| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
43% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
18% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 33 ] |
|
37% |
|
| Hääli kokku : 87 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: Kurly
Postitaja: spott
postitatud: 28.03.2006, 19:11
Vaadatud: 834
Hinnang: 4.5
Kommentaare: 0
|
| [ Album ] |
|
 |
| Pingviini veeb - linuxiteemaline portaal |
Olete sattunud Pingviini Webi portaali, mille eesmärgiks on Eesti linuxikasutajate kokkukoondamine. Meie Viki leiate aadressilt: http://viki.pingviin.org/. Juhul, kui Teil on küsimusi või probleeme, siis saatke meil aadressile . |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | kali linux ja zenmap. | Algaja küsib | 27.04.2021, 10:53 |  | Kuidas installida id-tarkvara Linux Mint 20-le? | Algaja küsib | 23.03.2021, 21:44 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 19.03.2021, 13:26 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 03.03.2021, 08:56 | | Khmer Unicode 1.2 | Algaja küsib | 27.10.2020, 12:19 | | HDMI kaardi draiverid | Riistvara | 19.10.2020, 04:03 | | Kas pingviin.org eksisteerib vaid Id-tarkvara KKK tarbeks? | Algaja küsib | 01.07.2020, 08:38 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 21.05.2020, 13:23 | | Arch Linux-i Eesti keyboard'il ei tööta ctr+alt nupud | Algaja küsib | 05.05.2020, 00:37 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:20 | | debian-10.3.0-amd64 + ID kaart | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:13 | | Creative Sound Blaster X-Fi Surround 5.1 Pro USB + Linux Mint 19 Tara 64Bit | Riistvara | 19.01.2020, 21:13 | | Mis jama selle id kaardiga siis tegelikult on? | Varia | 29.11.2019, 19:46 | | Estobuntu 12.08 ja wifi | Algaja küsib | 09.10.2019, 18:09 | | Mac'i välimus Linuxile | Distributsioonid | 22.05.2019, 20:28 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Stallman astus tagasi |
643 | 29.04.2021, 13:02 |
|
| futex2 ja wine |
643 | 28.04.2021, 19:41 |
|
| sega mängud |
643 | 28.04.2021, 12:00 |
|
| Ubuntu 21.04 (Hirsute Hippo) väljas |
643 | 27.04.2021, 13:06 |
|
| udev ei rakenda buutimisel reeglit USB-serial adapterile |
DaStoned | 23.04.2021, 17:39 |
|
| C64 on tagasi - arendamine linuxi peal |
643 | 21.04.2021, 13:37 |
|
| Skikk - soodsam linuxi laptop |
643 | 20.04.2021, 11:43 |
|
| GNOME - Kernel - turva |
643 | 15.04.2021, 11:20 |
|
| ID tarkvara |
643 | 08.04.2021, 14:19 |
|
| retro-terminal |
643 | 07.04.2021, 14:26 |
|
| Ubuntu kleepekad |
643 | 06.04.2021, 15:21 |
|
| Uue põlvkonna suhtlus |
643 | 31.03.2021, 22:24 |
|
| Apache2 access_log tühi |
akbgf | 31.03.2021, 10:04 |
|
| lihtne skript |
643 | 30.03.2021, 20:26 |
|
| emotet - linuxiga ei |
643 | 24.03.2021, 17:04 |
|
|
 postitatud 18.07.2007, 20:56 - spott |
Linux Update lehel on avaldatud üsna huvitav ülevaade Fedora 8 võimalikest uuendustest. Loomulikult on Fedora 8 alles arendamisel ja kõik asjad ei pruugi välja tulla nii nagu hetkel kirjeldatud, kuid vähemalt annab ta üsna hea pildi, mis suundades Fedora areneb. Mõningad näited (täpsemad selgitused saate allikana antud lingilt):
* Parema graafikaga ja kiirem süsteemi käivitus
* Bigboard, mis peaks osaliselt asendama Gnome paneli
* Codec Buddy - nõustaja, mille abil lihtsalt omanduslike koodekeid paigaldada
* KDE 4.0
* NetworkManager
jne
Erinevaid uuendusi on veel palju. Ühtlasi tähendab see, et uut Fedora 8 tuleb kindlasti testida, kui ta ükskord välja tuleb.
