| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
43% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
18% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 33 ] |
|
37% |
|
| Hääli kokku : 87 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: Counter-Strike 1.6 ~ Wine
Postitaja: Juicy
postitatud: 31.12.2008, 15:42
Vaadatud: 778
Hinnang: pole hinnatud
Kommentaare: 3
|
| [ Album ] |
|
 |
| Pingviini veeb - linuxiteemaline portaal |
Olete sattunud Pingviini Webi portaali, mille eesmärgiks on Eesti linuxikasutajate kokkukoondamine. Meie Viki leiate aadressilt: http://viki.pingviin.org/. Juhul, kui Teil on küsimusi või probleeme, siis saatke meil aadressile . |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | kali linux ja zenmap. | Algaja küsib | 27.04.2021, 10:53 |  | Kuidas installida id-tarkvara Linux Mint 20-le? | Algaja küsib | 23.03.2021, 21:44 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 19.03.2021, 13:26 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 03.03.2021, 08:56 | | Khmer Unicode 1.2 | Algaja küsib | 27.10.2020, 12:19 | | HDMI kaardi draiverid | Riistvara | 19.10.2020, 04:03 | | Kas pingviin.org eksisteerib vaid Id-tarkvara KKK tarbeks? | Algaja küsib | 01.07.2020, 08:38 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 21.05.2020, 13:23 | | Arch Linux-i Eesti keyboard'il ei tööta ctr+alt nupud | Algaja küsib | 05.05.2020, 00:37 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:20 | | debian-10.3.0-amd64 + ID kaart | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:13 | | Creative Sound Blaster X-Fi Surround 5.1 Pro USB + Linux Mint 19 Tara 64Bit | Riistvara | 19.01.2020, 21:13 | | Mis jama selle id kaardiga siis tegelikult on? | Varia | 29.11.2019, 19:46 | | Estobuntu 12.08 ja wifi | Algaja küsib | 09.10.2019, 18:09 | | Mac'i välimus Linuxile | Distributsioonid | 22.05.2019, 20:28 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Stallman astus tagasi |
643 | 29.04.2021, 13:02 |
|
| futex2 ja wine |
643 | 28.04.2021, 19:41 |
|
| sega mängud |
643 | 28.04.2021, 12:00 |
|
| Ubuntu 21.04 (Hirsute Hippo) väljas |
643 | 27.04.2021, 13:06 |
|
| udev ei rakenda buutimisel reeglit USB-serial adapterile |
DaStoned | 23.04.2021, 17:39 |
|
| C64 on tagasi - arendamine linuxi peal |
643 | 21.04.2021, 13:37 |
|
| Skikk - soodsam linuxi laptop |
643 | 20.04.2021, 11:43 |
|
| GNOME - Kernel - turva |
643 | 15.04.2021, 11:20 |
|
| ID tarkvara |
643 | 08.04.2021, 14:19 |
|
| retro-terminal |
643 | 07.04.2021, 14:26 |
|
| Ubuntu kleepekad |
643 | 06.04.2021, 15:21 |
|
| Uue põlvkonna suhtlus |
643 | 31.03.2021, 22:24 |
|
| Apache2 access_log tühi |
akbgf | 31.03.2021, 10:04 |
|
| lihtne skript |
643 | 30.03.2021, 20:26 |
|
| emotet - linuxiga ei |
643 | 24.03.2021, 17:04 |
|
|
 postitatud 27.10.2007, 15:52 - spott |
Oliver Alexy, Technische Universitat Munchen (TUM) Business Schoolist on uurinud, millised on olnud erinevate firmade open source äristrateegiate kasutusele võtu tulemused. Kuidas on sellele näiteks reageerinud turg ja millistel puhkudel antud samm tasub ennast ära ja millistel mitte. Tema uuringust selgub, et turg on firmade vastavatele teadetele reageerinud väga erinevalt. 1999 ja 2000 aastal andis vastav teade, et mingi firma avab mõne oma toote lähtekoodi, üldjuhul ka positiivse suuna aktsiatele. 2002-2004 asjad enam nii roosilised polnud - turg suhtus avatud lähtekoodisse tunduvalt skeptilisemalt. Praeguseks ollakse taas nö mõõnast üle saadud ja vastavad teated võetakse üldjuhul vastu positiivselt.
Samuti avastas Alexy, et Wall Street võtab tunduvalt paremini vastu neid uudiseid vaba tarkvara arenduse kohta, kus vastava firma eesmärgid on kulude vähendamine ja pikaajalistele teenuste pakkumisele keskendumine. Või siis olukord, kus avatud lähtekood pakub eeliseid näiteks ametlikuks standardiks saamisel. Seega päris tavaline tarkvara firma, kes teatab, et avab mõne oma toote lähtekoodi ja oma tegevust ei põhjenda - midagi positiivset kaasa ei saa finantsturgudelt. Sellises sammus nähakse lihtsalt katset muuta oma toodet populaarsemaks konkurentide omast -samas puudub aga strateegia teenimiseks. Heaks näiteks võib siinkohal tuua vast Xara Xtreme, mille lähtekoodi avamine ei andnud tootjafirmale tegelikult midagi juurde.
