| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
43% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
   |
18% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 33 ] |
   |
37% |
|
| Hääli kokku : 87 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: Photoshop ja WoW PC-BSD-s
Postitaja: antik2 postitatud: 27.02.2007, 16:14
Vaadatud: 1305 Hinnang: pole hinnatud Kommentaare: 1
|
| [ Album ] |
|
 |
| Pingviini veeb - linuxiteemaline portaal |
Olete sattunud Pingviini Webi portaali, mille eesmärgiks on Eesti linuxikasutajate kokkukoondamine. Meie Viki leiate aadressilt: http://viki.pingviin.org/. Juhul, kui Teil on küsimusi või probleeme, siis saatke meil aadressile . |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | kali linux ja zenmap. | Algaja küsib | 27.04.2021, 10:53 |  | Kuidas installida id-tarkvara Linux Mint 20-le? | Algaja küsib | 23.03.2021, 21:44 |  | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 19.03.2021, 13:26 |  | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 03.03.2021, 08:56 |  | Khmer Unicode 1.2 | Algaja küsib | 27.10.2020, 12:19 |  | HDMI kaardi draiverid | Riistvara | 19.10.2020, 04:03 |  | Kas pingviin.org eksisteerib vaid Id-tarkvara KKK tarbeks? | Algaja küsib | 01.07.2020, 08:38 |  | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 21.05.2020, 13:23 |  | Arch Linux-i Eesti keyboard'il ei tööta ctr+alt nupud | Algaja küsib | 05.05.2020, 00:37 |  | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:20 |  | debian-10.3.0-amd64 + ID kaart | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:13 |  | Creative Sound Blaster X-Fi Surround 5.1 Pro USB + Linux Mint 19 Tara 64Bit | Riistvara | 19.01.2020, 21:13 |  | Mis jama selle id kaardiga siis tegelikult on? | Varia | 29.11.2019, 19:46 |  | Estobuntu 12.08 ja wifi | Algaja küsib | 09.10.2019, 18:09 |  | Mac'i välimus Linuxile | Distributsioonid | 22.05.2019, 20:28 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Stallman astus tagasi |
643 | 29.04.2021, 13:02 |
 | futex2 ja wine |
643 | 28.04.2021, 19:41 |
 | sega mängud |
643 | 28.04.2021, 12:00 |
 | Ubuntu 21.04 (Hirsute Hippo) väljas |
643 | 27.04.2021, 13:06 |
 | udev ei rakenda buutimisel reeglit USB-serial adapterile |
DaStoned | 23.04.2021, 17:39 |
 | C64 on tagasi - arendamine linuxi peal |
643 | 21.04.2021, 13:37 |
 | Skikk - soodsam linuxi laptop |
643 | 20.04.2021, 11:43 |
 | GNOME - Kernel - turva |
643 | 15.04.2021, 11:20 |
 | ID tarkvara |
643 | 08.04.2021, 14:19 |
 | retro-terminal |
643 | 07.04.2021, 14:26 |
 | Ubuntu kleepekad |
643 | 06.04.2021, 15:21 |
 | Uue põlvkonna suhtlus |
643 | 31.03.2021, 22:24 |
 | Apache2 access_log tühi |
akbgf | 31.03.2021, 10:04 |
 | lihtne skript |
643 | 30.03.2021, 20:26 |
 | emotet - linuxiga ei |
643 | 24.03.2021, 17:04 |
|
|
postitatud 10.11.2006, 21:29 - spott |
openSuse meeskond on välja lasknud teise beeta hetkel arendamisel olevast 10.2 versioonist. Käesolev väljalase sisaldab endas mitmeid erinevaid uuendusi, mis pärit nii openSuse kommuunist kui ka Novelli laboritest. Üheks tähtsaimaks uuenduseks käesolevas beetas on kindlasti OpenSync 0.20 uuendamine. Selle testimisele palutakse suurt tähelepanu pöörata. Lisaks sellele tasub suuremat tähelepanu pöörata järgmistele komponentidele: Bluetooth (openSUSE 10.2 sisaldab endas uut Bluetoothi süsteemi), Xen, voolutarbe haldus, Firefox 2.0, OpenOffice.org - versioon 2.0.4.
Loomulikult on esimeses beetas leitud juba mitmeid vigu. Mis on võimalik olnud - need on kõrvaldatud. Kuid kahjuks mitte kõik, sest osadest teatati liiga hilja. Kuid enne uut openSuset stabiilseks ei tunnistata, kui kõik kriitilised vead likvideeritud. Lähemat infot saate ametlikust väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt.
|
|
|
|
|
|
postitatud 10.11.2006, 12:42 - PeTzZz |
Selgub, et ametlikult Firefox 2 Fedora Core'le välja ei lasta, kuna ta sisaldab vähe uuendusi, mis on enamasti extension'itena saadavad ka Firefox 1.5-le. Firefox 2 olevat rohkem pressinipp saada rohkem uusi kasutajaid. Probleem on ka selles, et binaarfail tuleb firefox2-lt ümber nimetada firefox'ks, mis võib põhjustada erinevaid legaalsusega seotud probleeme.
