| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
43% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
18% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 33 ] |
|
37% |
|
| Hääli kokku : 87 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: PC-BSD 1.2 jooksutamas Windows XP-d
Postitaja: antik
postitatud: 29.08.2006, 15:09
Vaadatud: 819
Hinnang: 1
Kommentaare: 2
|
| [ Album ] |
|
 |
| Pingviini veeb - linuxiteemaline portaal |
Olete sattunud Pingviini Webi portaali, mille eesmärgiks on Eesti linuxikasutajate kokkukoondamine. Meie Viki leiate aadressilt: http://viki.pingviin.org/. Juhul, kui Teil on küsimusi või probleeme, siis saatke meil aadressile . |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | kali linux ja zenmap. | Algaja küsib | 27.04.2021, 10:53 |  | Kuidas installida id-tarkvara Linux Mint 20-le? | Algaja küsib | 23.03.2021, 21:44 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 19.03.2021, 13:26 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 03.03.2021, 08:56 | | Khmer Unicode 1.2 | Algaja küsib | 27.10.2020, 12:19 | | HDMI kaardi draiverid | Riistvara | 19.10.2020, 04:03 | | Kas pingviin.org eksisteerib vaid Id-tarkvara KKK tarbeks? | Algaja küsib | 01.07.2020, 08:38 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 21.05.2020, 13:23 | | Arch Linux-i Eesti keyboard'il ei tööta ctr+alt nupud | Algaja küsib | 05.05.2020, 00:37 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:20 | | debian-10.3.0-amd64 + ID kaart | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:13 | | Creative Sound Blaster X-Fi Surround 5.1 Pro USB + Linux Mint 19 Tara 64Bit | Riistvara | 19.01.2020, 21:13 | | Mis jama selle id kaardiga siis tegelikult on? | Varia | 29.11.2019, 19:46 | | Estobuntu 12.08 ja wifi | Algaja küsib | 09.10.2019, 18:09 | | Mac'i välimus Linuxile | Distributsioonid | 22.05.2019, 20:28 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Stallman astus tagasi |
643 | 29.04.2021, 13:02 |
|
| futex2 ja wine |
643 | 28.04.2021, 19:41 |
|
| sega mängud |
643 | 28.04.2021, 12:00 |
|
| Ubuntu 21.04 (Hirsute Hippo) väljas |
643 | 27.04.2021, 13:06 |
|
| udev ei rakenda buutimisel reeglit USB-serial adapterile |
DaStoned | 23.04.2021, 17:39 |
|
| C64 on tagasi - arendamine linuxi peal |
643 | 21.04.2021, 13:37 |
|
| Skikk - soodsam linuxi laptop |
643 | 20.04.2021, 11:43 |
|
| GNOME - Kernel - turva |
643 | 15.04.2021, 11:20 |
|
| ID tarkvara |
643 | 08.04.2021, 14:19 |
|
| retro-terminal |
643 | 07.04.2021, 14:26 |
|
| Ubuntu kleepekad |
643 | 06.04.2021, 15:21 |
|
| Uue põlvkonna suhtlus |
643 | 31.03.2021, 22:24 |
|
| Apache2 access_log tühi |
akbgf | 31.03.2021, 10:04 |
|
| lihtne skript |
643 | 30.03.2021, 20:26 |
|
| emotet - linuxiga ei |
643 | 24.03.2021, 17:04 |
|
|
 postitatud 31.07.2006, 18:17 - spott |
Kas kedagi huvitab, kuidas tegutseb Ubuntu? Mis on peamised põhipunktid, miks arendajad loovad avatud lähtekoodiga tarkvara? Kuidas neil õnnestub sellega ikka teenida? Mille poolest on avatud lähtekoodiga ärimudel parem teiste firmade suletud lähtekoodiga arendus mudelitest? Kuidas toimub Ubuntu kvaliteedi kontroll? Kindlasti on nii mõnelegile küsimusele enamus siit vastust tahtnud. Nüüd on Simon Law, Ubuntu Quality Assurance osakonnast (kvaliteedi tagamise osakond) esinenud vastava ettekandega UW Computer Science Club-is. Tema ettekanne on kõigile vabalt alla laetav ja kuulatav. Seega kellel huvi, siis laadige endale omale sobivas formaadis video alla UW Computer Science Clubi kodulehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 31.07.2006, 07:45 - spott |
