| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
42% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
17% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 36 ] |
|
40% |
|
| Hääli kokku : 90 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: Milleks kõigeks ka Qt4 suuteline ei ole, saab internetis surfata nagu nalja.
Postitaja: -ordi-
postitatud: 08.05.2010, 23:28
Vaadatud: 509
Hinnang: 8
Kommentaare: 2
|
| [ Album ] |
|
 |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | Firefoxi uuendus | Algaja küsib | 09.02.2023, 14:31 | | Firefoxi vanem versioon tagasi | Algaja küsib | 05.02.2023, 13:44 |  | Home partatsiooni tõstmine teisele partatsioonile või teisele kettale | Algaja küsib | 27.12.2022, 09:41 | | Kas EMT poolt antud netipulka Huawei E173 saab kasutada Estobuntu 14.04 juures | Mobiilsed seadmed | 06.11.2022, 17:31 | | Mis kiirklahvidega saab Eesti jutumärke Ubuntus? | Algaja küsib | 01.11.2022, 15:50 | | Kas Linux markeerib automaatselt bad sektoreid? | Varia | 30.03.2022, 20:04 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 27.12.2021, 15:30 | | Hästi toimiv ID kaardi lugeja | Riistvara | 27.10.2021, 17:41 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 16.10.2021, 18:35 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 16.10.2021, 08:04 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 25.09.2021, 14:06 | | Teatame kurbusega meie kauaaegse sõbra ja tarkvara tõlkija Marek Laane lahkumisest. | Varia | 30.08.2021, 23:40 | | Ei saa vastata postitustele ega teha uusi postitusi pingviin.org'is enam. | Varia | 28.07.2021, 12:29 | | Kas pingviin.org eksisteerib vaid Id-tarkvara KKK tarbeks? | Algaja küsib | 18.07.2021, 20:37 | | Ununenud parooliga irdketta failidele ligipääsemine | Tarkvara | 18.05.2021, 21:22 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Wine turvariskid |
spott | 04.05.2024, 07:15 |
|
| Ubuntu 24.04 LTS Noble Numbat |
DaStoned | 03.05.2024, 13:58 |
|
| Vabavara talgud 2024 |
zeroconf | 30.04.2024, 10:01 |
|
| ID tarkvara |
643 | 18.04.2024, 06:38 |
|
| Openssh tagauks, mis loodi uue xz 5.6.0/5.6.1 kaudu |
643 | 06.04.2024, 21:23 |
|
| Linux Mint 21.2 on väljas |
overflow | 06.04.2024, 21:17 |
|
| Plasma shortcutiga käivitades kaovad ssh-agent muutujad |
DaStoned | 15.02.2024, 12:41 |
|
| rhino linux (ubuntu, rolling) |
643 | 10.01.2024, 23:03 |
|
| wubuntu |
643 | 07.01.2024, 14:04 |
|
| tõlkenali |
643 | 03.12.2023, 14:13 |
|
| Milline on Sinu desktop? |
643 | 19.11.2023, 16:36 |
|
| Ubuntu 22.04 Beelink SER6 MAX kõlaritesse ei saa heli |
Meelis | 14.11.2023, 17:05 |
|
| Süsteemiinfo (python) veebiserveri pealt |
643 | 12.11.2023, 15:03 |
|
| 500 ja refresh php-s |
643 | 11.11.2023, 11:52 |
|
| Veebibrauseritesse lisatakse riiklik nuhkvara |
643 | 10.11.2023, 11:59 |
|
|
 postitatud 22.08.2009, 12:51 - Qilaq |
Paar päeva kavandatust hiljem nägi ilmavalgust sügistalvel ilmuva Mandriva Linux 2010 beetaversioon. Olulisemad uuendused võrreldes viimase alfaversiooniga:
* Kasutusele on võetud uus graafilise alglaadimise süsteem Plymouth, mis asendab senist, õieti üsna üürikeseks jäänud Splashyt. Üldiselt ei tohiks see vahetus eriliselt silma torgata - nagu ma aru sain, oli vahetuse taga rohkem asjaolu, et Plymouthi arendajatega sujub koostöö palju paremini ja et Plymouth on palju hõlpsamini kohandatav.
* Oluliselt töötati ümber võrguprofiilide haldamine. See puudutab muidugi eelkõige liikuvamate arvutite omanikke, sestap ei oska ma selle kohta väga midagi tarka öelda, aga igatahes peaks nüüd olema lihtsam rakendada erinevatele vajadustele (kodus, tööl, metsas jne) vajalikke võrguteenuseid, luues vastavad profiilid ja lisades siis neile vajalikud teenused vajalikus seadistuses (millist laadi ühendust kus kasutada, kas kasutada tulemüüri või mitte, puhveserverit või mitte, milliseid tarkvaraallikaid kasutada jne jne - asi on modulaarne). Keda huvitab, leiab lähemat teavet aadressilt http://dodonov.net/blog/2009/08/17/netprofile-screencast .
