| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
43% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
18% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 33 ] |
|
37% |
|
| Hääli kokku : 87 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: Minu töölaud
Postitaja: erykroom
postitatud: 28.05.2008, 23:08
Vaadatud: 774
Hinnang: pole hinnatud
Kommentaare: 0
|
| [ Album ] |
|
 |
| Pingviini veeb - linuxiteemaline portaal |
Olete sattunud Pingviini Webi portaali, mille eesmärgiks on Eesti linuxikasutajate kokkukoondamine. Meie Viki leiate aadressilt: http://viki.pingviin.org/. Juhul, kui Teil on küsimusi või probleeme, siis saatke meil aadressile . |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | kali linux ja zenmap. | Algaja küsib | 27.04.2021, 10:53 |  | Kuidas installida id-tarkvara Linux Mint 20-le? | Algaja küsib | 23.03.2021, 21:44 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 19.03.2021, 13:26 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 03.03.2021, 08:56 | | Khmer Unicode 1.2 | Algaja küsib | 27.10.2020, 12:19 | | HDMI kaardi draiverid | Riistvara | 19.10.2020, 04:03 | | Kas pingviin.org eksisteerib vaid Id-tarkvara KKK tarbeks? | Algaja küsib | 01.07.2020, 08:38 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 21.05.2020, 13:23 | | Arch Linux-i Eesti keyboard'il ei tööta ctr+alt nupud | Algaja küsib | 05.05.2020, 00:37 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:20 | | debian-10.3.0-amd64 + ID kaart | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:13 | | Creative Sound Blaster X-Fi Surround 5.1 Pro USB + Linux Mint 19 Tara 64Bit | Riistvara | 19.01.2020, 21:13 | | Mis jama selle id kaardiga siis tegelikult on? | Varia | 29.11.2019, 19:46 | | Estobuntu 12.08 ja wifi | Algaja küsib | 09.10.2019, 18:09 | | Mac'i välimus Linuxile | Distributsioonid | 22.05.2019, 20:28 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Stallman astus tagasi |
643 | 29.04.2021, 13:02 |
|
| futex2 ja wine |
643 | 28.04.2021, 19:41 |
|
| sega mängud |
643 | 28.04.2021, 12:00 |
|
| Ubuntu 21.04 (Hirsute Hippo) väljas |
643 | 27.04.2021, 13:06 |
|
| udev ei rakenda buutimisel reeglit USB-serial adapterile |
DaStoned | 23.04.2021, 17:39 |
|
| C64 on tagasi - arendamine linuxi peal |
643 | 21.04.2021, 13:37 |
|
| Skikk - soodsam linuxi laptop |
643 | 20.04.2021, 11:43 |
|
| GNOME - Kernel - turva |
643 | 15.04.2021, 11:20 |
|
| ID tarkvara |
643 | 08.04.2021, 14:19 |
|
| retro-terminal |
643 | 07.04.2021, 14:26 |
|
| Ubuntu kleepekad |
643 | 06.04.2021, 15:21 |
|
| Uue põlvkonna suhtlus |
643 | 31.03.2021, 22:24 |
|
| Apache2 access_log tühi |
akbgf | 31.03.2021, 10:04 |
|
| lihtne skript |
643 | 30.03.2021, 20:26 |
|
| emotet - linuxiga ei |
643 | 24.03.2021, 17:04 |
|
|
 postitatud 02.10.2006, 18:31 - spott |
Kasutajad, kes on jälginud mingilgi määral Slackware arengut on kindlasti ka tähele pannud ühte huvitavat seisu hetkel. Nimelt pole siiani suudetud välja lasta uut stabiilset Slackwaret. Sellle asemel on aga juba olemas viies eelväljalase. Kogu uue versiooni väljatulekut ilmestab hetkel pidev vigade parandamine ja ümberkompilleerimine. Kui vaadata Slackware ajalugu alates 9.0 seeriast, siis pole kunagi varem nii pikka stabiliseerimisperioodi olnud. Loomulikult püüab Slackware hoida oma soliidset reputatsiooni, kuid kas see on õigustatud? Slackware on hetkel ainukene peamine Linuxi distributsioon, mis kasutab veel LILO bootloaderit, ei paku alternatiivi Sendmailile ja kasutab vaikimisi Kernelina 2.4 seeriat. Seda hoolimata sellest, et stabiilne 2.6 seeria Kernel lasti välja juba aastaid tagasi.