ATI lasi välja uued draiverid Linuxile, mis nüüd kannab numbrit 8.27.10. Tegu on siis regulaarse ATI draiverite väljalaskega, millelel lisatakse uuendusi, parandatakse jõudlust ja leitud vigasid. Uute draiverite kõige tähtsamaks uuenduseks on kindlasti X11R7.1 tugi, Fedora Core paketi skriptid ja Radeon X1000 TV-out toe lisamine. Lähemat infot, mida uuendati saate veel www.phoronix.com lehelt. Seega kasutajad, kellel ATI draiveritega (fglrx draiverid) videokaardid töös - aeg on uuendada oma draivereid. Sest nagu näha ka erinevatest küsitlustest - just ATI ja nVidia draivereid peetakse mitte avatud lähtekoodiga tarkvaradest kõige täähtsamateks.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 30.07.2006, 16:55 - spott |
Kes Linuxis mängimisega kokku puutunud või muidu avatud lähtekoodiga mänge uurinud, siis on kindlasti kokku puutunud ka Battle for Wesnothiga. Tegu on ühe parima strateegia mänguga, mida mina isiklikult olen Linuxis leidnud. Ja üldse ühe parima mänguga, kui võtta hindamise aluseks hind ja kvaliteet. Kuid muidugi see minu arvamus. Nagu avatud lähtekoodiga tarkvarale ikka kombeks käib pidev parendamine ja uuendamine. Hetkel käib suur töö uue Battle for Wesnoth 1.2 valmimise suunas. Ja nüüd on lõpuks valmis saanud ja avalikusele kättesaadav uue versiooni esimene beeta, mida hetkel küll nimetatakse Battle for Wesnoth 1.1.8-ks. Igatahes on tegu paljutõotava edasiminekuga ja ka reklaami püütakse teha omajagu. Nii on nüüd välja lastud ka uuele versioonile tutvustav video, mida saate vaadata siit lehelt. Keda antud beeta rohkem huvitab, siis tasuks kindlasti vaadata ka www.wesnoth.org veebilehele. Uudis ise on aga pärit Mad Penguini lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 30.07.2006, 13:11 - spott |
Hiljuti on ilmunud kaks huvitavat artiklit. Esimene neist jagas viis näpunäidet, mida Linux võiks õppida Microsoftilt. Nendeks viieks punktiks oleksid:
1) Microsoft Developer Network (MSDN) - kuigi Linuxi maailmas on palju erinevaid Open Source rakendusi, siis samas on vähe infot ja abi, kuidas luua rakendusi Linuxile. Abi on küll olemas, kuid see on kordineerimata ja laiali üle maailma. Vaja oleks ühte keskset kohta, kuhu saaksid pöörduda uued arendajad, kust nad lihtsalt abi saavad ,et luua oma rakendusi Linuxile.
2) Ühine liides - Linuxi maailmas on tihti probleemiks, et üks programm näeb ühte moodi välja, teine teist moodi. Lisaks sellele on mitmeid erinevaid töölaudasid nagu näiteks KDE ja Gnome. Nende vahel vahetamine võib uutele kasutajatele olla suureks katsumuseks.
3) Ühine formaat - kuigi Linuxi maailm liigub ODF suunas, on praegu siiski paljuski veel erinevad formaadid segamini. Microsofti juures on aga kindel väljakujunenud ühine formaat - DOC. Artikli kirjutaja suhtub endiselt üliskeptiliselt ODF formaati ja väidab, et sellel on liiga väikene toetus.
