| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
43% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
18% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 33 ] |
|
37% |
|
| Hääli kokku : 87 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: KDE
Postitaja: ingmar
postitatud: 24.10.2007, 08:57
Vaadatud: 825
Hinnang: 7.5
Kommentaare: 1
|
| [ Album ] |
|
 |
| Pingviini veeb - linuxiteemaline portaal |
Olete sattunud Pingviini Webi portaali, mille eesmärgiks on Eesti linuxikasutajate kokkukoondamine. Meie Viki leiate aadressilt: http://viki.pingviin.org/. Juhul, kui Teil on küsimusi või probleeme, siis saatke meil aadressile . |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | kali linux ja zenmap. | Algaja küsib | 27.04.2021, 10:53 |  | Kuidas installida id-tarkvara Linux Mint 20-le? | Algaja küsib | 23.03.2021, 21:44 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 19.03.2021, 13:26 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 03.03.2021, 08:56 | | Khmer Unicode 1.2 | Algaja küsib | 27.10.2020, 12:19 | | HDMI kaardi draiverid | Riistvara | 19.10.2020, 04:03 | | Kas pingviin.org eksisteerib vaid Id-tarkvara KKK tarbeks? | Algaja küsib | 01.07.2020, 08:38 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 21.05.2020, 13:23 | | Arch Linux-i Eesti keyboard'il ei tööta ctr+alt nupud | Algaja küsib | 05.05.2020, 00:37 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:20 | | debian-10.3.0-amd64 + ID kaart | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:13 | | Creative Sound Blaster X-Fi Surround 5.1 Pro USB + Linux Mint 19 Tara 64Bit | Riistvara | 19.01.2020, 21:13 | | Mis jama selle id kaardiga siis tegelikult on? | Varia | 29.11.2019, 19:46 | | Estobuntu 12.08 ja wifi | Algaja küsib | 09.10.2019, 18:09 | | Mac'i välimus Linuxile | Distributsioonid | 22.05.2019, 20:28 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Stallman astus tagasi |
643 | 29.04.2021, 13:02 |
|
| futex2 ja wine |
643 | 28.04.2021, 19:41 |
|
| sega mängud |
643 | 28.04.2021, 12:00 |
|
| Ubuntu 21.04 (Hirsute Hippo) väljas |
643 | 27.04.2021, 13:06 |
|
| udev ei rakenda buutimisel reeglit USB-serial adapterile |
DaStoned | 23.04.2021, 17:39 |
|
| C64 on tagasi - arendamine linuxi peal |
643 | 21.04.2021, 13:37 |
|
| Skikk - soodsam linuxi laptop |
643 | 20.04.2021, 11:43 |
|
| GNOME - Kernel - turva |
643 | 15.04.2021, 11:20 |
|
| ID tarkvara |
643 | 08.04.2021, 14:19 |
|
| retro-terminal |
643 | 07.04.2021, 14:26 |
|
| Ubuntu kleepekad |
643 | 06.04.2021, 15:21 |
|
| Uue põlvkonna suhtlus |
643 | 31.03.2021, 22:24 |
|
| Apache2 access_log tühi |
akbgf | 31.03.2021, 10:04 |
|
| lihtne skript |
643 | 30.03.2021, 20:26 |
|
| emotet - linuxiga ei |
643 | 24.03.2021, 17:04 |
|
|
 postitatud 22.09.2006, 20:58 - spott |
GPL Violations andis teada järjekordsest võidust kohtus. Nimelt käidi seekord kohut Saksamaal D-Linkiga, kes enamustele seostub kindlasti erinevate võrguseadmete tootjana. Nimelt kasutatakse nendes toodetes Linuxi Kerneliga operatsioonisüsteeme. Kuid ei avalda oma muudatuste lähtekoodi ega anna ka infot, kuidas vastavate võrguseadmete süsteeme näiteks enda järgi paremini kohandada. GPL Violations andis asja Saksamaal kohtusse ja kohus otsustas, et D-Link on tõesti tarkvara litsentsitingimusi rikkunud. Ühtlasi tunnustati sellega ka GPL litsentsi ja tema õiguslikust Saksamaal selle sammuga. D-Link peab nüüd kandma kõik GPL Violationsi kulud, mis tekkisid seoses selle juhtumiga. Sinna hulka kuulub ka näiteks testostu sooritamine. Keda lähemalt antud kohtu lahendus huvitab, siis võib sellest lugeda http://gpl-violations.org lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 22.09.2006, 20:45 - spott |
DesktopLinux.com on koostanud nimekirja A-Z Linuxi distributsioonidest, mille poole peaks vaatama algaja Linuxi kasutaja. See nimekiri, mis loomulikult pole veel lõplik, on loodud just sellistest distributsioonidest, mis on keskendunud desktop arvutitele. Praegusel hetkel kuuluvad sinna nimekirja järgmised distributsioonid:
* Arch Linux
* Damn Small Linux
* Fedora Core
* Foresight Linux
* Freespire
* Gentoo
* Knoppix
* Linspire
* Mandriva
* openSUSE
* PCLinuxOS
* Puppy Linux
* SimplyMEPIS
* SUSE Linux Enterprise Desktop
* Ubuntu
* Xandros
* Zenwalk
Iga distributsioon on varustatud lühikirjeldusega ja muu vajaliku informatsiooniga. Ehk - kui keegi jälle endale distributsiooni valimas - siis tasuks ka sellele kindlasti pilk peale visata. Nimekirja leiate aga DesktopLinux.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 22.09.2006, 17:50 - spott |
Välja on tulnud uus Linux XP versioon, täpsemalt Linux XP 2006 SR2. Tegu on Fedora Corel baseeruva distributsiooniga, mis jäljendab Windows XP välimust. Selleks on tal täielikult kohandatud Gnome. Idee on anda kasutajatele samasuguse välimusega operatsioonisüsteem nagu neil ennem oli (kui vahetada operatsioonisüsteemi). Tegu on esimese rahvusvahelise väljalaskega Linux XP-st, sest varasemad versioonid olid saadaval ainult vene keeles. Lisaks on kaasas ka mitmeid katsetamisel olevaid lahendusi, nagu näiteks süsteemi informatsiooni dialoog, integreerimine Microsoft Active Directory'iga, süsteemi uuendamise dialoog ja veel muud. Keda lähemalt Linux XP 2006 SR2 huvitab, siis näiteks kuvapilte on võimalik vaadata siit lingilt. Lähemat infot saab veel ka väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 22.09.2006, 07:47 - spott |
FreeBSD arendus meeskond andis teada uue 6.2 seeria FreeBSD esimese beeta valmimisest. Esimest beetat on võimalik alla laadida erinevatest FreeBSD peeglitest. Kui kogu arendus läheb nii nagu plaanitud, siis on tegu esimesega kahest välja lastavast beetast. Mille järel tuleb veel kaks eelväljalaset. Peale viimaseid aga lõpuks ametlikult uus stabiilne 6.x seeria FreBSD väljalase. Mõningad tähelepanekud veel huvilistele - SA-06:21.gzip lasti välja peale ametliku beeta välja laskmist, ia64 arhidektuurile hetkel veel ühtegi beetat välja pole lastud. Lisatud on ka FreeBSD Update - binaarfailidest uuendamise süsteem FreeBSD-le. Lähemat infot uue FreeBSD kohta saab ametliksut väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 20.09.2006, 23:01 - spott |
Välja on lastud uus Linuxi Kernel 2.6.18. Tegu on esimese väljalaskega selles versioonis ja tänu sellele on ka numbreid ainult kolm. Uues versioonis on võrreldes eelmise 2.6.17 seeriaga palju uuendusi ja täiustusi. Loomulikult on ka erinevaid vigade parandusi. Isiklikult tundub, et 2.6.17 seeriat ei võetud üldse laialdaselt kasutusele. Peamised distributsioonid jäid kas 2.6.16 peale või liikusid juba oma arendus väljalasetega 2.6.18 erinevate eelversioonide peale. Lähemalt aga erinevatest sisse viidud muudatustest võite lugeda LWN.net lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 20.09.2006, 22:56 - spott |
Kindlasti on palju vaidlusi selle üle olnud, mis ikka peab ühe distributsiooniga kaasas olema. Erinevad inimesed näevad seda erineva pilguga ja nii ongi tekkinud sadu erinevaid Linuxi distributsioone. Kuid sellegipoolest püütakse kogu aeg hinnata, millised oleksid need rakendused, mis algajale kindlasti ära kuluksid. Rakendused, mida peaks soovitama, et esmajärjekorras paigaldada. MadPenguin on välja tulnud nüüd oma nimekirjaga. Lühidalt tooks siis välja rakendused, mis peaks algajale paigaldama:
* Firefox
* Thunderbird
* MSN/AIM/Yahoo Messenger - enamasti sobib Gaim
* Sane - piltide skänneerimiseks
* Beagle
* amaroK
* OpenOffice.org
Need peaksid olema ühed põhilistest asjadest, mis MadPenguini arvates kasutajatel esimesena vaja läheb. Lähemalt nende arvamusest võite lugeda MadPenguini lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 20.09.2006, 17:43 - juhan |
Profimänguritele on nüüd uus vidin: Killer võrgukaart.