Ehk siin on kindlasti mõtlemisainet Slackware arendajatele - kas ikka antud distributsioon liigub õiges suunas. Lähemalt Slackware arendamisraskustest võite lugeda DistroWatchi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 02.10.2006, 16:19 - spott |
Linutop on VHS-kasseti suurune täiesti vaikne Linuxipõhine pisiarvuti, mis sisaldab endas kõik igapäevaseks arvutikasutamiseks vajaliku: brauser, meediapleier, tekstitöötlus, PDFi lugeja, SSH, VoIP jpm. Neeger istus maha tootele tarkvara kokku pannud Martin-Éric Racine'ga ning toob nüüd teieni esimese eestikeelse Linutopi tutvustava artikli.
Väljastpoolt pisikese karbi sisse on päris palju riistvara kokku surutud. Linutopi südameks on 500 MHz AMD Geode LX 800 koos CS5536 kiibiga. Geode on single-chip arvuti, mis sisaldab endas nii protsessori kui ka audio, video ja USB 2.0. Mälu on Eestis valminud karbil 256MB ja 512MB Flash-mälu tarkvarale. Maailmaga suhtlemiseks on arvutil 100baseT Ethernet, 4 USB 2.0 porti, augud nii mikrofoni kui ka kõlarite/kõrvaklappide ühendamiseks ja tavaline monitoriport.
Lähemalt võite lugeda IT Neegri ajapäevikust
|
|
|
|
|
|
| postitatud 01.10.2006, 21:57 - spott |
Yahoo on üks suurimaid veebiteenuseid osutavaid firmasid maailmas. Nende meiliteenust kasutab pea kolmsada miljonit inimest üle maailma. Lisaks on aktiivselt kasutatavad ka muud Yahoo teenused. Nüüd on otsustatud avaldada oma ühe kroonijuveeli - Yahoo meiliteenuse - autentimise kood, et kasutajatel oleks seda lihtsamalt võimalik modifitseerida ja oma äranägemise järgi muuta. Nimelt on Yahoo seisukohal, et neil pole võimalik vastu tulla iga kasutaja eraldi soovidele. Kuid kasutajad saavad ise palju ära teha, kui neil on ligipääs koodile. Senini oli Yahoo meiliteenuse autentimisele ligipääs vaid Yahool endal ja mõnel üksikul suurel partneril. Selle abil loodab Yahoo, et kasutajad loovad juurde lisaväärtusi Yahoole - näiteks sidudes Yahoo meilikonto mõne muu teenusega. Yahoo kinnitab, et mingit turvariski koodi avaldamisega ei kaasne. Lähemalt võite lugeda veel Yahoo News lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 01.10.2006, 19:22 - spott |
Hetkel on kogu maailma tähelepanu pöördunud uue GPLv3 litsentsi ümber toimuvale. Mitu avalikku ülevaadet juba olemas ja see on põhjustanud laialdast vastukaja. Kindlasti peamine on Linuxi arendajate ja FSF vastasseis. Kuid kogu selle triangli juures on tähelepanuta jäänud, et aktiivselt käib ka Creative Commons litsentsi uue versiooni arendamine ja ka sellest on nüüd avalikusele esimene versioon nähtavale pandud. Creative Commons on oma kasutatavuselt praktiliselt teisel kohal maailmas, kuid peamiselt ollakse keskendunud erinevatele teostele, kui tarkvarale, kuigi Creative litsentsi on võimalik kasutada ka edukalt tarkvara jaoks. Osaliselt püütakse lahendada samu probleeme, millega ka GPLv3 püüab toime tulla, osaliselt aga nende teed erinevad. Keda lähemalt uus Creative Commons litsentsi areng huvitab, siis tasuks kindlasti lugeda NewsForge lehel olevat artikklit.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 01.10.2006, 11:59 - spott |
