| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
43% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
18% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 33 ] |
|
37% |
|
| Hääli kokku : 87 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: Arch+Openbox
Postitaja: kuratkull
postitatud: 27.05.2008, 02:22
Vaadatud: 620
Hinnang: pole hinnatud
Kommentaare: 1
|
| [ Album ] |
|
 |
| Pingviini veeb - linuxiteemaline portaal |
Olete sattunud Pingviini Webi portaali, mille eesmärgiks on Eesti linuxikasutajate kokkukoondamine. Meie Viki leiate aadressilt: http://viki.pingviin.org/. Juhul, kui Teil on küsimusi või probleeme, siis saatke meil aadressile . |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | kali linux ja zenmap. | Algaja küsib | 27.04.2021, 10:53 |  | Kuidas installida id-tarkvara Linux Mint 20-le? | Algaja küsib | 23.03.2021, 21:44 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 19.03.2021, 13:26 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 03.03.2021, 08:56 | | Khmer Unicode 1.2 | Algaja küsib | 27.10.2020, 12:19 | | HDMI kaardi draiverid | Riistvara | 19.10.2020, 04:03 | | Kas pingviin.org eksisteerib vaid Id-tarkvara KKK tarbeks? | Algaja küsib | 01.07.2020, 08:38 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 21.05.2020, 13:23 | | Arch Linux-i Eesti keyboard'il ei tööta ctr+alt nupud | Algaja küsib | 05.05.2020, 00:37 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:20 | | debian-10.3.0-amd64 + ID kaart | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:13 | | Creative Sound Blaster X-Fi Surround 5.1 Pro USB + Linux Mint 19 Tara 64Bit | Riistvara | 19.01.2020, 21:13 | | Mis jama selle id kaardiga siis tegelikult on? | Varia | 29.11.2019, 19:46 | | Estobuntu 12.08 ja wifi | Algaja küsib | 09.10.2019, 18:09 | | Mac'i välimus Linuxile | Distributsioonid | 22.05.2019, 20:28 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Stallman astus tagasi |
643 | 29.04.2021, 13:02 |
|
| futex2 ja wine |
643 | 28.04.2021, 19:41 |
|
| sega mängud |
643 | 28.04.2021, 12:00 |
|
| Ubuntu 21.04 (Hirsute Hippo) väljas |
643 | 27.04.2021, 13:06 |
|
| udev ei rakenda buutimisel reeglit USB-serial adapterile |
DaStoned | 23.04.2021, 17:39 |
|
| C64 on tagasi - arendamine linuxi peal |
643 | 21.04.2021, 13:37 |
|
| Skikk - soodsam linuxi laptop |
643 | 20.04.2021, 11:43 |
|
| GNOME - Kernel - turva |
643 | 15.04.2021, 11:20 |
|
| ID tarkvara |
643 | 08.04.2021, 14:19 |
|
| retro-terminal |
643 | 07.04.2021, 14:26 |
|
| Ubuntu kleepekad |
643 | 06.04.2021, 15:21 |
|
| Uue põlvkonna suhtlus |
643 | 31.03.2021, 22:24 |
|
| Apache2 access_log tühi |
akbgf | 31.03.2021, 10:04 |
|
| lihtne skript |
643 | 30.03.2021, 20:26 |
|
| emotet - linuxiga ei |
643 | 24.03.2021, 17:04 |
|
|
 postitatud 30.06.2007, 10:09 - spott |
Sellel nädalal lasi Microsoft välja pressiteate, kus nad väitsid, et kuue kuuga on Microsoft Vistast leitud vähem erinevaid turvavigasid, kui Linuxist või Apple Mac OS X. See pidavat tõestama, et Microsofti Vista on tõesti läbi aegade kõige turvalisem operatsioonisüsteem.
Loomulikult tekitas taoline väide paljudes küsimusi, et kuidas see võimalik on. Nii võetigi Microsofti raport põhjaliku vaatluse alla. Ja mis siis selgus - tegu on täpselt samasuguse jamaga, nagu suurem enamus Microsofti pressiteadetest. Ehk andmetega on manipuleeritud täpselt nii, et need paistaksid Microsofti poolelt paremana. Mõned näited ka. Nimelt - Microsoft Vista turvavigadest on välja jäetud kõik Internet Exploreri (IE) vead - sest need on ju teise toote omad. Mis sest, et IE tuleb vaikimisi Vistaga kaasa. Linuxi puhul on aga igaks juhuks kohe kõik Mozilla Firefoxi vead juurde arvatud. Ega Microsoft ju vahet ei oska teha, kelle tootega tegu - üks pahavara kõik.
