamise tõttu, mis lahtiseletatult tähendab seda, et enne sisselogimisaknani jõudmist ei panda enam tööle kõiki teenuseid, vaid ainult hädavajalikud; ülejäänute käivitamisega tegeldakse paralleelselt sisselogimisega töökeskkonda või isegi selle järel. Töökeskkond ise peaks samuti kiiremini käivituma preloadi nime kandva asja tõttu, mis mõne käivitamiskorra järel peaks selgeks saama, mida on vaja kõigepealt tööle panna (vastavalt sellele, mida kasutaja eelistab).
4) Paigaldamise ajal on võimalik partitsioonide tekitamise juures uurida olemasolevate partitsioonide sisu, mis on väga abiks, kui näiteks ei peaks kohe peast teadma, mis leidub olemasoleval partitsioonil umbmäärase nimega sda2 või midagi sellist. Samuti on paigaldamise ajal võimalik kasutada riistvara tuvastamise tööriista - et ise ei ole seda kasutanud, ei oska täpselt öelda, mis tast kasu on, aga ilmselt siis midagi on. Kolmas paigaldamisega seotud, aga kasutajale vähem märgatavam uus asi on Mandriva tarkvara paigaldamise taustaprogrammi urpmi otsene kasutamine (varem oli paigaldusprogrammis kasutusel küll urpmiga seotud, aga siiski omaette arendatav kood - nüüdse ühendamise järel peaks head ja vead olema mõlemale ühised, mis kindlasti hõlbustab probleemide lahendamist).
5) Tublisti on parandatud väikesülearvutite (netbook) toetust. On olemas ka omaette kernel (kernel-netbook), mis peaks olema neile masinatele optimeeritud. See on siiski lisavõimalus, ISO-del seda mu arusaamist mööda ei ole, aga kui keegi tunneb, et see võiks aidata tema väikesülearvuti tõhusust parandada, saab seda siiski proovida. Samuti on pakkuda väikesülearvutitele vahest paremini sobiv töökeskkond Sugar (seesama, mis OLPC ehk One Laptop Per Children projektis).
6) Tunduvalt on muudetud Mandriva turvalisusega tegelevat tööriista Msec. Varem mitmes kohas hajutatud olnud sätted on ühte koondatud ning olemasolevaidki omajagu tuunitud, nii et paremaks peaks olema asi kohe omajagu muutunud.
7) Omajagu parandusi on üle elanud ka Võrgukeskus ehk siis Mandriva tööriist, mis tegeleb interneti/võrguühendustega. Muu hulgas on tublisti parandatud 3G võrgu toetust. Selle raames sai lisatud ka Eesti mobiilioperaatorite interneti kasutamise andmed, nii et vahest peaks olema lihtsam nüüd neil, kes internetti üle mobiiltelefoni kasutavad.
 Kui varem oli vaikimisi "väike" töökeskkond IceWM, siis nüüd on selle asemel LXDE. IceWM on muidugi endiselt olemas ja mulle isiklikult meeldib ta rohkemgi kui LXDE, aga samas peab nentima, et LXDE on muidugi rohkem "graafilise töökeskkonna" moodi...
9) OOo-sse puutuvalt pakub Mandriva välja võimaluse paigaldada mitmeid laiendusi, sealhulgas laiendust PDFImport, mis lubab töödelda PDF-faile, samuti laiendust, mille abil on hõlpus avaldada oma loomingut Wikis. Neid saab muidugi paigaldada ka OOo enda seest, aga kindlasti vähendab vastava tarkvarapaketi olemasolu võimalust, et miski ei lähe päris nii, nagu vaja...
10) Kui keegi on veel KDE 3 fänn, siis nemad peavad kurvastama: KDE3 ei ole enam täisväärtusliku töökeskkonnana alles. On küll mõned veel mõned KDE3 rakendused, need, mida ei ole veel KDE4 peale porditud, ja seoses sellega vajalik taustsüsteem. Nii et vaikimisi on KDE poole pealt nüüd ainult KDE4 täisväärtusliku töökeskkonnana ja kui keegi uuendab vanema Mandriva versiooni pealt, kus on veel KDE3, siis see asendatakse. Et vältida võimalikku kasutaja seadistuste kaotsiminekut, on soovitatav kasutada Mandriva uuendamisapleti uut võimalust uuendada Mandriva X väljalaske pealt Mandriva 2009.1 peale või siis paigaldusprogrammis valida interneti-tarkvarahoidlate kasutamine. Aga selliste probleemide puhul tasuks uurida allpool viidatud Erratat, kust leiab ka viite põhjalikumale selgitusele, kuidas ja mida teha.
11) Veel KDE-ga seoses: mahupiirangutest tingituna ei ole Live CD (One) KDE versiooni peal sellist vähemalt osadele vajalikke tarkvara nagu K3b (plaadikirjutamisrakendus) ja system-config-printer (trükkimise seadistamisrakendus). Need tuleb hiljem ise paigaldada; trükkimise jaoks peaks piisama, kui avada Mandriva juhtimiskeskus ja seal klõpsata printerite seadistamise ikoonile, mille järel peaks vajalikud paketid interneti-tarkvarahoidlast paigaldatama.