Ikka leidub veel tarkpäid, kelle jaoks ainuke brauser on Microsofti Internet Explorer. Lisaks sellele on kindlasti vaja ka veebiprogejatel testida oma loomingut võimalikult paljude brauseritega. Ka varem on ilmunud netis erinevaid õpetusi, kuidas Internet Explorer oma Linuxiga tööle saada, kuid nüüd on valmis saadud ühe eriti mõnusa skriptiga, mis tõesti ka töö ise korralikult ära teeb. Hetkel paigaldatakse küll ainult IE 6 (lisaks võib paigaldada ka IE 5.5 ja IE 5.01) ja Flash 9, kuid loodetavasti saab sinna lisada ka Windows Media Playeri ja Java toe. Ise katsetasin skripti ära ja see tõesti toimib. Seega kellel huvi on, siis tasuks kindlasti pilk peale visata IEs 4 Linux lehel, kus ka korralikud õpetused olemas, kuidas skripti kasutada.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 30.09.2006, 16:41 - spott |
Debian on distributsioon, mis on otsustanud järgida Free Software põhimõtteid. See tähendab, et nende distributsioonis ei tohi leiduda midagi piiravat. Nüüd on leitud järgmine ohtlik pidepunkt - nimelt on registreeritud Firefoxi kaubamärk ja selle kasutamise üle omab kontrolli Mozilla. Mozilla nõuab, et kõikjal, kus kasutatakse Firefoxi nime peab olema ka viide, et tegu on registreeritud kaubamärgiga ning ühtlasi peab seal ka olema Firefoxi logo. Kuna aga tegu on registreeritud kaubamärgiga, siis ei taha Debian seda logo oma distributsiooni lubada. Lisaks on Mozilla esitanud nõude Debianile, et kui viimane laseb välja mõne parandus paketi Firefoxile, siis tuleb selleks enne saada nõusolek ka Mozillalt. Kõik see jant on viinud nii kaugele, et Debian otsustas muuta ära Firefoxi nime oma distributsioonis, et lahendada tekkinud vaidlused. Hetkel pole veel teada, milline uus nimi saab olema, kuid kindlasti on tegu üsna lähedase nimega Firefoxile.
Lähemalt võite lugeda internetnews.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 30.09.2006, 16:00 - spott |
Paljud on näinud kindlasti erinevatel veebilehtedel hulgaliselt erinevaid GIF pilte ja bännereid. Tegu on suhteliselt levinud pildi formaadiga. Kuid vähesed teavad, et veel mõnda aega tagasi peeti suuri lahinguid GIF formaadi patentide pärast ja just see vaidlus oli aluseks PNG formaadi loomisele. Kuid nüüd tundub, et see vaidlus on lõpuks läbi. Sest homme, 1 oktoobril lõppeb ametlikult viimane GIF formaadiga seotud olnud patent ja see tähendab, et GIF on ametlikult patendivaba. Levivad kuuldused, et Unisys (GIF formaadi looja) kaalub veel mõningate patentide võtmist "täiustustele", kuid see pole veel kindel. Kuid igatahes hommsest on GIF formaat ametlikult erinevatest kitsendavatest patentidest lõpuks prii, sest ka viimase patendi kehtivus lõppeb. Lähemalt võite lugeda Slashdoti vahendusel.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 30.09.2006, 13:32 - spott |
Wikid levivad üle maailma kogu aeg. Peamiselt teatakse neid suurtest portaalidest erineva info talletamise vahendina. Vähem on erinevad Wikid aga hetkel levinud personaalses kasutuses. On loomulikult olemas võimalused paigaldada oma veebilehele mõni Wiki programm nagu näiteks MediaWiki. Kuid paljud ei taha nii suurt süsteeemi ja ka vastutust serveri eest. Kuid on olemas ka mitmeid selliseid võimalusi, mis ei nõua näiteks üldse veebiserveri olemasolu ja mida võite rahulikult oma arvutis kasutada. Linux.com on võtnud kolm sellist lihtsat Wikit vaatluse alla.
