| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
42% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
17% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 36 ] |
|
40% |
|
| Hääli kokku : 90 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: ubuntu+gDesk..
Postitaja: uniz
postitatud: 08.10.2006, 17:03
Vaadatud: 869
Hinnang: 5.75
Kommentaare: 3
|
| [ Album ] |
|
 |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | Firefoxi uuendus | Algaja küsib | 09.02.2023, 14:31 | | Firefoxi vanem versioon tagasi | Algaja küsib | 05.02.2023, 13:44 |  | Home partatsiooni tõstmine teisele partatsioonile või teisele kettale | Algaja küsib | 27.12.2022, 09:41 | | Kas EMT poolt antud netipulka Huawei E173 saab kasutada Estobuntu 14.04 juures | Mobiilsed seadmed | 06.11.2022, 17:31 | | Mis kiirklahvidega saab Eesti jutumärke Ubuntus? | Algaja küsib | 01.11.2022, 15:50 | | Kas Linux markeerib automaatselt bad sektoreid? | Varia | 30.03.2022, 20:04 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 27.12.2021, 15:30 | | Hästi toimiv ID kaardi lugeja | Riistvara | 27.10.2021, 17:41 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 16.10.2021, 18:35 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 16.10.2021, 08:04 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 25.09.2021, 14:06 | | Teatame kurbusega meie kauaaegse sõbra ja tarkvara tõlkija Marek Laane lahkumisest. | Varia | 30.08.2021, 23:40 | | Ei saa vastata postitustele ega teha uusi postitusi pingviin.org'is enam. | Varia | 28.07.2021, 12:29 | | Kas pingviin.org eksisteerib vaid Id-tarkvara KKK tarbeks? | Algaja küsib | 18.07.2021, 20:37 | | Ununenud parooliga irdketta failidele ligipääsemine | Tarkvara | 18.05.2021, 21:22 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | ID tarkvara |
643 | 18.04.2024, 06:38 |
|
| Openssh tagauks, mis loodi uue xz 5.6.0/5.6.1 kaudu |
643 | 06.04.2024, 21:23 |
|
| Linux Mint 21.2 on väljas |
overflow | 06.04.2024, 21:17 |
|
| Vabavara talgud 2024 |
zeroconf | 13.03.2024, 17:47 |
|
| Plasma shortcutiga käivitades kaovad ssh-agent muutujad |
DaStoned | 15.02.2024, 12:41 |
|
| rhino linux (ubuntu, rolling) |
643 | 10.01.2024, 23:03 |
|
| wubuntu |
643 | 07.01.2024, 14:04 |
|
| tõlkenali |
643 | 03.12.2023, 14:13 |
|
| Milline on Sinu desktop? |
643 | 19.11.2023, 16:36 |
|
| Ubuntu 22.04 Beelink SER6 MAX kõlaritesse ei saa heli |
Meelis | 14.11.2023, 17:05 |
|
| Süsteemiinfo (python) veebiserveri pealt |
643 | 12.11.2023, 15:03 |
|
| 500 ja refresh php-s |
643 | 11.11.2023, 11:52 |
|
| Veebibrauseritesse lisatakse riiklik nuhkvara |
643 | 10.11.2023, 11:59 |
|
| Ikka veel DDoS? |
643 | 04.11.2023, 13:22 |
|
| Vaba tarkvara õhtu 2023 |
DaStoned | 03.11.2023, 13:49 |
|
|
 postitatud 21.10.2006, 12:15 - spott |
Enamasti on palju probleeme kasutajatel erinevate all-in-one seadmetega. Nimelt pole mitmeid neist varem eriti hästi Linuxi all toetatud olnud. Kuid nüüd, kui need seadmed on hakanud levima, siis on ka nende tugi Linuxis kõvasti paranenud. Linux.com ajakirjanik otsustas välja vahetada oma vana Epson CX5400 All-in-one printer/skänneri ja Brother MFC-210C fakis/kopeermasina kõik ühes Hewlett-Packard Officejet 5610 seadme vastu. Ning ühtlasi jagada oma kogemusi, kuidas ta selle Linuxi all tööle sai.