Samuti on Microsoft Vista analüüsist välja jäetud ka näiteks Vista Teredo vead. Ka need kuuluvat hoopis mujale.
Samas võrdluseks võetud RHEL4 puhul on loetud turvavigade hulka PostgreSQLi, MySQLi, mailmani, squidi, emaci jne vead. Mis sest, et vaikimisi töölaua paigaldusel mitte ühtegi neist tarkvaradest ei paigaldata.
Ka on loomulikult loetud üliohtlikeks ja pahadeks kõik Linuxi kerneli vead - millest aga suurem enamus on hoopis moodulite vead, mis tulevad välja mõnes üksikus süsteemis. Loomulikult Vista puhul selliseid tühiseid asju vigadeks ei loeta.
Ehk - nagu ikka - alati tuleb skeptiliselt suhtuda kõigisse Microsofti teadetesse.
Allikas Insecure.org ja Bad Windows Vista
|
|
|
|
|
|
| postitatud 29.06.2007, 22:03 - spott |
Mozilla lasi välja Lightning ja Sunbird 0.5 versiooni. Tegu on siis Mozilla kalendri projektiga, mis loodi peale seda, kui Mozilla Application Suite (rohkem tuntud kui Mozilla) projekt lõpetati ja peamiseks arendatavaks interneti brauseriks jäi Firefox. Meilikliendiks sai aga Thunderbird.
Siis selgus, et täitmata jäi auk kalendri osas. Selle augu täitsidki Lightning, mis Thunderbirdi vastav liides ja täiesti eraldi kalendri programm Sunbird.
Mõlemal on nüüd siis väljas 0.5 versioon. Lightning on nüüd tunduvalt paremini integreeritud Thunderbirdiga ja võimaldab näiteks ka meili teel kohtumisi määrata jne.
Sunbird on täiesti eraldiseisev rakendus.
Kuid mõlemale on nüüd lisatud ka näiteks Google Calendari toetus. Lisaks loomulikult muud väiksemad täiustused. Lähemalt võite nendest lugeda Linux.com lehel avaldatud lühiülevaatest.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 29.06.2007, 21:39 - spott |
Ikka ja jälle kirjutab mõne arvamuse, kuidas midagi paremaks muuta.
Nüüd on valmis saanud taas üks taoline arvamus Gnome kohta.
Kirja on pandud 10 üsna lihtsat asja, mida võiks muuta ja teha, et Gnome veelgi paremaks muuta. Sinna hulka kuuluvad näiteks sellised soovitused nagu uute paigaldatud tarkvarade menüüdes esile tõstmine, töölaua efektid sõltuvaks sellest, kas süsteem töötab akul või tavatoitel. Parem lahendus taustapiltidele ja muud nipid. Mitmed nendest tunduvad tegelikult üsna lihtsalt lahendatavad olevat ja rohkem asi lihtsalt ajas ja soovis kellegil vastavad lahendused luua.
Kogu kümmet ettepanekut aga saate lugeda VenturaCake lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 29.06.2007, 13:33 - PeTzZz |
|
|
|
|
|
|
| postitatud 28.06.2007, 22:19 - spott |
Ubuntu arendaja Martin Pitt andis teada teise Ubuntu 7.10 alfa valmimisest. Kutsutakse seda alfat ka kui "Tribe 2". Peamisteks uuendusteks on GNOME 2.19.4. Tribe 2 sisaldab endas viimast Gnome 2.20 arendusversiooni. Gnash - kaua oodatud GNU vaste Flashile. XDG kasutajate kataloogid home kataloogis. Firefox 3 Alpha ja ka Compiz Fusion on kohe sisse lülitatud. Lisaks loomulikult muud uuendused ja täiustused.
Allikas DistroWatch
|
|
|
|
|
|
| postitatud 28.06.2007, 20:41 - spott |
Google on välja lasknud lõpuks Google Desktopi Linuxi versiooni. Kahjuks pidid Linuxi kasutajad ootama pikemalt, kui Windowsi või Maci kasutajad, kuid nüüd on Google Desktop lõpuks ka neile saadaval.
Google Desktop võimaldab kasutada Google otsingumootorit nii veebis otsimiseks kui ka arvuti kõvakettalt failide otsimiseks. Google Desktop on võimeline otsima nii failide pealkirjadest kui ka sisust. Tänu sellele peaks olema suhteliselt lihtne erinevate dokumentide leidmine. Lisaks on olemas ka erinevad kiirotsingu võimalused.
Google Desktop peaks ilusti töötama Red Hati, Fedora, openSuse, Mandriva, Debiani ja Ubuntuga.