Esimesena vaadatakse DoxWikit. Tegu on vaid 200kB suurusega tarkvaraga, millel on lausa oma sisseehitatud pisike veebiserver. Ainuke, mida tuleb teha on käivitada käsurealt DoxWiki veebiserver ja seejärel avada brauseris http://localhost:8080 leht ja Teile peaks avanema juba DoxWiki esileht. Nüüd saate seal juba ise luua lehti ja neid muuta. Mis aga kõige tähtsam - vaja pole mingit andmebaasi. Kõik salvestatakse pisikestesse failidesse.
Teisena vaadeldakse natuke Wiki on Stick projekti. Tegu on Wikiga, mis peaks suutma tööle minna vabalt mälupulgalt ehk Teil on võimalus kanda kogu oma ideede pagasit kaasas mälulpulgal. Selleks tuleb Teil lihtsalt üks fail salvestada oma arvutissse (või siis mälupulgale või muule andmesalvesus vahendile). Ja siis avada see fail oma brauseriga. Kõik muudatused salvestatakse samasse faili, seega ei pea Teil antud Wiki olema eraldi kataloogis.
Kolmandana on vaatluse all TiddlyWiki. Ka tema on pisike HTML fail, mida on äärmiselt lihtne kasutada. Samuti pole vaja mingit andmebaasi ja kogu süsteem võib olla pidevalt kaasas mälupulgal eraldi kataloogis. Soovitus omada seda Wikit eraldi kataloogis tuleneb sellest, et kõik muudatused salvestatakse uude faili. Ja nii võib Teie juurkataloog varsti olla "risustatud" paljude html failidega.
Isiklikult sai järgi proovitud kaks viimast Wikit ja jätsid nad mulle tõesti väga hea mulje. Raske on ainult otsustada, milline neist kasutusele võtta. Mõlemad on väga lihtsad ja väiksed ja nad asendavad väga hästi näiteks märkmikku. Eks ma ise katsetan ja otsustan veel. Kuid keda asi rohkem huvitab, siis tasuks kindlasti enne katsetamist ka Linux.com lehe artikkel läbi lugeda.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 30.09.2006, 09:13 - spott |
Väikse hilinemisega jõuab see uudis küll Pingviini, kuid 27. septembril lasti välja esimene eelväljalase uuest Mozilla Firefox 2.0-st. See tähendab, et ametliku lõppversiooni ilmumine on üsna lähedal. Käesolev väljalase on peamiselt mõeldud veebiarendajatele, testijatele, arendajatele ja muidu huvilistele, kes ei karda midagi uut proovida. Veebiarendajad saavad nüüd aga võimaluse kontrollida oma kodulehtede tööd varsti ilmuva Firefoxiga. Uue Firefoxi võite alla laadida Mozilla kodulehelt. Lähemat infot saate veel ka eelväljalaske versiooni märkmetest või siis mozillaZine lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 29.09.2006, 22:48 - spott |
Kes uudistest mäletab, siis Indias võetakse ette koolides suur kolimine. Vahetatakse välja Microsofti toodang Linuxi vastu. Paljusid jäi aga kindlasti kummitama küsimus - mis distributsioon siis kasutusele võetakse. Nüüd on avaldatud, et kasutusele võetakse Debiani baasil valmistatud distributsioon, mis kasutab Gnome töölauda. Uue distributsiooni nimeks on "IT@School GNU/Linux."
Kohandatud on ta spetsiaalselt kõrgkoolide õppejõudude ja õpilaste vajadusi silmas pidades. Laialt kasutatavatele rakendustele on näiteks lisatud TuxPaint, Ghemical, Kalzium, DrGeo ja Gcompris. Keda antud distributsioon rohkem huvitab, siis saab selle kohta infot DesktopLinux.com lehelt, kust leiate ka otselingi loodud distributsiooni alla laadimiseks.
|
|
|
|
|