* Kasutajale vähem märgatavalt muudeti ka heliga majandamist. Ka seal on nüüd selgemalt kasutusel eraldi profiilid, antud hetkel mu teada siis alsa ja pulseaudio. Nende valik sõltub sellest, kuidas määrata asi Mandriva juhtimiskeskuses, aga kui ma ei eksi, peaks olema võimalik oskuste ja teadmiste olemasolul neid profiile ka ise käsitsi juurde luua.
* mdkonline ehk Mandriva uuendusteaplett võimaldab nüüd selgemalt kindlaks määrata uuenduste (otsimise ja paigaldamise) sageduse.
* Samuti kasutaja pilgule otseselt mittenähtavalt on tehtud mitmeid parandusi urpmis ehk tarkvara haldamise taustaprogrammis, mis peaks nüüd suutma märksa töökindlamalt toime tulla distributsiooni kui terviku uuendamisega (näiteks siis 2009.1 pealt 2010 peale; seni tekkis ikka sageli probleeme muutunud sõltuvuste ja muude selliste asjadega, nüüd peaks need probleemid olema kui mitte kadunud, siis vähemalt oluliselt vähemad).
* Väidetavalt on muutunud seadmete õiguste haldamine, kus udev peaks nüüd kasutusõigusi (ACL) määrama n-ö lennult, aga see on ilmselt ka asi, mis jõuab kasutaja pilgu ette siis, kui tekib mingi jama - millest beetaversiooni katsetajatele palutakse lahkesti Mandriva Bugzillasse teada anda.
* Tarkvara osas võrreldes viimase alfaversiooniga palju muudatusi ei ole: KDE on nüüd RC puhtas 4.3 versioonis, kernel on 2.6.31 RC6, saadaval on Python 3 (aga ainult lisavõimalusena esialgu, ühilduvuse huvides on endiselt põhivariandina kasutusel 2.6). Äramärkimist väärib vahest ka Firefox 3.5.2.
* Vahest suurem muutus tarkvara osas on see, et viimastel päevadel likvideeriti tarkvarahoidlatest lõplikult KDE3 ja sellega seotud rakendused. Ma ei ole päris kindel, kas see kajastub juba ka beetaversioonis, aga igal juhul lõppversiooni ajaks ei tohiks KDE3-st enam haisugi olla. Õieti, vaadates seda nimekirja, mis eemaldati, ei oskagi suurt midagi vastu öelda - enamik rakendusi on nagunii portinud ennast juba KDE4 peale ning isegi kui mõni neist säilitas algul veel KDE3 versiooni, on selle arendamine tänaseks lõpetatud, ning need rakendused, mis pole veel KDE4 peale üle läinud, tunduvad olevat sellised, mille arendus tervikuna on vähemalt varjusurmas, kui mitte täiesti lakanud.
Saadaval on esialgu ainult Free DVD ISO-failid. One'i ehk Live CD versioonid peaks valmis saama järgmisel nädalal (väidetavalt nõuab Plymouthi lõimimine sinna rohkem aega ja vaeva).
Uudise allikas: http://wiki.mandriva.com/en/2010.0_Beta
|
|
|
|
|
|
| postitatud 31.07.2009, 20:58 - Qilaq |
Tublisti hiljem kui esialgu kavandatud, aga mõni päev varem kui uuendatud ajakavas ette nähtud ilmus Mandriva Linux 2010 teine alfaväljalase. Olulisemad uuendused on endiselt peamiselt n-ö kolmanda poole tarkvaras:
* KDE 4.3 RC3
* GNOME 2.27.5
* Xfce 4.6.1
* kernel 2.6.31 RC4
* X.org server 1.6.2
* php 5.3.0
* Omajagu uuendatud Mandriva Võrgukeskus, mäletamist mööda eelkõige WiFi- ja mobiilühenduste osas
* Uus Tomoyo graafiliselt seadistatav turbetööriist, mis on mõeldud asendama AppArmorit (mul puuduvad täpsed teadmised kummagi kohta, aga ilmselt on see hea asiTM  )
* ühtteist uut peaks olema ka tarkvarahalduse taustaprogrammis urpmi, aga need on rohkem töökindlust suurendavad asjad, mitte midagi n-ö silmaga nähtavat (või kui teisiti öelda, siis töökindluse suurendamine vähendab silmaga nähtavaid jamasid )
* veel võib vahest ära mainida järgmised uued versioonid: Amarok 2.1.1, digiKam 1.0 beta 3, KOffice 2.0.1
Saadaval on ainult Free DVD ISO-failid, Mandriva One'i omad tulevad alles koos beetaväljalasetega.