Allikas Google veebipäevik
Keda huvitab, kuidas Google Desktop välja näeb, siis saab seda vaadata OSDir lehel avaldatud kuvatõmmiste kogust.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 28.06.2007, 15:27 - antik2 |
|
|
|
|
|
|
| postitatud 28.06.2007, 08:52 - spott |
Arvo Mägi on paljudele tuntud, kui kirjamees, kes avaldab oma artikleid Delfi portaali arvutiuudiste rubriigis. Üsna palju on ta seal sõna võtnud ka Linuxi teemal ja üsna positiivses toonis. Ka on ta igati püüdnud aidata Eesti Linuxi kasutajaid, kirjutades ka neile erinevaid õpetusi. Üks seline Ubuntu lühiõpetus saadeti ka Pingviinile, et seda kasutajatele jagaksime.
Nüüd on ilmunud aga Delfis uudis Sülearvuti kestvusest, taas Arvo Mägi sulest. Ja selle lõppu on pandud kirja järgmised read:
| Tsitaat: | | Hea lugeja. See jääb minu viimaseks looks, kuna lõpetan töö Delfi Arvutiuudistes. Tänan kõiki neid, kes on saatnud sisukohaseid asjalikke kommentaare, eriti aga neid, kes on mulle aeg-ajalt moraalset toetust avaldanud. Uskuge, ilma teieta poleks ma seda tööd suutnud seitse ja pool aastat teha. |
Seega Delfi uudistes me enam niipea Arvo Mägi uudiseid ei näe. Loodetavasti jätkab ka uus uudiste kirjutaja siiski neutraalset hoiakut ja toob välja erinevate operatsionisüsteemide plusse ja miinuseid. Mitte ei ole mõjutatud ühe teatud firma toodetest.
Allikas Delfi
|
|
|
|
|
|
| postitatud 27.06.2007, 21:26 - spott |
Microsoft on taas pärjatud uue auhinnaga. Nimelt mainekas maailma teadusajakiri koostanud nimekirja kõige viletsamatest ja raskematest töödest. Sinna hulka kuuluvad nad näiteks vaala fekaalide kogujad, elevantide steriliseerijad, mürgi sukeldujad (sukeldujad, kes erinevaid mürgiseid kemikaale meres likvideerivad) ja üllatus üllatus - seal hulgas on ka vaesed Microsofti töötajad. Nimelt loetakse üheks raskemaks ja viletsamaks tööks Microsofti turvalisuse eest vastutava osakonnas töötamist. Nimelt on nende töö päevast päeva parandada neid Microsofti tooteid, millel vigu esineb. Ja nagu teada - neid pole just vähe. Lisaks on need vead alati paljudel versioonidel koos. Ja kui üks viga saab lõpuks kõigis versioonides parandatud - siis leitakse kohe uus. Seega tööta need mehed ja naised ei jää. Microsoft ise annab neile kõvasti juba tööd.
Seega soovime edu neile nende raskes ja mõttetus töös.
Allikas Computerworld, kõik 10 maailma kõige raskemat, mõttetumat ja hullemat tööd leiate aga siit.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 27.06.2007, 21:09 - spott |
Pärast 16 aastast vahet on lõpuks kohe kohe ilmumas uus GNU GPL litsents, mis kannab järjekorra numbrit 3. Eelmine versioon GNU GPL litsentsist, mida praegu vaba tarkvara maailmas kõige rohkem kasutatakse, lasti välja 1991. aasta juunis.
Kuid kuni praeguse seisuni pole veel päris täpselt selge, millised tarkvarad lähevad üle GPLv3 litsentsile ja milliseid mitte. Linuxi kerneli looja Linus Torvalds on näiteks selgelt öelnud, et tema Linuxi kerneli litsentsi muuta ei taha.
Samas toob uus litsents endaga kaasa mitmeid uuendusi, mis peaksid vaba tarkvara tõsistele austajatele kindlasti headmeelt tegema. Näiteks peab nüüd tarkvara looja andma ka piisavat infot, et tema GPLv3 litsentsiga kaitstud tarkvara ka teised tõesti kasutada saaksid ja ei jäta võimalust lisada mingeid riistvaralisi tõkkeid. Ka muutuvad tulevased Microsoft-Novelli stiilis patendi kaitse lepingud võimatuks. Lisaks loomulikult suurel hulgal muid parandusi ja täiendusi, mis muudavad uue GPL litsentsi tänapäeva tingimustele vastavaks.
Allikas: LinuxWorld.
|
|
|
|
|