Firefox 3 pidi olema juba suuremate muudatustega ning kui ta ilmub, siis suure tõnäosusega jõuab ta ka uuendustena Fedora Core 6 ja isegi Fedora Core 5. Firefox 3 hakkab jooksma XULrunner'il - uuel innovatiivsel tehnoloogial.
Allikas: fedora-devel-list.
|
|
|
|
|
|
postitatud 09.11.2006, 23:16 - uniz |
Mobiiltelefonipõhine süsteem krüpteerib sisse tulevat kõnet ja välja minevat kõnet läbi GSM võrgu.
Sead telefoni krüpteeringu peale ja helistad samale tuttvale, sõbrale jne. kellel on samalaadne telefon ning räägid.. ilma, et keegi sinu kõnet pealt kuulaks..
(Kuigi ma kahtlen, et kas korrakaitsjatel siis juba sellelaadne pealtkuulamise seade ametlikult valmis ei ole..)
http://www.spycatcheronline.co.uk/product_info.php?products_id=193&
|
|
|
|
|
|
postitatud 09.11.2006, 21:45 - spott |
Taas natuke pessimistlike uudiseid Linuxi maailmast. Nimelt on silicon.com lehel ilmunud artikkel, kus maetakse maha desktop Linuxi mõte. Nimelt näitavad viimased uuringud, et hetkel tuleb üks Linuxiga tavaarvuti 300 Windowsiga arvuti vastu erinevates organisatsioonides. Microsoft on parandanud viimasel ajal oma tarkvara ja muutnud ta stabiilsemaks. Ühtlasi on paljudes kohtades juba välja kujunenud armastuse-vihkamise suhe Windowsiga. Linux ei suutvat sinna turule tungida, sest ta pole sugugi nii tasuta nagu räägitud. Tugiteenus on ikka tasuline. Tunduvalt suuremad võimalused Windowsiga võtlemiseks on hoopis Mac OS X-il. Lähemalt sellest arvamusest võite lugeda Silicon.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
postitatud 09.11.2006, 21:07 - spott |
Linuxi 3D desktopide turg üha laieneb. Nimelt on taas uus tegija turule tulnud. Tänu Linuxi tarkvara avatud lähtekoodile on arendatud Suse Compizist välja Beryl. Tegu on siis komuuni poolt arendatud 3D lahendusega, mida nüüd põhjalikult katsetanud ja oma arvamuse avaldanud ka Linux.com. Nimelt on 3D töölaudade puhul hetkel veel Linuxis paljuski tegu õnnemänguga. Mõni asi võib õnnestuda, mõni mitte. See, mis ühel läheb korralikult tööle, ei pruugi seda teha teisel. Kuid loodetavasti see aeg varsti ka muutub, sest tegelikult ollakse sellel alal hetkel kindlalt esirinnas ja kõik erinevad konkureerivad Linuxi 3D lahendused.
Beryli puhul pidid Linux.com ajakirjanikud sama tunnistama. Neil õnnestus küll asi tööle saada, eputada oma tuttavate ees, kuid siiski jäid veel häirima mõned pisiasjad. Kuid lodoetavasti ka need likvideeritakse mõne aja möödudes ja nii võib Linux pakkuda suurt valikut ja võimalusi ka 3D töölaudade turul. Lähemalt Beryli katsetamise kohta võite lugeda Linux.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
postitatud 09.11.2006, 19:45 - spott |
Uue Gnome 2.18 arendamise teine väljalase 2.17.2 on avalikusele kätte saadav. Tegu on siis puhtalt huvilistele ja teadlikutele kasutajatele mõõeldud väljalaskega, mille eesmärgiks on testida ja katsetada antud süsteemi. Tavakasutajad saavad uut Gnomet nautida 2007 aasta märtsis. Senini pole neil soovituslik ise uut arendamisel olevat Gnomet kompileerida, kui stabiilset süsteemi soovitakse. Lähemat infot Gnome 2.17.2 kohta saate FreeSoftNews lehel avaldatud Gnome ametlikust meililisti teatest.
|
|
|
|
|
|
postitatud 09.11.2006, 09:22 - spott |
Kuigi väljas on juba Mozilla Firefox 2.0 jätkab Mozilla Firefoxi meeskond ka 1.5 seeria parandus versioonide väljalaset. Nüüd ongi välja lastud Firefox 1.5.0.8, mis sisaldab endas erinevaid turvaparandusi ja väiksemiad täiendusi. Firefox 1.5x kasutajatel soovitatakse siiski uuendada oma Firefox esimesel võimalusel uusimale Firefox 2.0-le, sest 1.5 seeria tugi lõppeb 24 aprillil 2007. Kuigi sinna aega veel on, on juba praegu põhitähelepanu pööratud Firefox 2.0 arendamisele. Lähemalt Firefox 1.5.0.8 sisse viidud muudatustest võite lugeda versiooni märkmetest.