Uudise allikas: http://wiki.mandriva.com/en/2010.0_Alpha_2
Teine allikas: http://blog.mandriva.com/2009/07/31/mandriva-linux-2010-alpha-2-is-now-available/
|
|
|
|
|
|
| postitatud 21.06.2009, 15:23 - Qilaq |
Paari päeva eest nägi ilmavalgust sügisel ilmuva Mandriva 2010 esimene alfaväljalase. Esimesele alfale kohaselt (vähemalt Mandriva arendustsüklis) ei erine see oluliselt 2009 Springist, peamised uuendused puudutavad n-ö kolmanda poole tarkvara:
KDE 4.3 Beta2
GNOME 2.27.3
Xfce 4.6.1
kernel 2.6.30
X.org server 1.6.1.901.
Järjestikuste uuendustega on mul endal see samuti peal (välja arvatud kernel, mida ma pole seni uuendanud) ja töökindlusele ega muule ei ole suurt midagi ette heita. Siiski on Mandriva Bugzillas teateid mõningate ebakõlade kohta Alpha1 paigaldamisprotsessis, nii et mõistetavalt tasuks seda väljalaset proovida peamiselt ainult neil, kes soovivad arendusprotsessile vigu otsides (ja võib-olla ka võimalikke lahendusi välja pakkudes) kaasa aidata. Teine võimalus seda teha on kaasa lüüa Mandriva ideepangas.
Uudise allikas: http://wiki.mandriva.com/en/2010.0_Alpha_1
Lisalugemist: http://blog.mandriva.com/2009/06/21/mandriva-linux-2010-alpha-1-and-2010-specifications/
|
|
|
|
|
|
| postitatud 29.05.2009, 19:56 - Qilaq |
Juba mõnda kuud prantsuskeelsetele kasutajatele kättesaadav olnud ideepank on nüüd olemas ka ingliskeelse liidesega ehk siis n-ö maailmale avatud. Mõeldud on asi ideede kogumiseks, mida ja kuidas Mandrivas paremaks teha - esimeses lähenduses muidugi sügisel ilmuvas Mandriva Linux 2010-s, aga on peaaegu kindel, et kui ideid vähegi koguneb, ei jõuta ega olekski võimalik neid kõiki realiseerida, nii et võib loota, et sellest kujuneb pikemaajalisem projekt.
Leheküljel ringi liikuda ning ideid uurida saavad kõik vabalt, aga enda idee väljapakkumiseks peab siiski ennast sisse logima. See on lihtne neile, kellel on juba my.mandriva.com konto, teistel tuleb end registreerida, mis ei ole ka sugugi üle jõu käiv üritus.
Ahjaa, aadress siis ka ikka: http://ideas.mandriva.com/en/idees/
|
|
|
|
|
|
| postitatud 29.04.2009, 23:07 - Qilaq |
Mandriva Linux 2009 Spring ehk 2009.1 on siis nüüd ametlikult ilmavalgust näinud. Varasemates beeta- ja RC-teadetes on juba kirjeldatud uusi omadusi, aga võtame nad uuesti lühidalt kokku:
1) Võimalust mööda uusim tarkvara: kernel 2.6.29, X.org 7.4, KDE 4.2.2, GNOME 2.26, Xfce 4.6, Firefox 3, OpenOffice.org 3, failisüsteemi ext4 toetus.
2) Nagu tavaks, on uus ka Mandriva kujundus. Selle meeldimine või mittemeeldimine on muidugi maitseküsimus, aga mulle on üldiselt Mandriva teemad alati peale läinud.
3) Tunduvalt peaks olema paranenud käivitamiskiirus, seda eelkõige speedbooti nime kandva asja kasutamise tõttu, mis lahtiseletatult tähendab seda, et enne sisselogimisaknani jõudmist ei panda enam tööle kõiki teenuseid, vaid ainult hädavajalikud; ülejäänute käivitamisega tegeldakse paralleelselt sisselogimisega töökeskkonda või isegi selle järel. Töökeskkond ise peaks samuti kiiremini käivituma preloadi nime kandva asja tõttu, mis mõne käivitamiskorra järel peaks selgeks saama, mida on vaja kõigepealt tööle panna (vastavalt sellele, mida kasutaja eelistab).