4) Marketing - Linux peaks suutma sama moodi ennast reklaamida ja üles haipida nagu seda Microsoft teeb.
5) OEM tugi - kui kasutaja tahab endale Windowsit, siis tal piisab endale uue arvuti ostmisest. Artikli kirjutaja arvates peaks Linux ennast rohkem suruma OEM turule, kus koos arvutiga tuleks kohe kaasa ka Linux. Sest enamus kasutajaid ei vaheta kunagi operatsioonisüsteemi.
Lähemalt nendest viiest õpetusest Linuxile võite lugeda
Linux Watchi lehelt. Isiklikult arvan, et artikli kirjutaja on mõnes punktis liiga pealiskaudne olnud ja vähe informeeritud. Linux Developers lehti on mitmeid ja üsna hea tasemega, ODF tuge ei saa kuidagi enam väikeseks lugeda.
Kuid nagu Linuxi maailmale kombeks - nii anti ka sellele kirjale väärikas vastus. Ehk siis viis asja, mida Microsoft võiks õppida Linuxilt:
1) KISS ("keep it simple, stupid") - Microsoft on muutnud kogu oma tarkvara üheks suureks ja keerulisks segaduseks, milles isegi Microsofti enda arendajatel raske orienteeruda. Mis siis veel teistest osapooltest rääkida. Linux aga läheb UNIX-i teed, arendades väikeseid ja sõltumatuid programme, mis aga kõik koos tööle pannakse. Seega peaks Microsoft muutma põhjalikult oma programeerimise aluseid.
2) Avatud lähtekood - ka Microsoft liigub üha enam hoopis teenuste müügi suunas. Sellele viitavad ka erinevad Live lahendused. Siis miks endiselt hoida oma koodi salajas?
3) Lõpetada ära keskastme juhtide ülemvalitsus - kasutajad, kes loevad Dilbertit - sama põhjus. Muidu lugege allpool antud lingil originaal põhjendust.
4) Mängigu lahtiste kaartidega - Microsofti sõnu ei tasu kunagi tõsiselt võtta. Liiga tihti rääkitakse ühte aga mõeldakse teist. Nagu näiteks avatud standardid Microsofti jaoks. Neid toetatakse - kuid nende kohta öeldakse, et nad on liiga viletsad, et neile Microsofti toodete tuge teha. Ja nii öeldaksegi, et nende avatud standard on palju parem. Mis sest, et nende avatud standard on avatud ainult Microsoftile endale.
5) Me elame interneti ajastul - peamised Microsofti turvaprobleemid on tingitud sellest, et Microsoft lähtub oma Windowsi arendamisel endiselt sellest, et nad on eraldi asetsevad tööjaamad, mis ei asu võrgus.
Lähemalt opetustest Microsoftile võite lugeda samuti Linux Watchi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 30.07.2006, 12:23 - spott |
Hispaania Extremadura omavalitsus võttis vastu otsuse kolida kogu oma haldusala IT süsteemid üle avatud lähtekoodil ja avatud standarditel põhinevatele lahendustele aasta jooksul. Peamiseks operatsioonisüsteemiks saab gnuLinEx, mis on just Hispaania oludeks kohandatud Debianil põhinev Linux. Lisaks sellele peavad kõik ametkonnad aasta jooksul võtma kasutusele avatud dokumendi standardid. Ühtlasi antakse kõigile ametkondadele tuge, et ümber kolimine võimalikult kiire ja valutu oleks. Lähemat infot selle Hispaania omavalitsuse Linuxile kolimise kohta saate veel LWN.net lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 29.07.2006, 20:34 - spott |
Välja on lastud uus Puppy Linux 2.02. Peamiseks uuenduseks on kindlasti Puppy täielik lugemis ja kirjutamis õigus NTFS partitsioonidele nüüd. Seda tänu ntfs-3g draiveritele. See tähendab, et nüüd on võimalik salvestada oma Puppy Live CD sesiooni ka NTFS ketta partitsioonile. Kernelina kasutatakse siiani 2.6.16.7 versiooni, kuid see on ümber kompileeritud, toetamaks ka 4GB mälu. Lähemat infot saate väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt, kus ka otselink uue Puppy Linuxi alla laadimiseks.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 29.07.2006, 20:29 - spott |