Allikas LinuxUpdate
PS: Erinevad uuendused on varustatud LinuxUpdates nii piltide kui ka linkidega.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 18.07.2007, 19:25 - spott |
Välja on lastud Mozilla Firefox 2.0.0.5. Tegu on järjekordse vigade parandusega Firefox 2.0 seeriale. Kuna uus versioon sisaldab endas mitmeid turvaparandusi, siis soovitatakse kindlasti kõigil kasutajatel esimesel võimalusel oma Firefox uusimale versioonile uuendada. Kasutajad, kellel automaatne Firefoxi uuendamine on võimaldatud, peaksid uue Firefoxi saama oma arvutitesse lähima 48 tunni jooksul.
Kõik, kes kasutavad veel Firefox 1.5 versiooni, siis neil soovitatakse uuendada oma brauser kindlasti 2.0 versioonile, sest 1.5 versiooni enam ei toetata.
Allikas FreeSoftNews
|
|
|
|
|
|
| postitatud 17.07.2007, 23:10 - spott |
Kuigi uued Apple iPhoned ei kasuta Linuxit valmistub Intel selleks, et taolistes seadmetes võetakse kasutusele Linuxi kernel. Nimelt käivitati projekt, mille eesmärgiks on parandada Linuxi tuge Inteli toodetavatel mobiilsetel seadmetel ja võrguvahenditel. Selleks on tööle pandud isegi eraldi veebileht http://www.moblin.org/. Inteli sõnul tegeleb nende poolelt Linuxi kerneli toe parandamisega vähemalt tosin programmeerijat. Lisaks Intelile pakub oma tuge ka Canonical ja Hiina Red Flag Linux. Kui antud projekt edukaks kujuneb, siis tähendab see kindlasti veelgi suuremat Linuxi võidukäiku erinevates pihuarvutites, telefonides, tahvelarvutites jne.
Allikas news.com
|
|
|
|
|
|
| postitatud 17.07.2007, 23:02 - spott |
Peter Hutterer Lõuna-Austraalia ülikooli arvutilaborist on lasknud välja beetaversiooni X ekraanihaldurist, millele on lisatud mitme kursori tugi. See annab võimaluse näiteks KDE või GNOME keskkonnas kasutada mitmeid kontrollpunkte puuteekraanil pakkumaks samu võimalusi nagu Microsoft näitas oma Surface nimelise imelaua juures. Muudetud ekraanihaldur kannab nime MPX ning selle toimimisest Ubuntu peal on olemas ka video koos põhjalikuma selgitusega.
Allikas minut.ee
|
|
|
|
|
|
| postitatud 17.07.2007, 22:59 - spott |
Google on teada tuntud LInuxi ja vaba tarkvara toetav firma. Nad kasutavad oma töös laialdaselt Linuxit ja ka nende rakendused on olemas Linuxile. Samas on viimaste paigaldus tihti problemaatiline kasutajate jaoks olnud. Nüüd ongi Google avanud Linuxi tarkvara repositooriumi, mille abil saab tavalist paketihaldurit kasutades hoida oma Google rakendusi ajakohasena. Hetkel on toetatud järgmised distributsioonid:
* Ubuntu 7.04 (Feisty)
* Debian GNU/Linux 4.0
* openSUSE 10.2
* Mandriva 2007 Spring
Lisaks on olemas ka juhendid, kuidas vastavaid repositooriume lisada.
Allikas Google
|
|
|
|
|
|
| postitatud 17.07.2007, 22:55 - spott |
Nagu teada on üks kõige problemaatilisemaid asju Linuxis riistvara tugi. Mis on kernelis olemas, sellega probleeme ei teki. Kuid paljudel juhtudel võib tekkida mõne riistvaraga tõsiseid probleeme, mille puhul ei tea enamus kasutajaid, mida teha. Selleks, et neid vigu vältida on alati mõistlik enne uue riistvara ostmist järgi uurida, kuidas ta Linuxiga ka suhtleb. Lehti selleks on mitmeid. Nüüd on tööle pandud taas ka üks uus leht. Tegu siis http://hardware4linux.info/ nimelise lehega. Statistika pole hetkel veel kõige parem, kuid loodetavasti kasutajate lisandumisega muutub ka see aina paremaks. Seega, kellel mõne uue riistvara jupi ost käsil, siis tasub kindlasti ka sellele lehele pilk peale visata.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 17.07.2007, 14:21 - spott |
Kuigi .ee-lõpuliste domeeninimede rangelt reglementeeritud registreerimine loodeti liberaliseerida juba aasta esimesel poolel, ei ole uut reeglistikku seniajani.
