| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
43% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
18% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 33 ] |
|
37% |
|
| Hääli kokku : 87 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: /dev/urandom
Postitaja: spott
postitatud: 03.08.2006, 11:39
Vaadatud: 1866
Hinnang: 10
Kommentaare: 0
|
| [ Album ] |
|
 |
| Pingviini veeb - linuxiteemaline portaal |
Olete sattunud Pingviini Webi portaali, mille eesmärgiks on Eesti linuxikasutajate kokkukoondamine. Meie Viki leiate aadressilt: http://viki.pingviin.org/. Juhul, kui Teil on küsimusi või probleeme, siis saatke meil aadressile . |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | kali linux ja zenmap. | Algaja küsib | 27.04.2021, 10:53 |  | Kuidas installida id-tarkvara Linux Mint 20-le? | Algaja küsib | 23.03.2021, 21:44 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 19.03.2021, 13:26 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 03.03.2021, 08:56 | | Khmer Unicode 1.2 | Algaja küsib | 27.10.2020, 12:19 | | HDMI kaardi draiverid | Riistvara | 19.10.2020, 04:03 | | Kas pingviin.org eksisteerib vaid Id-tarkvara KKK tarbeks? | Algaja küsib | 01.07.2020, 08:38 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 21.05.2020, 13:23 | | Arch Linux-i Eesti keyboard'il ei tööta ctr+alt nupud | Algaja küsib | 05.05.2020, 00:37 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:20 | | debian-10.3.0-amd64 + ID kaart | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:13 | | Creative Sound Blaster X-Fi Surround 5.1 Pro USB + Linux Mint 19 Tara 64Bit | Riistvara | 19.01.2020, 21:13 | | Mis jama selle id kaardiga siis tegelikult on? | Varia | 29.11.2019, 19:46 | | Estobuntu 12.08 ja wifi | Algaja küsib | 09.10.2019, 18:09 | | Mac'i välimus Linuxile | Distributsioonid | 22.05.2019, 20:28 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Stallman astus tagasi |
643 | 29.04.2021, 13:02 |
|
| futex2 ja wine |
643 | 28.04.2021, 19:41 |
|
| sega mängud |
643 | 28.04.2021, 12:00 |
|
| Ubuntu 21.04 (Hirsute Hippo) väljas |
643 | 27.04.2021, 13:06 |
|
| udev ei rakenda buutimisel reeglit USB-serial adapterile |
DaStoned | 23.04.2021, 17:39 |
|
| C64 on tagasi - arendamine linuxi peal |
643 | 21.04.2021, 13:37 |
|
| Skikk - soodsam linuxi laptop |
643 | 20.04.2021, 11:43 |
|
| GNOME - Kernel - turva |
643 | 15.04.2021, 11:20 |
|
| ID tarkvara |
643 | 08.04.2021, 14:19 |
|
| retro-terminal |
643 | 07.04.2021, 14:26 |
|
| Ubuntu kleepekad |
643 | 06.04.2021, 15:21 |
|
| Uue põlvkonna suhtlus |
643 | 31.03.2021, 22:24 |
|
| Apache2 access_log tühi |
akbgf | 31.03.2021, 10:04 |
|
| lihtne skript |
643 | 30.03.2021, 20:26 |
|
| emotet - linuxiga ei |
643 | 24.03.2021, 17:04 |
|
|
 postitatud 22.07.2006, 21:16 - spott |
Praegustele graafika kaartidele antakse tootjate poolt peamiselt kaasa suletud lähtekoodiga draivereid. On olemas ka erinevaid avatud lähtekoodiga draivererid nendele kaartidele, kuid nende jõudlus on siiski tunduvalt nõrgem. Nüüd on otsustanud grupp arendajaid luua üks korralik avatud lähtekoodiga graafikakaart. See tähendab, et avatud oleks ka info, kuidas see graafikakaart töötab ja kuidas teda valmistada. Lisaks sellele oleks kaardi hind samuti taskukohane. Eesmärgiks pole mitte luua mingit mänguri püssi vaid korraliku stabiilset keskmist graafikakaarti, millega enamus asju ära saab tehtud ja ehk ka siis tõesti mõne mängu mängida. Kuid peamine on siiski näiteks XGL-i toetus, mitte Doom 3 oma. Projekt ise on tegelikult alustatud juba 2004 aastal ja vaikselt aga kindlalt liigutakse projektiga edasi. Loodetavasti on varsti ka poodide lettidel näha uut graafikakaarti müügil. Lähemat infot saate aga veel NewsForge lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 22.07.2006, 15:08 - spott |