12) Veel üks asi, mis võib mõnedele meelehärmi tekitada, on see, et vaikimisi on välja lülitatud võimalus klahvikombinatsiooniga Ctrl+Alt+Backspace taaskäivitada X-serverit. See on õieti X.org-i arendajate soov ja tahe, aga kui keegi tunneb ennast puudutatuna, siis saab selle X.org-i seadistustefaili käsitsi muutes taas jõustada. Võimalik, et tulevikus lisatakse vastav säte ka kuskile Mandriva juhtimiskeskusse, aga praegu seda igatahes ei ole.
Nagu ikka, on Mandriva Linux saadaval mitmes versioonis:
a) Live CD ehk One, mida omakorda on kuus varianti: kaks GNOME ja 4 KDE, vastavalt keeltele (loomulikult on Live CD ka kõvakettale paigaldatav).
b) Powerpack ehk Mandriva Linux kogu oma täies ilus, kaasa arvatud mitte-vaba/kommertstarkvara.
c) Free ehk ainult vabast tarkvarast koosnev versioon (mitte-vaba/kommertstarkvara saab muidugi lisada, aga ISO peal neid ei ole).
Artikli allikas: teadaanne Mandriva ametlikus blogis
Väljalaskemärkused: http://wiki.mandriva.com/en/2009.1_Notes
Teadaolevad vead: http://wiki.mandriva.com/en/2009.1_Errata
Ohtrate piltidega tutvustus: http://wiki.mandriva.com/en/2009.1_Tour
|
|
|
|
|
|
| postitatud 28.04.2009, 15:25 - spott |
Mozilla arendajad on välja lasknud uue Mozilla Firefox 3.0.10 versiooni. Tegu on siis juba kümnenda uuendusega 3.0 versioonile.
Kõigil Firefoxi kasutajatel soovitatakse tungivalt uuendada esimesel võimalusel oma brauser viimasele stabiilsele versioonile. Nimelt on parandatud üks oluline turvaviga ja ka üks süsteemi töö stabiilsust häirinud viga. Täpsemalt võite nende kohta lugeda http://www.mozilla.com/en-US/firefox/3.0.10/releasenotes/ lingilt.
Allikas FreeSoftNews
Ühtlasi lasti täna välja ka arendamisel oleva 3.5 versioni neljas beeta. Antud versioon on mõeldud peamiselt arendajatele ja tõsistele huvilistele testimiseks, mitte aga igapäevaseks kasutamiseks. Uus beeta on saadaval ligi 70 erinevas keeles (s.h ka eesti keel), lisatud on Private Browsing Mode, parem stabiilsus ja jõudlus tänu TraceMonkey JavaScript mootorile ja palju teisi uuendusi.
Lähemalt võite uue 3.5 beeta kohta lugeda FreeSoftNewsi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 28.04.2009, 08:24 - spott |
Linuxi kerneli arendajad on välja lasknud teise hooldusversiooni 2.6.29 kernelile. Uus kernel sisaldab endas ligi 100 erinevat parandust. Nendest mõned võivad olla ka süsteemi turvalisust ohustavad (rõhk siiski sõnal - võivad).
Linuxi distribuutoritel ja vanilla kerneli kasutajatel on soovitatav oma kerneleid uuendada.
Allikas LWN.net
|
|
|
|
|
|
| postitatud 24.04.2009, 09:13 - spott |
|
|
|
|
|
|
| postitatud 23.04.2009, 14:28 - aethralis |
Red Hat ja Georgia Tech on avaldanud teaduskoostöö projekti tulemused, mis üritas mõõta piirkonniti avatud lähtekoodiga tarkvara suhtelist kasutust. Uuring näitab open-source tarkvara kasutamise tulipunkte ja annab mõningast arusaamist, kui levinud on selline tarkvaramudeli kasutus.
Vt Red Hat uuring: http://www.redhat.com/about/where-is-open-source/activity/
Saadud statistilisi andmeid kasutati globaalse avatud lähtekoodiga tarkvara kasutusaktiivsuse indeksi loomisel. Riigid järjestati koondtulemuste alusel, aga hinded on välja toodud ka kogukonnale, valitsusele ja tööstusele. Euroopal on sealjuures kõige kõrgem indeks, kõige rohkem maailmas kasutavadki avatud lähtekoodiga tarkvara Prantsusmaa, Hispaania ja Saksamaa. Eestil on tähelepanuväärselt kaheksas koht. Esikümne üldine loetelu on selline:
1. Prantsusmaa (1,35)
2. Hispaania (1,07)
3. Saksamaa (1,05)
4. Austraalia (1,04)
5. Soome (1,03)
6. Suurbritannia (1,00)
7. Norra (0,95)
8. Eesti (0,89)
9. USA (0,89)
10. Taani (0,79)
Tasub vaadata, et Eestis on "community" 1 kohal, aga valitsus alles 45. Huvitav, millest selline rahva ja riigi tahte erinevus?
