Linuxi kerneli seeria 2.6. on kestnud juba ilmatuma pikad 7 aastat. Varasemad versioonid püsisid algusaegadel tavaliselt 2 aasta ringis ja asendusid siis uuenenud versiooniga (jäädes turvaparandustega kaetuks veel pikalt tagantjärele). Eelmisel nädalal asuti peale Linuse vihjeid taas tõsisemalt spekuleerima, et Linuxi kerneli versiooninummerduse aastaid püsinud paigalseis võib lähemal ajal paigast nihkuda ja tõepoolest: enne sõitu Jaapanisse nimetas Linus järgmise versiooni kandidaadi ümber 3.0.0-RC1'ks.
Linuxi kernel läbis esimestel aastatel pika arengutee ja viimased suuremad muutused toimusid üleminekul veel paljude mäletatavalt 2.4 seerialt (mis veel mõned aastad tagasi oli Debiani stabiilse reliisi vaikekernel) 2.6 juurde. Vahepeal on tuum aga tohutult kosunud lisandunud koodiridade arvel. Suure tähendusega arhitektuurilisi muutusi on seetõttu üha raskem teha ja õigustada, see eeldaks väga suure osa põhimõtete ümbervaatamist ja -kirjutamist. Paljud arendajad on hakanud pooldama süsteemi, kus versiooninummerdus võiks rohkem käia kaasas ajaga kui sisuliste väga põhjapanevate muutustega.
Seega uus versiooninumber tähistabki 20. aasta möödumist Linuxi loomisest, sisulisi põhjapanevaid muutusi see endaga kaasa ei too vaid jätkab juba väljakujunenud edukaid evolutsioonilisi muutusi väikeste sammude kaupa.
