| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
43% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
18% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 33 ] |
|
37% |
|
| Hääli kokku : 87 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: OS Tux
Postitaja: spott
postitatud: 28.03.2006, 19:14
Vaadatud: 1589
Hinnang: 7
Kommentaare: 0
|
| [ Album ] |
|
 |
| Pingviini veeb - linuxiteemaline portaal |
Olete sattunud Pingviini Webi portaali, mille eesmärgiks on Eesti linuxikasutajate kokkukoondamine. Meie Viki leiate aadressilt: http://viki.pingviin.org/. Juhul, kui Teil on küsimusi või probleeme, siis saatke meil aadressile . |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | kali linux ja zenmap. | Algaja küsib | 27.04.2021, 10:53 |  | Kuidas installida id-tarkvara Linux Mint 20-le? | Algaja küsib | 23.03.2021, 21:44 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 19.03.2021, 13:26 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 03.03.2021, 08:56 | | Khmer Unicode 1.2 | Algaja küsib | 27.10.2020, 12:19 | | HDMI kaardi draiverid | Riistvara | 19.10.2020, 04:03 | | Kas pingviin.org eksisteerib vaid Id-tarkvara KKK tarbeks? | Algaja küsib | 01.07.2020, 08:38 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 21.05.2020, 13:23 | | Arch Linux-i Eesti keyboard'il ei tööta ctr+alt nupud | Algaja küsib | 05.05.2020, 00:37 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:20 | | debian-10.3.0-amd64 + ID kaart | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:13 | | Creative Sound Blaster X-Fi Surround 5.1 Pro USB + Linux Mint 19 Tara 64Bit | Riistvara | 19.01.2020, 21:13 | | Mis jama selle id kaardiga siis tegelikult on? | Varia | 29.11.2019, 19:46 | | Estobuntu 12.08 ja wifi | Algaja küsib | 09.10.2019, 18:09 | | Mac'i välimus Linuxile | Distributsioonid | 22.05.2019, 20:28 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Stallman astus tagasi |
643 | 29.04.2021, 13:02 |
|
| futex2 ja wine |
643 | 28.04.2021, 19:41 |
|
| sega mängud |
643 | 28.04.2021, 12:00 |
|
| Ubuntu 21.04 (Hirsute Hippo) väljas |
643 | 27.04.2021, 13:06 |
|
| udev ei rakenda buutimisel reeglit USB-serial adapterile |
DaStoned | 23.04.2021, 17:39 |
|
| C64 on tagasi - arendamine linuxi peal |
643 | 21.04.2021, 13:37 |
|
| Skikk - soodsam linuxi laptop |
643 | 20.04.2021, 11:43 |
|
| GNOME - Kernel - turva |
643 | 15.04.2021, 11:20 |
|
| ID tarkvara |
643 | 08.04.2021, 14:19 |
|
| retro-terminal |
643 | 07.04.2021, 14:26 |
|
| Ubuntu kleepekad |
643 | 06.04.2021, 15:21 |
|
| Uue põlvkonna suhtlus |
643 | 31.03.2021, 22:24 |
|
| Apache2 access_log tühi |
akbgf | 31.03.2021, 10:04 |
|
| lihtne skript |
643 | 30.03.2021, 20:26 |
|
| emotet - linuxiga ei |
643 | 24.03.2021, 17:04 |
|
|
 postitatud 25.09.2006, 23:17 - spott |
Alles lasti välja viimane stabiilne Linuxi Kernel 2.6.18, kuid otseloomulikult on arendajate pilgud suundnud juba järgmise versiooni juurde - Linuxi Kernel 2.6.19. Nüüd siis kergitataksegi natukene seda saladuseloori KernelTrap.org lehe abil, et ka tavakasutajad saaksid aimu, mida võib tuua ja mida ei too endaga kaasa uus Kernel. Üks on kindel - reiser4 toetust ei tule. See oli küll plaanitud lisada, kuid endiselt tekkisid mõned probleemid selle failisüsteemiga ja tema ametlik lisamine lükati 2.6.20 juurde.
