| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
43% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
18% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 33 ] |
|
37% |
|
| Hääli kokku : 87 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: pisikene ajaviide
Postitaja: -IFFI-
postitatud: 25.12.2007, 14:09
Vaadatud: 1853
Hinnang: 10
Kommentaare: 2
|
| [ Album ] |
|
 |
| Pingviini veeb - linuxiteemaline portaal |
Olete sattunud Pingviini Webi portaali, mille eesmärgiks on Eesti linuxikasutajate kokkukoondamine. Meie Viki leiate aadressilt: http://viki.pingviin.org/. Juhul, kui Teil on küsimusi või probleeme, siis saatke meil aadressile . |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | kali linux ja zenmap. | Algaja küsib | 27.04.2021, 10:53 |  | Kuidas installida id-tarkvara Linux Mint 20-le? | Algaja küsib | 23.03.2021, 21:44 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 19.03.2021, 13:26 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 03.03.2021, 08:56 | | Khmer Unicode 1.2 | Algaja küsib | 27.10.2020, 12:19 | | HDMI kaardi draiverid | Riistvara | 19.10.2020, 04:03 | | Kas pingviin.org eksisteerib vaid Id-tarkvara KKK tarbeks? | Algaja küsib | 01.07.2020, 08:38 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 21.05.2020, 13:23 | | Arch Linux-i Eesti keyboard'il ei tööta ctr+alt nupud | Algaja küsib | 05.05.2020, 00:37 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:20 | | debian-10.3.0-amd64 + ID kaart | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:13 | | Creative Sound Blaster X-Fi Surround 5.1 Pro USB + Linux Mint 19 Tara 64Bit | Riistvara | 19.01.2020, 21:13 | | Mis jama selle id kaardiga siis tegelikult on? | Varia | 29.11.2019, 19:46 | | Estobuntu 12.08 ja wifi | Algaja küsib | 09.10.2019, 18:09 | | Mac'i välimus Linuxile | Distributsioonid | 22.05.2019, 20:28 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Stallman astus tagasi |
643 | 29.04.2021, 13:02 |
|
| futex2 ja wine |
643 | 28.04.2021, 19:41 |
|
| sega mängud |
643 | 28.04.2021, 12:00 |
|
| Ubuntu 21.04 (Hirsute Hippo) väljas |
643 | 27.04.2021, 13:06 |
|
| udev ei rakenda buutimisel reeglit USB-serial adapterile |
DaStoned | 23.04.2021, 17:39 |
|
| C64 on tagasi - arendamine linuxi peal |
643 | 21.04.2021, 13:37 |
|
| Skikk - soodsam linuxi laptop |
643 | 20.04.2021, 11:43 |
|
| GNOME - Kernel - turva |
643 | 15.04.2021, 11:20 |
|
| ID tarkvara |
643 | 08.04.2021, 14:19 |
|
| retro-terminal |
643 | 07.04.2021, 14:26 |
|
| Ubuntu kleepekad |
643 | 06.04.2021, 15:21 |
|
| Uue põlvkonna suhtlus |
643 | 31.03.2021, 22:24 |
|
| Apache2 access_log tühi |
akbgf | 31.03.2021, 10:04 |
|
| lihtne skript |
643 | 30.03.2021, 20:26 |
|
| emotet - linuxiga ei |
643 | 24.03.2021, 17:04 |
|
|
 postitatud 18.08.2006, 09:23 - spott |
Kindlasti on paljud teist kuulnud erinevatest makrodest. Paljudele seostuvad makrod kohe mingisuguse paha viirusega, teiste jaoks on see aga igati kasulik võimalus oma pidevaid töid lihtsustada. Makrode loomist loetakse lausa mõnes mõttes programmeerimiseks, kuid tegelikult see nii siiski pole. Kuigi nende täielik selgeks saamine, kuidas neid igasususes mooduses luua ja kasutada, võtab siiski aega. Kuid nii nagu iga asjaga - kusagilt tuleb alustada ja kui esimene samm on tehtud, siis võib tunduda, et see polegi enam nii keeruline.Nimelt on nüüd ka Linux.com lehel ilmunud lihtne huvitav artikel, kuidas valmistada OpenOfficele mõned makrod, mis suhtleksid teiste programmidega. Näiteks soovite mõnele sõnale sünonüümi leida - esmalt kopeerite selle sõna dokumendist, siis avate Firefoxi ja lähete veebilehele, kus seda otsite. Samas saab ka selle väga lihtsa makro abil lihtsustada, et kohe OpenOfficest Firefoxi abil veebist otsida. Sellised paar näidet ongi Linux.com lehel kirjas, mille abil on võimalik juba oma teadmisi edasi arendada. Ja mis kõige tähtsam - juhendid on kirjutatud ikka Linuxi jaoks. Seega, kes kasutab OpenOfficet oma töös pidevalt, siis tasuks kindlasti pilk peale visata Linux.com lehel olevale õpetusele.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 18.08.2006, 09:08 - spott |
Uus Ubuntu Edgy Efti beeta on juba mõnda aega koos Gnome 2.16 beetaga väljas. Ja need, kes on seda katsetanud ja proovinud on andnud ainult kiitvaid hinnanguid. Uus kooslus pidi olema väga hea. Kuna paljuski on tegu siiski Gnome arendusega, siis panin ka uudise Gnome kategooria alla, kuigi sama palju kuulub ta ka Ubuntu alla.