Lühidalt võib öelda, et mingeid probleeme ei tekkinud. Printer ja skänner sai ilusti paika Debian Etchi, Ubuntu 6.06.1 LTS ja openSUSE 10.1. Kasutades GNOME Cups Manager-i ja XSanet kasutades. Alguses oli muret tekitanud faksi saatmine Linuxis, sest sellega polnud autor kunagi Linuxi all tegelenud. Kuid siin tulid appi HPLIP draiverid. Mida tal ei õnnestunud küll Debianiga tööle saada, kuid teistega läks kõik korralikult. Keda lähemalt antud all-in-one seadme ülesseadmine huvitab, siis tasub lugeda Linux.com lehte. Ühtlasi on see kindlasti heaks näpunäiteks nendele, kes otsivad endale kontorisse uut printerit.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 02.10.2006, 16:19 - spott |
Linutop on VHS-kasseti suurune täiesti vaikne Linuxipõhine pisiarvuti, mis sisaldab endas kõik igapäevaseks arvutikasutamiseks vajaliku: brauser, meediapleier, tekstitöötlus, PDFi lugeja, SSH, VoIP jpm. Neeger istus maha tootele tarkvara kokku pannud Martin-Éric Racine'ga ning toob nüüd teieni esimese eestikeelse Linutopi tutvustava artikli.
Väljastpoolt pisikese karbi sisse on päris palju riistvara kokku surutud. Linutopi südameks on 500 MHz AMD Geode LX 800 koos CS5536 kiibiga. Geode on single-chip arvuti, mis sisaldab endas nii protsessori kui ka audio, video ja USB 2.0. Mälu on Eestis valminud karbil 256MB ja 512MB Flash-mälu tarkvarale. Maailmaga suhtlemiseks on arvutil 100baseT Ethernet, 4 USB 2.0 porti, augud nii mikrofoni kui ka kõlarite/kõrvaklappide ühendamiseks ja tavaline monitoriport.
Lähemalt võite lugeda IT Neegri ajapäevikust
|
|
|
|
|
|
| postitatud 27.09.2006, 12:33 - uniz |
|
|
|
|
|
|
| postitatud 23.09.2006, 19:39 - spott |
Paljudel tänapäeva mobiiltelefonidel on juba sisse ehitatud Bluetooth, ehk nagu eesti keeles armastatakse öelda - sinihammas. Tegu on igati hea vahendiga mobiilsetele kasutajatele ja ta töötab korralikult ka Linuxi all. Paljudel on lihtsalt teadmata, mis võimalusi sinihammas endas varjab. Seda auku on otsustanud täita O'ReillyNet, kes on valmis saanud artikli, kuidas kasutada sinihammast Linuxi all, kuidas saada sinihammas tööle, kuidas otsida teisi sinihambaga varustatud seadmeid, vaadata, mis teenuseid nad pakuvad, ühenduda interneti sinihamba abil ja palju muud. Ühtlasi jagatakse ka soovitusi, milliseid sinihamba seadmeid osta jne. Seega keda antud teema rohkem huvitab, siis tasuks kindlasti käesolev artikkel läbi lugeda.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 20.09.2006, 17:43 - juhan |
Profimänguritele on nüüd uus vidin: Killer võrgukaart.
Tegemist on sisuliselt pcb peale paigutatud arvutiga, millel 400mhz prose ja 64M mälu.
Kaardil jookseb rauas linux, mis tegeleb võrguühenduse optimeerimisega. Vabale tarkvarale kohaselt on igal soovijal võimalus ise määrata, mida kaart tema heaks teeb - samuti on community poolt juba saadaval hunnik profiile erinevatele rakendustele ja mängudele.
Teatatakse kuni 10ms pingi langust ja kuni 7% tõusnud fps-i prose võrgutööst vabastamise arvelt; see 7% ei oma küll sisulist väärtust kuna prosed on erinevad.
http://www.postimees.ee/200906/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tehnika/218946.php
|
|
|
|
|
|
| postitatud 13.09.2006, 21:14 - spott |
Logikamera.com lehel on ilmunud huvitav kokkuvõte maailma kümmnest parimast digifotokast. Nimekirja täiustatakse pidevalt. Mis aga selle nimekirja eriliseks teeb - see ei ole koostatud ei mingite ülevaadete põhjal, enim ostetud kaamerate põhjal, vaid hoopis analüüsitakse erinevaid üles laetud pilte ja vaadatakse, millise kaameraga pildid on alati parima kvaliteediga. Muidu on tegu tavakasutajatele suhteliselt tavalise nimekirjaga, kuid kui plaan siiski endale uus kaamera osta, siis oleks igati kasulik pilk peale visata. Nimekirja enda leiate siit. Uudise leidsin aga Slashdoti lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 06.09.2006, 18:57 - spott |
Praktiliselt kõik tänapäeva läptopid kannavad ühte koledat kleepsu - "Designed for Windows XP". Seda kleepsu on muideks üsna raske ka ära saada - isiklikult järgi proovitud  . Kuid sellegi poolest on võimalik paljudele nendest läptopidest paigaldada ka korralikult teisi operatsioonisüsteeme. Ehk meie puhul konkreetselt Linuxile. polishlinux.org lehel on ilmunud nüüüd lühike artikkel, kuidas valida endale läptopi, sellele sobivat distributsiooni ja kõike muud. Esmalt soovitatakse mõelda distributsiooni valiku peale. Eesmärgiks pole mitte tekitada mõnda uut distributsiooni sõda vaid pakkuda välja uutele kasutajatele lihtsamaid võimalusi. Näiteks openSusel on üsna hea läptopide toetus. Temale järgneb Ubuntu. Lisaks on ka osadele läptopidele üsna hea toetus Fedoral, Mandrival ja Auroxil.