Vastusena Microsofti otsusele lõpetada Windows 98, 98SE ja ME tugiteenus otsustas Xandros pakkuda suuri allahindlusi kõigile kasutajatele, kes "uuendavad" oma vana Windowsi Xandros Desktopiks. Xandros Desktop Home Edition või Home Edition Premiumi kasutusele võtvad endised Windowsi kasutajad saavad 50% allahindluse. Muidu maksab Xandros Desktop Home Edition 39,99$ ja Home Edition Premium 79,99$. Xandros püüab ühtlasi tagada, et kasutajatel poleks vaja mingeid riistvaralisi uuendusi oma arvutites teha. Ühtlasi on kasutajatel võimalus peale uuendamist hallata täielikult edasi oma vanu faile ja dokumente, mis nad kasutasid ka Windowsis. Lisaks sellele on võimalik kasutusele võtta ka Microsoft Office ja muud varem töös olnud rakendused. Kuidas asi ka tegelikuses välja näeb - pole veel erilist infot. Kuid võimalik, et Xandros on turuosa suurendamiseks välja töötanud mõne nö konverteri, mis kõik kasutajate andmed ja seaded üle toob. Lähemat infot saate aga veel DesktopLinux.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 29.07.2006, 10:12 - spott |
Välja on lastud nüüd ka uus Mozilla Thunderbird 1.5.0.5. Tegu on siis samuti Thunderbird 1.5 seeria vigade paranduse ja uuendusega. Midagi väga uut lisatud ei ole. Kui, siis on ainult lisaks turvaaukude parandamisele püütud parandada ka jõudlust. Lisaks paranduste väljalaskele on nüüd ühtlasi ka välja tulnud uue Mozilla Thunderbird 2.0 esimene alfa. Seega on nüüd lahti läinud ka uue Thunderbird 2 arendamine sellisel kujul, mida ka tavalised kasutajad juba näha võivad. Katsetamiseks ehk veel liiga vara siiski. Lähemat infot saate veel Slashdoti vahendusel.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 29.07.2006, 09:59 - spott |
Apache lasi välja paranduste seeria oma HTTP veebiserverile. Nimelt leiti oliline turvaauk mod_rewrite-t kasutades. Ohustatud on kõik Apache versioonid. Seega uuendamine on igati soovituslik. Välja lasti siis uus Apache 2.2.3, 2.0.59 ja 1.3.37. Seega kasutajad, kelle serverites Apache jooksmas - uuendage kohe, kui uus Apache pakett Teie distributsioonile välja tuleb või uuendage Apache enda lähtekoodi abil. Allikas: LWN.net.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 28.07.2006, 20:36 - spott |
Google laiendab taas oma haaret. Nüüd käivitatakse ka spetsiaalselt open source projektidele mõeldud projekti leht. Ehk siis samalaadne leht nagu seda on SourceForge. Uuel lehel on kõik vajaminevad võimalused, mis vaja ühe eduka tarkvara projekti käivitamiseks. Versiooni kontroll, uuendused. Lisaks sellele vigade teavitussüsteem jne. Kuid mis kõige tähtsam - uus teenus pidi tulema reklaamivaba. Mis teeb ta kindlasti veelgi meeldivamaks. Kuidas Google uue lehega siis kasumit mõtleb saavutada - see veel hetkel küsitav. Kuid eks tal mingid mõtted ikka ole. Uue lehe avamisest teatas Google hetkel toimuval O'Reilly Media's Open Source Conventionil ja uue lehe aadressiks saab code.google.com. Uudis ise on aga pärit LinuxWorldi lehelt.
|
|
|
|
|