Peale kahte eelväljalaset on nüüd lõpuks välja lastud ka uus SLAX 5.1.7. Käesolev versioon toob endaga peamiselt kaasa erinevaid väiksemaid vigade parandusi. Peamiselt olid need seotud erinevate SLAX-i buutimise võimaluste koodidega, lisaks sellele parandati ka süsteemi väljalülitamise skripti. Lähemat infot muudatuste kohta saate http://www.slax.org/ lehelt või siis DistroWatchi lehelt, kust leiate ka otselingi uue SLAX-i alla laadimiseks.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 22.07.2006, 15:01 - spott |
Lõpuks on siis välja lastud uus SimplyMEPIS 6.0. Tegu on siis esimese ametliku väljalaskega, mille põhjaks on Debiani asemel Ubuntu Dapper Drake 6.06 LTS. Nagu ka Ubuntu 6.06 on ka MEPIS 6.0 planeeritud pika tugiperioodiga. Lisaks on SimplyMEPIS püüdnud jätkata oma traditsioone ja ka uus versioon peaks sobima uutele igapäevastele arvuti kasutajatele. Kohe on kaasas enamus multimeedia koodekseid ja palju muud. Tarkvara poolelt iseloomustab uut SimplyMEPIS-t KDE 3.5.3, Kontact 1.2.3, OpenOffice 2.0.2, Firefox 1.5.0.4, Thunderbird 1.5.0.4, RealPlayer 10.0.7, lisaks sellele sadu teisi pakette. SimplyMEPIS 6.0 kasutab erinevate turvapaikadega 2.6.15 Linuxi Kernelit Ubuntu-Security repositooriumist. Lähemalt võite veel lugeda ametlikust pressiteatest või siis DistroWatchi lehelt, kust leiate ka otselingi uue Mepise alla laadimiseks.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 21.07.2006, 20:05 - spott |
Nagu teada arendab Microsoft oma Officile ODF tuge. Selleks on ta võtnud kasutusele mitmeid avatud lähtekoodiga tarkvarasid. Ja ka esimesed versioonid on testimiseks saadaval. Aga tundub, et taas on Microsoftil oma arusaam erinevatest formaatidest. Kuigi neil on kasutada nii Open Dockumendi lähtekood, teiste osapoolte tarkvara (OpenOffice.org, KOffice) lähtekoodid ja loomulikult nende enda Microsoft Office lähtekoodid on esialgne tulemus küll õudne. Võibolla see seletab ka Microsofti pika vaidluse Euroopa Liiduga dokumentatsiooni asjus. Nad lihtsalt ise ka ei tea, mis nende tarkvaras toimub ja kuidas ta töötab. Nii raske ka teistele midagi kirja panna, kuidas asjad töötama peaksid. Igatahes praegu välja töötatud ODF plugin ei ole kuidagi veel töövõimeline. Sellisele järeldusele jõuti ka Groklawis uut pluginat testides. Seega, keda testi tulemused huvitavad võiksid seda vaadata. Tulemused on sellised nagu on.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 21.07.2006, 18:32 - spott |
Suhteliselt palju võib kohata viimasel ajal segadust Novelli SUSE Linuxiga. Nimelt on sellel mitu erinevat kirjapilti ja ka tegelikult mitu erinevat tähendust. Kui keegi ütleb, et kasutab SUSE-t, siis mida ta praegu ikka kasutab? Kas on see OpenSUSE, või hoopis SLED (SUSE Linux Enterprise Desktop) või SLES (SUSE Linux Enterprise Server)? Kõik nad oleksid nagu SUSE-d? Kuid samas on nende omavaheline erinevus siiski olemas. Fedorat ja Red Hati ei aeta naljalt segamini. Kuid SUSE-ga on see probleem nüüd siiski õhus. Lisaks selllega kasutatakse veel vahest vana SuSE kirjapilti, mis tulenes S.u.S.E.-st, mis aga tähendas SUSE kunagist asutajafirmat: "Software- und System-Entwicklung". Firma nüüdseks ära ostetud Novelli poolt ja seega ei tuleks enam ka kirjapilti SuSE kasutada. Igatahes on mitmed inimesed veendunud, et SUSE peaks tähistama Novelli poolt arendatavat ja tugiteenusega distributsiooni. Ja komuuni jaoks peaks siiski jääma OpenSUSE nimi. Püüame siis ka Pingviini Webis antud tava juurutada ja nimetagem edaspidi OpenSUSE-t ikka tema õige nimega. Sest nüüd ka ametlikult distributsiooni nimi muudetud. Uudiste teema jääb aga endiselt ühene - Suse. Ühtlasi ka üleskutse kasutajatele, et nad täpsemalt oma distributsiooni nimetaksid.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 21.07.2006, 06:29 - spott |