Loomulikult võib uurimuse üheks miinuseks tuua, et keskendutud on suurtele ja tuntud firmadele, kes on esindatud avalikel börsidel. Paljude jaoks seostub avatud lähtekood ja vastavad firmad just väiksemate alles alustavate firmadega. Sealsel turul kehtivad teised reeglid. Kuid sellegi poolest tasub antud uurimust lugeda huvilistel, kelle meeltes mõlgub Open Source ärimudeli kasutamine.
Allikas Techdirt
|
|
|
|
|
|
| postitatud 26.10.2007, 09:18 - spott |
Keegi ei vaidle arvatavasti vastu, et Linuxi kerneli seadmete tuge on vaja parandada. Mida rohkem seadmeid Linuxi all töötab, seda parem. Nii ongi Novellist Greg Kroah-Hartman asunud juhtima projekti, mille eesmärgiks on luua paremad draiverid Linuxile. Antud projekt on osutunud väga edukaks, nimelt on sellega liitunud rohkem kui 300 programmeerijat, kes on valmis oma aega kulutama selleks, et parendada Linuxit. Ja nii ongi esile kerkinud uus probleem - pole lihtsalt piisavalt tööd kohe võtta. Seega kutsutakse nüüd üles rohkem firmasid antud kampaaniaga liituma, et oleks võimalik uusi draivereid luua. Lisaks on paika pandud ka spetsiaalne Viki leht, kuhu saab lisada oma soovitud riistvara. Edasi võetakse juba ühendust vastava tootjaga ja katsutakse saada kokkulepe Linuxile draiverite loomisel. Seega on siin võimalus ka kõigil meie Linuxi kasutajatel oma infot jagada.
Allikas DesktopLinux.com
|
|
|
|
|
|
| postitatud 26.10.2007, 08:56 - spott |
Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) valitsus kinnitas Open Document formaadi (ODF) ametlikuks standardiks. Nimelt lisati ODF Mininimum Interoperability Standards for Information Systems in government (MIOS) määrusesse, mis tähendab, et riigiasutused peavad olema suutelised ODF dokumente kasutama ja ka dokumente vajadusel antud formaadis levitama.
Selleks, et tagada ka ODF formaadi levikut LAV-is on paika pandud kindlad juurutamise etapid. Esimesena tehakse kindlaks, et kõik riigiasutused suudavad lugeda ODF formaadis dokumente. See etapp peaks lõppema 2008 aasta märtsiks. Teise etappina algab kõigi valitsuse dokumentide (määrused, eelnõud jne) ODF formaati või muusse mitteomanduslikusse formaati viimine. Sellega loodetakse toime tulla 2008 aasta lõpuks. Kolmanda etapina peavad kõik sisesed dokumendid olema ODF formaadis, see etapp peaks valmis saama 2009 aasta märtsiks. Ja viimaks , 2009 aastaks peavad kõik riigiasutuste dokumendid olema ODF formaadis.
Loodetavasti võtavad ka teised riigid LAV-ist eeskuju.
Allikas
Tectonic
|
|
|
|
|
|
| postitatud 25.10.2007, 08:50 - spott |
Peale viit eelväljalaset andis Robert Shingledecker lõpuks teada Damn Small Linux (DSL) 4.0 versiooni valmimisest. Tähtsamateks uuendusteks on kindlasti Linuxi kerneli 2.4.31 kasutuselevõtt vana 2.4.26 asemel. Lisatud on uusi ja täiustatud kerneli mooduleid (cloop, unionfs, ndiswrapper, fuse, madwifi). Failihaldurina on võetud kasutusele DFM, Getting Started skripti on uuendatud, lisaks on uuendatud ka kaasas olevate tarkvarade versioone.
Allikas DistroWatch
|
|
|
|
|
|
| postitatud 25.10.2007, 08:37 - spott |
GIMP on astunud taas ühe sammu lähemale, et muutuda täielikuks Adobe Photoshopi asenduseks. Nimelt on nüüd välja lastud uus GIMP 2.4, mis toob endaga kaasa mitmeid uuendusi ja täiustusi. Näiteks on kogu kasutatav ikoonide teema uus ja täiustatud kasutajaliidest nii, et ta näeks kõigil kasutatavatel platvormidel ühesugune välja. Ka võimaldavad uued ikoonid kasutada GIMP-i paremini tumedate teemadega, mida paljud graafikud eelistavad. Lisaks loomulikult täiustused kasutamises, mille kohta tasub lähemalt lugeda juba GIMP-i kodulehelt, kus ka vastavad selgitavad pildid juurde pandud.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 24.10.2007, 19:13 - spott |
Kui Oracle andis teada aasta tagasi oma Oracle Unbreakable Linuxi programmist, siis jäi kõigile mulje, et Oracle on välja lasknud uue Red Hat Linuxi klooni. Täpselt samasuguse nagu seda on CentOS, StartCom ja WhiteBox Enterprise Linux. Ehk võetud on Red Hati koodibaas, eemaldatud sealt Red Hati kaubamärk ja levitatakse seda edasi.