Palju poleemikat on tekitanud aga praegune Kerneli arendusprotsess. Sellele üritab selgust anda Linuxi Kerneli üks peaarendajatest Andrew Morton. Nimelt lisatakse viimasel ajal üsna kiiresti uusi võimalusi ja lahendusi Kernelisse. Tänu sellele pikeneb Kerneli arengutsükkel, sinna tekib rohkem vigu, mida arendajad pole võimelised avastama. Peale selle pole Linuxi Kerneliga kaasas mingit debuggerit - tänu sellele on erinevate vigade parandamine väga loominguline tegevus. Paljusid vigu ei suudagi Kerneli arendajad ise esile kutsuda - ainuke info, mis neil on, on see, mida kasutajad saadavad. Samas võimalust saata kohe mingi osa Kerneli veast - seda hetkel pole. Debuggeri lisamise vastu Linuxi Kernelisse on Linus isiklikult ja seda peab Andrew üheks suureks veaks. Veel on arutlusel võimalus teha nö erapooletu komitee, mis otsustab, millised täiustused lisatakse uutesse Kernelitesse ja millised mitte. Praegu lisatakse need lihtsalt liige kiiresti ja tänu sellele jääb Kernelisse ka liiga palju vigu. Sellest tulenevad ka vahel naljakana tunduvad ülilühikese aja tagant ilmuvad uued parandusväljalasked. Lähemalt Linuxi Kerneli arengu tulevikusuundadest võite lugeda KernelTrapi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 25.09.2006, 22:56 - spott |
Kuigi uus Ubuntu Edgy Eft pole veel ametlikult väljas on siiski juba kasutajaid, kes mõtlevad järgmise Ubuntu versiooni peale. Ehk kuna seal veel koodnime pole kinnitatud, siis nimetatakse seda lihtsalt Edgy+1. Scott James Remnant on oma ajaveebis kirja pannud peamised omadused, mis ta sooviks, et uute versiooni oleks lisatud. Nendeks on näiteks lihtsam võrku ühenduvus, ühtlasi mõtiskleb ta Ubuntus Telepathy kasutamise üle, mis oleks uueks tasemeks suhtluses. Automaatses võrgu seadistamises tuleks kasutusele võtta Avahi ja Zeroconf, lisaks parandada Bluetoothi tuge. Mis võimaldaks ka tavakasutajatel lihtsalt oma Bluetooth seadmeid Linuxi all kasutada. Ka sünkroniseerimisele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, sest inimesed muutuvad üha mobiilsemaks ja paljudel on juba üks läptop, siis pihuarvuti ja veel ka tavaline PC. Nende vahel tuleb pidevalt andmeid vahetada ja ka varundada. Ning see ei tohiks sugugi mingi keeruline protseduur olla. Keda lähemalt huvitab, miks ja millised ettepanekud Scott uuele Edgy+1-le on teinud, siis võib sellest lugeda tema ajaveebist.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 25.09.2006, 14:26 - kaugeltmaalt |
Distrowatch külastusstatistika märts kuni august 2006. Enim külastajaid miljoni elaniku kohta tuli Eestist.
Allikas: DistroWatch Weekly.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 24.09.2006, 21:28 - spott |
Kuigi ametlikult on uue Flash Player 9 väljatulekuni Linuxile veel aega, on siiski esimesed versioonid juba olemas. Nimelt tutvustati Flashforward konverentsil Austinis ka uut Linuxile mõeldud Flash Playerit. Sellest õnnestus ka paar viletsavõitu pilti teha, kuid vähemalt on kindel, et uus Player Linuxile tuleb, ja loodetavasti ta ka töötab korralikult, kui teda nii kaua on oodatud. Lähemat infot uue Flash Playeri tutvustamisest võite saada Penguin.SWF lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 24.09.2006, 21:03 - spott |
Peale mitut kuud kestnud aktiivset arendamist on lõpuks välja lastud uus versioon Elive-st. Koodnimi on uuele versioonile pandud Revolution ja ta omab endas mitmeid uuendusi, koos loomulikult viimase versiooniga Enlightenmentist. Suhteliselt vähelevinud, kuid siiski paljulubav töölaud. Peamised märksõnad uue versiooni kohta on - Dsslive LiveCD jaoks, automaatne USB mälude, CD/DVD-de mountimine, audio plaatide automaatne mängimine. Lisaks ka Windowsi plaatide automaatne käivitus. Lisanudnud on korralik kontroll paneel resolutsiooni häälestamiseks, Linuxi Kernel 2.6.15, kus on kaasas mitmeid erinevaid draivereid - ka võrguta seadmetele. Lisaks on toetatud ka ATI kaartide 3D kiirendus. Lähemat infot saab kindlasti ametlikust väljatuleku teatest. Lisaks võite vaadata ka uuest versioonist tehtud kuvapilte. Lähemalt võite veel ka lugeda DistroWatchi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 24.09.2006, 19:42 - spott |