Allikas: http://arstechnica.com/open-source/news/2009/04/red-hat-study-generates-global-index-of-open-source-activity.ars
|
|
|
|
|
|
| postitatud 23.04.2009, 10:07 - spott |
Mozilla Corporation andis teada uue hooldusväljalaske valmimisest Mozilla Firefox 3.0 seeriale. Uusimaks stabiilseks versiooniks on nüüd Mozilla Firefox 3.0.9, mis lasti välja nii Linuxile, Maci-le kui ka Windowsile. Kõigil Mozilla Firefoxi kasutajatel soovitatakse tungivalt esimesel võimalusel uuendada oma brauser viimasele stabiilsele versioonile.
Mis muudatused uues versioonis on, sellest saate lugeda http://www.mozilla.com/firefox/3.0.9/releasenotes/ lingilt.
Lisaks tuletatakse kõigile Mozilla Firefox 2.0 ja vanemate versioonide kasutajatele, et antud versioonid pole enam toetatud ja võimalike turvaauke nendes ei parandata enam.
Allikas FreeSoftNews
|
|
|
|
|
|
| postitatud 23.04.2009, 10:00 - illukas |
http://www.elu24.ee/?id=110233
USA Föderaalse Juurdlusbüroo FBI kõige tagaotsitavamate terroristide nimekirjas on ka ameeriklasest arvutiinsener.
Endist Linuxi eksperti Daniel Andreas San Diegot kahtlustatakse kahes USAs toime pandud pommirünnakus, kirjutab STT.
Vähe kurjasti kasutatakse linuxi nime ja täiesti kontekstist väljaspool, kuid uudis kui selline ikkagi 
|
|
|
|
|
|
| postitatud 22.04.2009, 08:51 - spott |
Fedora Unity Project andis teada uute Fedora 10 respinnide valmimisest. Tegu on siis uuendatud ISO failidega, mis sisaldavad kõiki vahepeal ilmunud tarkvara uuendusi. Seoses sellega on uue paigalduse puhul võimalik kokku hoida kõvasti aega, sest pole vaja kohe hakata suurel hulgal süsteemi uuendama. UUed ISO failid sisaldavad uuendusi kuni 14 aprillini ja hinnanguliselt peaks sellega kokku hoidma üle 600MB allalaadimis mahtu, mis muidu kuluks hilisema uuendamise peale.
ISO failid on saadaval i386, x86_64, PPC arhitektuuridele Jigdo ja Torrenti vahendusel.
Allikas
FreeSoftNews
|
|
|
|
|
|
| postitatud 20.04.2009, 19:24 - spott |
Õhtul uudiseid lugema hakates ootas ees väike üllatus. Nimelt tuli teade, et Oracle on ära ostnud Sun Microsystemsi. Sun, keda peamiselt teatakse kui Java arendajat, kuid kellele lisaks kuulub MySQL ja ka Solaris on nüüd uute omanike valduses.
Sun-i juhtkonna sõnul on majanduslik olukord halb ja seega tuli võtta vastu otsus mõne firmaga liitumise osas.
Praeguseks hetkeks pole selge, kuidas jätkub Oracle käeall avatud lähtekoodiga tarkvara arendamine ja millise suuna see võtab näiteks MySQL-ile. On ju Oracle tuntud oma äriklassi andmebaasi arenduse poolest, kas ühes firmas kahte erineva kaubamärgi andmebaasi arendatakse, eks seda näitab aeg.
Loodetavasti toovad lähipäevad rohkem selgust.
Seni võite aga lähemalt lugeda Groklawi lehelt, kus ka lingid ametlikele pressiteadetele ja nende ülekannetele.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 20.04.2009, 12:18 - spott |
Nii NVIDIA kui ka AMD on välja lasknud uued draiverid Linuxile.
AMD on välja lasknud AMD Catalyst 9.4 versiooni, mille suurimaks uuenduseks on kindlasti X Server 1.6 toe lisandumine, mis tähendab, et seda versiooni draiveritest saab nüüd kasutada ka varsti ilmuva Ubuntu 9.04 puhul. Lisaks on täiustatud erinevaid komponente ja eelmise versiooniga tutvustatud OpenGL Composite tuge.
Lähemat infot uute AMD draiverite kohta saate Phoronixi kodulehelt.
Ka NVIDIA näeb vaeva oma Linuxi draiverite uuendamisega. Nimelt lasti välja NVIDIA 180.51 Display Driver. Peamisteks uuendusteks on GeForce GT 130, GeForce GT 140, GeForce GTS 250, GeForce 9400GT ja GeForce 9600GSO 512MB kaartide toe lisamine. Lisaks teisi väiksemaid vigade parandusi, mis NVIDIA kaartide omanikele peavalu valmistavad.
Täpsemat infot uutest NVIDIA draiveritest saate samuti Phoronixi portaalist.
|
|
|
|
|