Edasi tuleb vaadata, mis riistvaraga läptop on. Läbi aegade loetakse hea Linuxi toega läptopideks Aceri, Lenovo (endine IBM) ja ka viimased HP-d. Kaugelt tasuks Linuxi kasutajatel mööda minna näiteks Sony läptopidest, sest need on üsna halvasti toetatud.
Kuid läptopi valikul tuleks alati tähelepanu pöörata ka järgmisele riistvarale:
* WiFi kaart - väga tihti on tegu selliste kiibistikega, millel halb Linuxi toetus. Kuid õnneks on tänu ndiswrapperile on õnneks toetatud kaartide hulk kõvasti suurenenud.
* Graafika kaart - seda tuleb kindlasti vaadata, et ka läptopi graafika kaart oleks korralikult draiveritega toetatud. Usaldada ei tasu isegi mitte tuntud tootjate kaarte, sest nad ei lisa sugugi mitte kõigi oma kaartide toetust Linuxile mõeldud draiveritesse. Hetkel loetakse kõige paremini toetatuks Inteli graafika kaarte.
* Heli kaart - nendega on õnneks tänapäeval suht vähe probleeme ja enamus on toetatud.
* Emaplaat - siin on olukord enam vähem sama, mis helikaartide puhul. Kuid sellegi poolest võib kaasas olle mõningaid kontrollereid, millega probleeme võib tekkida.
* Protsessor - GNU/Linux toetab kõiki tuntumaid protsessoreid. Tähele tuleb lihtsalt panna, et erinevad protsessorid nõuavad erinevaid paigaldus CD-sid.
Lähemalt võite lugeda endale läptopi valiku kohta http://polishlinux.org/choose/laptop/ lingilt, kus on ka erinevaid edasisi näpunäiteid, kuidas toime tulla kõige tihedamini esinevate probleemidega.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 26.08.2006, 19:47 - spott |
nVidia lasi eile välja uued draiverid Linuxile, mis kannavad nüüd versiooni numbrit 1.0-8774. Tähtsamaks uuenduseks on kindlasti X.org 7.1 toetuse lisamine draiveritesse, mis peaks kindlasti õnnelikuks tegema paljusid nVidia kasutajaid, kes ka viimast X.org-i kasutavad. Lisaks on parandatud ka koostööd uuemate Linuxi Kernelitega. Lähemat infot uute draiverite kohta saate LinuxHardware.org lehelt. Erinevatele distributsioonidele peaksid uued draiverite paketid loodetavasti üsna pea tulema.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 25.08.2006, 09:21 - spott |
ATI on taas uuendanud oma Linuxile mõeldud videodraivereid. Tähtsaimaks uuenduseks on kindlasti 32 ja 64 bitiste draiverite ühine installler ja binaarpakett. Nii nagu ka testid näitavad - see kooslus töötab. Loomulikult on aga seoses sellega pea kaks korda suurenenud draiverite paketi suurus, mis nüüd umbes 50MB eelneva 20-30MB asemel. Lisaks on uued draiverid juba praegu valmistatud oktoobris alles välja tuleva Fedora Core 6 jaoks. Otse loomulikult sobivad nad aga ka teistele distributsioonidele. Lisaks on parandatud ja täiustatud monitoride vahetamist. Seda eriti IBM/Lenovo Thinkpadide seeriale, mis võimaldab nüüd ka paremini ära kasutada TV-Out võimalusi. Lähemalt uutest draiveritest võite lugeda Phoronixi lehelt, kust leiate ka pikema ülevaate uutest draiveritest.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 12.08.2006, 10:46 - spott |
Täna möödub täpselt 25 aastat, kui IBM lasi välja oma esimese PC. Arvuti, mis oli mõeldud personaalseks kasutamiseks. IBM-i edu sundis Applet muutma oma suunda ja paljud enne seda tegutsenud arvutite tootjad muutusid varsti ajalooks. Nüüdseks pole IBM-i osakaal enam PC-de turul nii suur, kuid oma olulise jälje on IBM kindlasti arvuti maailma jätnud. Lähemalt saate lugeda OSNewsi lehelt.
|
|
|
|
|