Marc Light uurib Slashdotis, millised on võimalused Open Source Software (OSS) kasutajaskonna suurendamiseks. Ta tegeleb erinevate arvutite remondiga, et hoida ennast kursis võimalike tehniliste suundadega maailmas. Juhul, kui keegi tuleb tema juurde mõne arvutiga, mis vajab Windowsi uuestipaigaldamist, siis esimesena teeb ta proovi inimesele Ubuntu paigaldada. Kuid see on senini õnnestunud ainult 25% juhtudest. Enamikel juhtudel on mõni riistvara jupp keeldunud töötamast või kasutab inimene sellist riistvara, mida ei saa Linuxis tööle. Kuid kui ka läheb uuesti Windowsi paigaldamiseks, siis paigaldab ta sinna kohe ka Firefoxi, OpenOffice, VLC, Winampi (pole küll OSS tarkvara, kuid selle kasutamisega ei teki hiljem kasutajatel probleeme XMMS-i peale ülekolimisel), lisaks ka CDex. Seda kõike selleks, et näidata kasutajatele ka muid alternatiive peale Microsofti toodangu. Peale selle kulub tal umbes 15-30 minutit kasutajatele uue tarkvara tutvustamiseks. Tagasiside sellelt tegevuselt on ca 80% ulatuses positiivne. Nii esitaski Marc Slashdotis küsimuse - kui palju on tegelikult IT tehnikute käes võimalusi OSS tarkvara kasutamise suurendamiseks? Ühtlasi uuriks ka Pingviini foorumi kasutajate arvamusi. Slashdoti artikli leiate aga siit.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 24.09.2006, 15:40 - spott |
Kuigi Gnome on ka senini FreeBSD-le saadaval olnud, pole ta siiski ametlikult toetatud olnud (minu info on lünklik ja kindlasti oskavad seda FreeBSD kasutajad täpsustada). Selle Gnome FreeBSD versiooniga peaks ka FreeBSD kasutajad saama lõpuks nautida HAL-i võlusid - automaatset seadmete liitmist, voolu tarbimist ja palju muud. Tegu on siis esimese Gnome väljalaskega, mis kaasatud FreeBSD LOCALBASE süsteemi. Kuna FreeBSD versiooni valmimine on lähedane ka FreeBSD 6.2 väljalaskele, siis ametliku kanalisse jõuavad Gnome portsud ja paketid alles kuskil novembris. Senini on neid siiski võimalik alla laadida MarcusCom lehelt. Lähemat infot saate GNOMEDesktop.org lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 23.09.2006, 20:41 - spott |
Senini on palju räägitud Linus Torvaldsi seisukohast uue GPLv3 litsentsi suhtes. Senini on seda loetud Linuse enda arvamuseks, mitte ametlikuks seisukohaks. Nüüd on aga kokku saanud 26 Linuxi Kerneli arendajat ja pannud kirja oma põhipunktid, miks nende arvates GPLv3 praegune suund pole õige. Linuxi Kerneli arendajate arvates toob GPLv3 laiaulatuslik kasutuselevõtt endaga kaasa tõsise killustumise tarkvaramaailmas. Paljud projektid vahetaksid oma litsentse ja kogu praegu toimiv süsteem häviks nagu kunagi suur ja võimas üle Balkani valitsenud Jugoslaavia. Lähemalt Linuxi Kerneli arendajate pöördumisest võite lugeda OSNewsi vahendusel või võite ka nende avalduse siit PDF kujul alla laadida.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 23.09.2006, 19:39 - spott |
Paljudel tänapäeva mobiiltelefonidel on juba sisse ehitatud Bluetooth, ehk nagu eesti keeles armastatakse öelda - sinihammas. Tegu on igati hea vahendiga mobiilsetele kasutajatele ja ta töötab korralikult ka Linuxi all. Paljudel on lihtsalt teadmata, mis võimalusi sinihammas endas varjab. Seda auku on otsustanud täita O'ReillyNet, kes on valmis saanud artikli, kuidas kasutada sinihammast Linuxi all, kuidas saada sinihammas tööle, kuidas otsida teisi sinihambaga varustatud seadmeid, vaadata, mis teenuseid nad pakuvad, ühenduda interneti sinihamba abil ja palju muud. Ühtlasi jagatakse ka soovitusi, milliseid sinihamba seadmeid osta jne. Seega keda antud teema rohkem huvitab, siis tasuks kindlasti käesolev artikkel läbi lugeda.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 23.09.2006, 10:10 - spott |
India on suur maa ning seal elab palju inimesi. Tänu sellele on enamus inimesi ja osariike suhteliselt vaesed. Kuid IT areng on Indias olnud viimasel ajal märkimisväärne. Paljud firmad viivad oma arenduse üle Indiasse, sest seal tekib pidevalt juurde uut oskustega tööjõudu. Lisaks tänu vanadele sidemetele Inglismaaga on ka inglise keele oskus üsna hea. Kuid järjest enam ja enam hoogustub Indias erinevates institutsioonides Open Source tarkvara kasutamine. Põhjus on lihtne - odav ja väga hõlpsasti kohendatav. Viimane omadus on eriti oluline, kuna Indias on erinevaid keeli kõnelevaid rahvaid väga palju. Praegu käib peamine vahetusprotsess erinevates haridusasutustes. Samas vahetatakse ka muudes valitsusasutustes välja Windows'eid, kuid peamiselt hetkel veel serverites. Kuigi läheb veel palju aega kuni Open Source tarkvara moodustab enamuse kasutatavast tarkvarast Indias, on siiski algus tehtud ja India ise loodab olla üks esimesi riike, kus Open Source kasutajate arv ületab lõpuks omandusliku tarkvara kasutajate arvu. Vähemalt suund on selleks igati õige, sest tänu koolide Linux'ile kolimisele tuleb järjest enam peale uusi arvutikasutajaid, kes on harjunud Linux'iga. Lähemalt India edusammudest Open Source tarkvara juurutamises võite lugeda BusinessWeeki vahendusel.
|
|
|
|
|