Tegemist on sisuliselt pcb peale paigutatud arvutiga, millel 400mhz prose ja 64M mälu.
Kaardil jookseb rauas linux, mis tegeleb võrguühenduse optimeerimisega. Vabale tarkvarale kohaselt on igal soovijal võimalus ise määrata, mida kaart tema heaks teeb - samuti on community poolt juba saadaval hunnik profiile erinevatele rakendustele ja mängudele.
Teatatakse kuni 10ms pingi langust ja kuni 7% tõusnud fps-i prose võrgutööst vabastamise arvelt; see 7% ei oma küll sisulist väärtust kuna prosed on erinevad.
http://www.postimees.ee/200906/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tehnika/218946.php
|
|
|
|
|
|
| postitatud 19.09.2006, 22:22 - spott |
Välja on lastud uus Python 2.5. Tegu on ühe peamise edasiminekuga alates Python 2.2-st, mis ilmus 2001 aastal. Loomulikult arendati ka vahepeal Pythonit edasi ja ilmusid ka vahepealsed versioonid, kuid lihtsalt uus versioon sisaldab endas võrreldes eelmistega tunduvalt rohkem täiustusi ja parandusi. Erinevaid uuendusi on sisse viidud nii kasutajatele nähtavas ja tajutavas osas, kui ka Pythoni muudes osades, mida ehk igaüks ei märka. Keda lähemalt uus Python huvitab, siis tasuks lugeda väljatuleku pressiteadet LWN.net lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 19.09.2006, 22:17 - spott |
Mandriva andis teada, et välja on lastud uus Mandriva Corporate Server 4.0. Tegu on siis spetsiaalselt serveritele kohandatud versiooniga, mis võimaldab kiiresti ja lihtsalt just Teile vajamineva serveri püsti seada. Uue väljalaske peamiseks märksõnaks on kindlasti Xen-i toetus, mis võimaldab ühes füüsilises serveris samal ajal mitut operatsioonisüsteemi jooksutada. Lisaks sellele on ka OpenVZ ja VMware toetus, mis võimaldab sama asja, mis Xen-gi. Kogu distributsioon peaks olema nii optimiseeritud, et mitme süsteemi samaaegne töötamine ei tohiks liigselt riistvara toetada. Lähemat infot saab ametlikust pressiteatest või siis DistroWatchi lehelt. Kahjuks pole uus Corporate Server siiski tasuta alla laadimiseks vaid tema litsents maksab 404EUR. Kuid selle raha eest saate ka dokumentatsiooni ja tugiteenuse osaliseks.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 19.09.2006, 16:51 - spott |
Kindlasti on paljud tarkvara arendajad kokku puutunud järgmise probleemiga. Teeks nagu hea meelega Open Source projekti, kuid tahaks nagu ära ka elada. Kuidas siis tuua oma projekti ka raha - üks võimalus on loomulikult kaasata teisi investoreid. Kuid investori esimene küsimus on, kuidas tema investeering kasumit hakkab tootma. Kui isegi sellele küsimusele kuidagiviisi vastus leitakse, siis on kohe järgmine küsimus - aga kuidas me tagame, et konkurendid meie tarkvara ei kopeeri ja ise edasi ei levita. Open Source projekt seda ju võimaldab. Jääb justkui üle ainukese võimalusena siiski kood sulgeda ja müüa seda. Kuid sellega on jälle teised miinused - kasutajate arv on väike ja need vähesed, kes on korra maksnud, tahavad, et nende tarkvara hooldataks korralikult.
Keda asi lähemalt huvitab, siis tasuks kindlasti lugeda DamnSmallLinuxi lehel ilmunud artiklit. Isegi, kes hetkel ühtegi Open Source projekti ei juhi, siis tegu on igati huvitava lugemisega.
|
|
|
|
|