Lisaks Firefoxile on väljas nüüd ka Thunderbirdi meilikliendi uuendatud versioon. Ka see sisaldab endas mitmeid olulisi uuendusi. Seega kõigil kasutajatel on soovitus teha esimesel võimalusel oma brauseritele ja meiliklientidele uuenduskuur. Erinevate distributsioonide paketihalduritesse peaksid uued versioonid üsna pea jõudma.
Mozilla presiteateid Firefoxi ja Thunderbirdi kohta võite lugeda siit ja siit. Lisaks loomulikult ka Mozilla enda lehelt.
|
|
|
|
|
|
postitatud 08.11.2006, 22:34 - spott |
Viimase seitsme aastaga on printimine Linuxis suure sammu edasi teinud. Kui veel seitse aastat tagasi oli printer Linuxi all tööle saada üsna suur kunst, siis tänapäeval pole see üldjuhul probleemiks. Kuid sellegipoolest on veel palju tootjaid, kes ei kasuta mingeid standardeid ja kelle jaoks Linux on asjatu ajaraisk. Kuid ka see on viimasel ajal hakanud muutuma - kui ettevõte ise pole huvitatud, siis on kommuun sellest ikka huvitatud olnud. Linux.com ongi vaadelnud natuke Linuxi printimise ajalugu ja hetkeolukorda. Sealt saab teada, miks ja kes asutasid LinuxPrinting.org veebilehe, millised riistvara tootjad teevad kõige rohkem koostööd Linuxi arendajatega jne. Näiteks HP printerite puhul on hetkel ainult mõned üksikud, millele pole välja lastud Linuxile mõeldud draivereid. Samas pikka aega kõigi Linuxi kasutajate ühine õudusunenägu Lexmark on samuti hakanud välja töötama draivereid Linuxile. Ühtlasi vaadatakse ka Linux.com artiklis tuleviku suunas, et mida võib tulevik printimise all veel tuua. Keda asi huvitama hakkas, siis tasuks lugeda Linux.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
postitatud 08.11.2006, 22:13 - spott |
Sun on nüüdseks juba pikka aega lähenenud avatud lähtekoodiga kogukonnale oma erinevate toodetega. Senini on väga erinevate litsentsidega Sun-i toodete lähtekoode avaldatud. Nüüd on aga käsil ühe suurima ja tähtsaima tükki lähtekoodi avaldamine - nimelt Suni Java lähtekood. Kuigi ametliku teadet veel pole tulnud, siis siseallikate kohaselt peaks Sun avaldama, et Mobile (ME) Java versioon ja standard (SE) versioonid lastakse avalikuks GPL litsentsi alusel. Koos Java Enterprise Edition ja GlassFishi tarkvaraga, mis hetkel kasutavad veel Sun's Common Development and Distribution License (CDDL) litsentsi. Kuigi esialgu veel midagi kindlat pole oleks Suni Java GPL litsentsi all avaldamine suur samm edasi avatud lähtekoodi liikumisele. Lähemalt võite veel lugeda www.crn.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
postitatud 08.11.2006, 21:07 - spott |
Linuxi kasutajatele peaks kindlasti tuttav olema SSH. Tegu on ülimugava lahendusega, kuidas hallata erinevaid teisi masinaid, servereid. Populaarsemaks lahenduseks sellel alal on loomulikult OpenSSH, kes nüüd on välja lasknud uue versiooni 4.5. Tegu on siis peamiselt vigade parandusega, mis peaks tagama veelgi turvalisema ühenduse. OpenSSH toetab SSH protokolle versioone 1.3, 1.5 ja 2.0. Kõigil OpenSSH kasutajatel on soovituslik uuendada esimesel võimalusel oma kasutatav versioon viimasele stabiilsele versionile. Uus OpenSSH on saadaval erinevates peeglites ja peaks ka enamustesse distributsioonidesse üsna pea jõudma. Lähemat infot uue OpenSSH kohta saate FreeSoftNews lehelt.
|
|
|
|
|