Infotehnoloogia arengut tähtsustavas Eestis on kodumaiste .ee-lõpuliste veebiaadresside väljaandmise kord endiselt väga konservatiivne. Eestile viitava internetiaadressi võib endale registreerida ainult siin tegutsev juriidiline isik. Eraisik saab seda teha üksnes teise taseme domeeni .pri.ee alla.
Registreerimine on tasuta, ent üldjuhul antakse iga taotleja käsutusse vaid üks domeen.
Küllap on rangeid reegleid kirunud paljud, kel oma kodulehe loomise mõte pähe on tulnud. Samuti on senine domeenipoliitika peavalu valmistanud ettevõtetele, kes mõnd kaubamärki sama nimega veebilehel reklaamida soovivad.
Eelmise aasta lõpul andis .ee tippdomeeni administraator Jaak Lippmaa «Eesti Ekspressi» vahendusel teada, et jäik domeenipoliitika on muutumas. Domeen kavatsetakse muuta tasuliseks ning selle hinnaks saab 200%u2014400 krooni aastas. Lisaks lubab uus poliitika .ee-lõpulisi domeene endale registreerida piiramatult ning lõpetatakse vahetegemine eraisikute ja ettevõtete vahel.
Lippmaa arvas toona, et uued reeglid tehakse teatavaks juba jaanuaris ning siis algab üleminekuperiood. Rohkem pole reformist aga kuulda olnud.
Domeeninimede registreerimisega tegeleb Eestis Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet). Kui sealsetelt ametnikelt pärida, kuidas reform edeneb, kuuleb vastuseks, et nemad tegelevad pelgalt registreerimise, mitte reeglite väljatöötamisega.
Millal uus reeglistik kehtima hakkab, seda EENet anonüümseks jääda soovinud töötaja sõnul ei tea ning kogu see teema on administraatori pärusmaa. Administraatorid ehk Endel ja Jaak Lippmaa jäävad aga «Sakalale» tabamatuks.
Loe edasi Sakala vahendusel
|
|
|
|
|
|
| postitatud 16.07.2007, 23:05 - spott |
Moshe Bar, openMosixi projekti asutaja ja juhtarendaja andis teada soovist lõpetada openMosixi projekt. Täpsemalt järgmise aasta 1 märtsiks.
Kuigi openMosixi projekt on olnud väga edukas ja seda on kasutanud tuhanded erinevad asutused, on maailma tarkvara arengu suunad siiski juba teistes suundades liikumas. Mitte enam tavaarvutite suurtesse klastritesse ühendamisele keskendumas. Palju olulisemaks on muutunud näiteks virtualiseerimine. Nii otsustatigi projekt, mis on väga palju uuendusi kaasa toonud Linuxi klastrite maailma, sulgeda. Ühtlasi tänatakse kõiki neid, kes on aidanud openMosixit.
Allikas openMosix
|
|
|
|
|
|
| postitatud 16.07.2007, 23:00 - spott |
Ilmunud on selle nädala Ubuntu nädala uudiskiri. Selles numbris väärivad ära märkimist järgmised teemad:
* Gutsy Tribe 3 arvatavasti sellel nädalal
* Gobuntu, Ubuntu vaba versioon käivitatud (ehk siis nagu gNewSense projekt)
* Kas soovite osta ainult vaba tarkvaraga läptopi?
* Launchpad lasi välja Tormi (Storm)
* Intervjuu Jerome Gotangcoga
* Ubuntu erinevates pressiväljaannetes
* Uus iganädalane tõlkimise statistika
* Nädala meeskond - Scribes Team
* Vigade statistika
Ja loomulikult muud Ubuntuga seonduvad teemad. Ubuntu nädala uudiskirja leiate Ubuntu kodulehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 16.07.2007, 22:54 - spott |
Arvutiviirustel on sellel kuul juubel. Nimelt täitub neil 25 aastat sünnist. Nimelt millalgi juulis 1982 aastal kirjutas 15 aastane Rich Skrenta Apple II jaoks maailma esimese teada oleva arvutiviiruse Elk Cloner. Viirus ei teinud iseenesest midagi hullu, kui vaid häiris oma teadetega kasutajat. Levis see esimene viirus 5-1/4" floppy diskide abil. Kuid sellega pandi algus arvutites levivatele viirustele.
Allikas Slashdot
|
|
|
|
|