Uue Ubuntu arendamisega ollakse siis niikaugele jõutud, et välja on lastud esimene avalik CD uuest Ubuntu 6.10 Edgy Eft-ist. Esimene testversioon on saadaval x86, AMD64 ja PowerPC arhidektuuridele. Lisaks sellele on loomulikult olemas kohe ka Kubuntu, Edubuntu ja Xubuntu versioonide test CD-d. Kuigi esimene väljalastud CD peaks töötama, hoiatavad arendajad, et sellegi poolest võib tekkida probleeme. Seega ei soovitata veel kindlasti oma töötavaid süsteeme Edgy Eftile veel uuendada, sest tema lõppliku stabiilse versiooni väljatulekuni läheb veel oktoobrini aega. Kes aga soovib lihtsalt teada saada, mida uus Ubuntu endaga kaasa toob, siis võite selle kohta lugeda väljatuleku teatest või siis katsetada ja ise järgi proovida. Lähemat infot saate veel DistroWatchi lehelt, kust leiate ka otselingi uue testimisel oleva Ubuntu alla laadimiseks.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 20.07.2006, 21:26 - spott |
Kindlasti on paljudel kasutajatel huvi, mida toovad endaga kaasa uued brauserid. Mõni katsetab neid kõiki, teine jääb aga kindlalt oma lemmiku juurde. Samas kõigile on vahest huvitav võrrelda erinevaid brausereid omavahel. Nii on nüüd ritta pandud uus Firefox 2.0 esimene beeta, Microsoft Internet Explorer 7 kolmas beeta ja Opera 9. Kõigil kolmel brauseril on nüüd Tabbed brausimise võimalus. Internet Explorerile pole aga siiani suudetud teha teemade toetust. Seega Internet Exploreri välimuse muutmiseks tuleb muuta kogu operatsioonisüsteemi välimust. Ka pole Microsoft ikka teinud Linuxi porti IE-st, erinevalt teistest. BitTorrenti toetus on aga lisatud ainult Operale. Lisaks muud võimalused, mille poolest need brauserid erinevad üksteisest. Kindlasti jääb lõplik valik ikka kasutaja enda teha, kuid huvitavat infot saab sellegi poolest. Ülevaate leiate ExtremeTechi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 20.07.2006, 21:13 - spott |
Üks paljude Linuxi kasutajate pidev küsimus on, miks pole Kerenlisse siiani lisatud koheselt kaasa Reiser4 tuge. Seda küsimust esitatakse nii foorumites, meililistides kui ka mujal. Nüüd üritatakse seda selgitada. Tegu pole mingi vastasrindega Reiser4 vastu Linuxi arendajate poolelt. Linuxi Kernelit arendatakse ikka selles suunas, et ta omaks võimalikult paljude erinevate failisüsteemide toetust. Kuid Reiser4 mitte lisamise peamine põhjus praegusel hetkel on tema liiga vähene testimine praeguseks hetkeks. Lihtsalt info kellegilt, et tema PC-s asi töötab pole veel piisav info. Enne suuremate sammude tegemist vajavad kõik asjad põhjaliku testimist erinevatel platvormidel. Lähemat infot Reiser4 kohta võite saada http://kernelnewbies.org lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 20.07.2006, 18:08 - spott |
Mida kõike Linux ei suuda. Alates arvutite ja serverite juhtimisest, keeruliste võrgusõlmede töös hoidmisele ja kõiksugu miniseadmetele elu andmisega. Nüüd on sinna nimekirja lisandunud ka robotid. Nimelt on neli Jaapani firmat tegelemas Choromet robotiga, mille tööviljaks on avatud lähtekoodiga tarkvara kasutades programeeritav humanoid (inimese) stiilis robot. Pilti antud robotist võite näha siit lingilt. Tänu avatud lähtekoodil baseeruvale tehnoloogiale on aga võimalik selle põhjal edasi uusi roboteid arendada. Ja kes teab - võibolla on aastate pärast Terminaatorid täiesti igapäevane nähtus - nimeks neil aga hoopis Linuxaatorid.
Lähemalt uuest robotist võite lugeda LinuxDevices.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 20.07.2006, 17:55 - spott |
Red Hat on viimasel ajal suunaks võtnud aktiivselt suurendada oma toodete ja üldse Linuxi levikut telekomi turul. Selle jaoks on sõlmitud koostöö lepped HP ja IBM-iga, mille eesmärgiks on siis välja töötada koos riistvara ja tarkvara lahendused. Seda nii erinevatele võrgusõlmedele ja muudele ISP-de poolt vajaminevatele vahenditele. Kuna sealsel turul on stabiilsus väga kõrges hinnas, siis Red Hati edu võib väga hästi mõjuda ka üldse Linuxile. Samas pole Red Hat esimene sellel alal, sest juba praegu on ka palju teisi Linuxi lahendusi ja ka näiteks IBM toodab Debianiga varustatud süsteeme. Lähemalt Red Hati uute aladele tungimise kohta võite lugeda www.internetnews.com lehelt.
|
|
|
|
|