Uues Gnomes on mitmeid uuendusi, üheks peamiseks on kindlasti kiiruse parandamine - seda pidi olema mitmete rakenduste juures eriti hästi näha. Seega see kindlasti hea uudis paljudele.
Uued võimalused - lisatud on nüüd Tomboy, parendatud on Evolutioni ja lisatud uute vaadete võimalusi, mis teeb ta veel paremaks konkurendiks MS Outlookile. GEditit on täiustatud ja parendatud. Lisatud on Baobab - vahend nendele, kes soovivad silma peal hoida oma ketta kasutamisel. Loomulikult on uuendusi rohkem, kuid neid kõiki ei jõua kirja panna.
Ubuntu poolelt on parandatud buutimise kiirust ja parandatud riistvara kohest äratundmist. Nüüd peaks veel suurem osa erinevatest USB seadmetest olema kohe toetatud. Lisaks on praeguses Ubuntu 6.10-s kasutusel juba Firefox 2.0 beeta, enamus rakendustarkvarast on viidud viimastele versioonidele. Keda uus Ubuntu ja Gnome rohkem huivitab, siis üheks võimaluseks on tõmmata endale alla Ubuntu 6.10 beeta LiveCD ja sellelt proovida kasutamist või siis vaadata Strangers Universe lehele, kus ka pildid ja kirjeldused uue Ubuntu & Gnome võimalustest.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 18.08.2006, 06:33 - spott |
Canonical andis teada, et käivitati uus kommertsrakendustega Ubuntu repositoorium. Seal on tarkvara, mille kasutamise eest peavad kasutajad sõlmima eraldi litsentsilepingu mõne firmaga. Canonicali sõnul püütakse nii teha igasuguse tarkvara kättesaadavus Ubuntu kasutajatele võimalikult lihtsaks. Ehk nüüd on võimalik ka tasulist tarkvara Synapticu abil paigaldada. Esimesena ilmus sinna repositooriumisse Panda Software's DesktopSecure, mis on siis antiviirus tarkvara pakett. Kindlasti tuleb neid aga juurde. Kes soovib endale uut repositooriumi lisada, siis selleks lisage oma sources.list faili järgmine repositoorium:
| Kood: | | deb http://archive.canonical.com/ubuntu dapper-commercial main |
Uudis ise on aga pärit Tectonicu lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 17.08.2006, 21:59 - spott |
Mõneti üllatusena - tegelikult ka meelde tuletusena, leidsin et uus Software Freedom Day on taas tulemas. 16 septembril tähistatakse juba kolmandat korda ülemaailmset Tarkvara Vabaduse Päeva. Antud üritus pole mitte nohikutele vaid kõigile maailma inimestele, et teavitada neid vaba tarkvara võimalustest. Üritusel osalevad meeskonnad umbes 150 riigist üle maailma. Kuid vaadates Euroopa meeskondi, siis kahjuks Eestit me sealt ei leia  .
Kahjuks on erinevate meeskondade registreerimine juba ka lõpetatud, kuid isiklikult arvan, et tegu oleks hea algusega (või uuesti sünniga - kuidas keegi soovib) ELUG-i kogunemistele - 16 september. Tegu ilusti laupäevaga.
Lähemat infot aga üldise arvamuse kohta võite lugeda NewsForge vahendusel või siis Software Freedom Day kodulehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 17.08.2006, 21:48 - spott |
NewsForges on üleval ka kolmanda päeva jagu videosid LinuxWorldilt. Seekord on kokku neli videot ja tehtud intervjuusid erinevate inimestega. Kindlasti kõige tähelepanu väärivamaks pean mina isiklikult EtherBooti Marty Connoriga tehtud intervjuud ja demonstratsiooni. Nimelt on seal Linuxi alglaadur juba emaplaadil asetsevasse kiipi paigaldatud ja arvuti laeb oma operatsioonisüsteemi serverist. Tegu ühe võimalusena terminalist. Selle suurimaks plussiks on, et süsteemi uuendamise puhul on vaja uuendada ainult ühe masina (serveri) operatsioonisüsteem.
Lisaks on intervjuu tehtud ka LTSP.org esindajaga - tegu on siis Linux Terminal Server Projektiga.
Ehk siis taas paar minutit ajaviitmist NewsForge vahendusel LinuxWorldilt. Videod leiate siis NewsForge lehelt.