Nüüd aasta hiljem on aga selge, et kuigi Oracle pakub peamiselt tuge on nende plaanid oma distributsiooniga siiski teised. Kasutatakse küll Red Hati baasi, kuid järjest rohkem on Oracle hakanud lisama omi lahendusi. Peamiselt erinevaid Oracle andmebaasidega seotud mooduleid, kuid samuti on näiteks otsustatud lisada openSusest tuntud Yast. Tegu on esimese korraga, kui Yast võetakse kasutusele väljapool Suse Linuxit.
Nagu näha on Oracle võtnud sihikule hetkel väikefirmade serverite turu, kus Linuxi kasutamine kõige suurem ja konkurents Red Hati poolt pole nii suur.
Allikas Linux-Watch
|
|
|
|
|
|
| postitatud 24.10.2007, 18:51 - spott |
Jälle on üks Linuxi firma hakanud kartma Microsofti ähvardusi ja sõlminud taga vastava lepingu nende kaitseks. Nimelt andis 22. oktoobril Turbolinux teada vastava lepingu sõlmimisest Microsoftiga, mille alusel arendatakse Linux-Microsoft Windows Serveri koostööd, arendatakse koostööd erinevatel teistel aladel ja loomulikult pakub kaitset Microsofti patentide vastu (IP - intellectual property).
Turbolinux on Jaapani ja Hiina üks suurimaid Linuxi distribuutoreid. Samas pole see tema puhul ka esimene kokkuleppe Microsoftiga. Nimelt oli Turbolinux 2004 esimene, kes sõlmis Microsoftiga lepingu WMF-i (Windows Media Format) levitamiseks Linuxiga.
Ärikasutajatele tähendab praegu sõlmitud kokkulepe aga kindlasti single sign-on (SSO) lahenduse aktiivsemat loomist. See võimaldaks ühte moodi sisse logida nii Linuxi kui ka Windowsi serveritesse. Mis omakorda võimaldab suurfirmadel kasutada koos nii Linuxi kui ka Windowsi servereid.
Allikas Linux-Watch
|
|
|
|
|
|
| postitatud 24.10.2007, 18:23 - spott |
MEPIS andis teada, et nende kodulehel asuv ametlik foorum suletakse. Kõigile tavakasutajatele muutub foorum ainult lugemiseks esimesest novembrist. Põhjus foorumi sulgemiseks on lihtne - nimelt otsustati edaspidi kasutada ametliku foorumina http://www.mepislovers.org/ foorumit,mis kõigile MEPIS-e fännidele tuttav juba on.
Allikas MEPIS
|
|
|
|
|
|
| postitatud 24.10.2007, 18:12 - spott |
Kas Euroopa Liidus (EL) kehtivad tarkvara patendid või mitte? See küsimus on kindlasti paljudel esile kerkinud. Nii on ka FreeSoftwareMagazine seda küsimust lahanud. Lõhikokkuvõttena võib öelda,et tarkvara patentide osas on EL-is üsna keeruline olukord. Nimelt seadusandlik võim - European Patent Convention ütleb, et tarkvara ei ole patenditav. Samas täitevvõim - European Patent Office (EPO) ignoreerib seda ja patenteerib siiski ka tarkvaralisi lahendusi.
Kuna juriidiliselt need patendid ei kehti, siis on senini kõik vastavad kohtuvaidlused lõppenud tarkvara patendi omaja kaotusega.
Seega, antud hetkel on EL elanikud kaitstud tarkvara patentide kolli eest. Kuid valvsust ei tohi siiski kaotada...
Allikas FreeSoftwareMagazine
|
|
|
|
|
|
| postitatud 23.10.2007, 14:54 - spott |
Suurbritannia üks suurim kauplustekett Tesco on alustanud arvutite müüki, millele on paigaldatud Ubuntu Linux. Tesco müüb lisaks arvutitele ka teisi tööstuskaupu, kuid sellegi poolest on arvutite müük üks oluline osa nende käibest. Nüüd on hakatud pakkuma ka arvuteid Ubuntuga, seda hetkel küll odavama klassi arvutite juures. Nende arvuti valikus on hetkel kõige võimsamad tipparvutid Vistaga, siis tulevad Windows XP-ga arvutid ja nüüd lõpetab selle rivi Ubuntuga odavama klassi arvutid. Arvutitele on paigaldatud Ubuntu 6.06 LTS versioon. Juhul, kui antud arvutid edukaks kujunevad, siis võib eeldada, et varsti järgnevad ka paljud teised poed ja ketid sellele.
Allikas tech.blorge.com
|
|
|
|
|