Lisaks veel mõned videod kolmandast päevast NewsForge lehel. Seal tehtud intervjuu CodeWeaversi juhatajaga ja ka OSDL võtmetegelastega.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 17.08.2006, 18:50 - spott |
Üle 20 000 USA Indiana koolide õpilast hakkavad nüüd koolides kasutama Linuxiga arvuteid. Nimelt käib juba Indianas pikemat aega projekt, mille eesmärgiks on kärpida tarkvara kulusid. Nimelt on omavalitsus aru saanud, et tohutul hulgal erinevaid litsentse pidevalt osta on väga suur kulu. Ja Linuxiga õnnestub kulusid ilusti kokku hoida. Kuna ka õpilastel vahet pole, nagu uuringutelt selgus, mis tarkvara kasutada siis käivitatigi programm arvutite uuendamiseks. Kuid uuendatud arvuteid ei ostetud enam Windowsiga vaid kas Red Hati, Suse või ka Ubuntuga. Lähemalt Indiana Linuxi kasutusele võtmisest võite lugeda CRN lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 17.08.2006, 18:31 - spott |
One Laptop Per Child (OLPC) projekt on jõudmas uuele etapile. Hoolimata paljude vastuseisust ja kriitikast (nimesid ei hakka nimetama, kuid ühe vastaspoole firma põhitoode on Windows...) on tulemust kandnud veel suurema hulga inimeste soov see projekt ikka ellu viia. Nii ongi plaanis esimesed 500 läptopi anda oktoobri ja novembri jooksul Tai lastele katsetamiseks. See vajalik selleks, et leida erinevaid konstruktsiooni vigu, kuid loomulikult testitakse ka riistvara muus osas ja ega tähelepanuta ka tarkvara ei jäeta. Peale seda testi kõrvaldatakse leitud vead ja 2007 aasta jooksul peaks maailm saama juurde umbes 5-7 miljonit uut Linuxi kasutajat. Kasutajat, keda ei rikuta koolis ära kohe teatud firma toodetega. Tai, kes praegu selles testis osaleb loodab esimeses järjekorras osta kohe miljon läptopi. Lähemalt OLPC projekti edasi liikumisest võite lugeda LinuxInsideri lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 17.08.2006, 18:16 - spott |
Välja on lastud uus Network Security Toolkit (NST) LiveCD. See väljalase baseerub Fedora Core 4-l ja kasutab 2.6.17 Kernelit. Lisatud on hulgaliselt erinevaid vahendeid, millega testida oma süsteemi turvalisust. Näiteks on lisatud fruity vahendeid, et oleks lihtsam kasutada nagiost (avatud lähtekoodiga hosti ja võrgu skänner), squil-i (võrgu analüüsimise vahend) kasutamist hõlbustavad skriptid jne. Kõiki neid üles kirjutada ei jõuaks, sest enamusele oleks tegu tundmatute nimedega ainult. Kuid tegelikuses on NST-ga kaasas üle saja erineva vahendi, mille abil saate oma süsteeme testida. Lisaks sellele on ka piisavalt vahendeid, et kasutada NST-d edukalt pääste CD-na, kui vajadust peaks olema. Keda antud distribuitsioon rohkem huvitab, siis võib lugeda selle kohta Pingviini Vikist. Uudis ise on aga pärit DistroWatchi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 17.08.2006, 06:34 - spott |
Mozilla andis teada, et peab taas edasi lükkama uue Firefoxi väljatuleku aega. Uueks planeeritud väljatuleku ajaks on nüüd selle aasta oktoobri teine pool. Põhjuseks on hetkel veel liiga palju lahendamata vigu, mis beetadest leitud. 40 viga ootavad parandamist ja ligi 100 tuleb veel laiali jagada, et kes nendega tegelema hakkab. Eesmärgiks on ikkagi kvaliteetse brauseri välja laskmine, mitte plaani täitmine. Seega on praeguseks hetkeks pandud uue Firefoxi väljatuleku ajaks 24 oktoober. Kas sellest tähtajast suudetakse ka nüüd kinni pidada - pole selge. Loodetavasti enam suuri edasilükkamisi ei tule. Lähemat infot saate TechWebist.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 16.08.2006, 20:38 - spott |
Üks suurima kasutajate arvuga Linuxi distributsioone on tegelikult Debian. Mitte küll otseselt, kuid temal põhinevad suurem osa erinevaid distributsioone, tänu tema lihtsusele ja võimalustele. Tuntumaks näiteks hetkel on kindlasti Ubuntu, kuid neid näiteid võiks siia ritta sadu kirja panna. Mis sest, et enamus nendest oleks paljudele tundmatud nimed. Kuid kõik nad omavad kasutajaid.
Nüüd on aga kõigil Debiani kasutajatel ja ka teistel soovida sellele projektile õnne, sest Debiani projekt tähistab oma 13 sünnipäeva. 13 aastat tagasi pani 16 augustil 1993 aastal andis Ian Murdock teada uut tüüpi distributsiooni valmimisest. Selle 13 aasta jooksul on palju muutunud ja edasi arenenud, enam pole tegu vaid ühe mehe arendatava projektiga, vaid sellega tegeleb terve suur komuun, kus kasutajaid ja arendajaid tuhandeid. Seda juhib nüüd valitav juht, kes peab hoolitsema Debiani jätkusuutlikuse eest. Seega areng on olnud suur. Igatahes soovime ka Pingviini Webi poolt Debianile õnne ja ka edaspidi samasuguse arengu jätkamist. Lähemalt Debaini 13 sünnipäeva kohta võite lugeda Debiani kodulehelt.
|
|
|
|
|