4) Paigaldamise ajal on võimalik partitsioonide tekitamise juures uurida olemasolevate partitsioonide sisu, mis on väga abiks, kui näiteks ei peaks kohe peast teadma, mis leidub olemasoleval partitsioonil umbmäärase nimega sda2 või midagi sellist. Samuti on paigaldamise ajal võimalik kasutada riistvara tuvastamise tööriista - et ise ei ole seda kasutanud, ei oska täpselt öelda, mis tast kasu on, aga ilmselt siis midagi on. Kolmas paigaldamisega seotud, aga kasutajale vähem märgatavam uus asi on Mandriva tarkvara paigaldamise taustaprogrammi urpmi otsene kasutamine (varem oli paigaldusprogrammis kasutusel küll urpmiga seotud, aga siiski omaette arendatav kood - nüüdse ühendamise järel peaks head ja vead olema mõlemale ühised, mis kindlasti hõlbustab probleemide lahendamist).
5) Tublisti on parandatud väikesülearvutite (netbook) toetust. On olemas ka omaette kernel (kernel-netbook), mis peaks olema neile masinatele optimeeritud. See on siiski lisavõimalus, ISO-del seda mu arusaamist mööda ei ole, aga kui keegi tunneb, et see võiks aidata tema väikesülearvuti tõhusust parandada, saab seda siiski proovida. Samuti on pakkuda väikesülearvutitele vahest paremini sobiv töökeskkond Sugar (seesama, mis OLPC ehk One Laptop Per Children projektis).
6) Tunduvalt on muudetud Mandriva turvalisusega tegelevat tööriista Msec. Varem mitmes kohas hajutatud olnud sätted on ühte koondatud ning olemasolevaidki omajagu tuunitud, nii et paremaks peaks olema asi kohe omajagu muutunud.
7) Omajagu parandusi on üle elanud ka Võrgukeskus ehk siis Mandriva tööriist, mis tegeleb interneti/võrguühendustega. Muu hulgas on tublisti parandatud 3G võrgu toetust. Selle raames sai lisatud ka Eesti mobiilioperaatorite interneti kasutamise andmed, nii et vahest peaks olema lihtsam nüüd neil, kes internetti üle mobiiltelefoni kasutavad.
 Kui varem oli vaikimisi "väike" töökeskkond IceWM, siis nüüd on selle asemel LXDE. IceWM on muidugi endiselt olemas ja mulle isiklikult meeldib ta rohkemgi kui LXDE, aga samas peab nentima, et LXDE on muidugi rohkem "graafilise töökeskkonna" moodi...
9) OOo-sse puutuvalt pakub Mandriva välja võimaluse paigaldada mitmeid laiendusi, sealhulgas laiendust PDFImport, mis lubab töödelda PDF-faile, samuti laiendust, mille abil on hõlpus avaldada oma loomingut Wikis. Neid saab muidugi paigaldada ka OOo enda seest, aga kindlasti vähendab vastava tarkvarapaketi olemasolu võimalust, et miski ei lähe päris nii, nagu vaja...
10) Kui keegi on veel KDE 3 fänn, siis nemad peavad kurvastama: KDE3 ei ole enam täisväärtusliku töökeskkonnana alles. On küll mõned veel mõned KDE3 rakendused, need, mida ei ole veel KDE4 peale porditud, ja seoses sellega vajalik taustsüsteem. Nii et vaikimisi on KDE poole pealt nüüd ainult KDE4 täisväärtusliku töökeskkonnana ja kui keegi uuendab vanema Mandriva versiooni pealt, kus on veel KDE3, siis see asendatakse. Et vältida võimalikku kasutaja seadistuste kaotsiminekut, on soovitatav kasutada Mandriva uuendamisapleti uut võimalust uuendada Mandriva X väljalaske pealt Mandriva 2009.1 peale või siis paigaldusprogrammis valida interneti-tarkvarahoidlate kasutamine. Aga selliste probleemide puhul tasuks uurida allpool viidatud Erratat, kust leiab ka viite põhjalikumale selgitusele, kuidas ja mida teha.
11) Veel KDE-ga seoses: mahupiirangutest tingituna ei ole Live CD (One) KDE versiooni peal sellist vähemalt osadele vajalikke tarkvara nagu K3b (plaadikirjutamisrakendus) ja system-config-printer (trükkimise seadistamisrakendus). Need tuleb hiljem ise paigaldada; trükkimise jaoks peaks piisama, kui avada Mandriva juhtimiskeskus ja seal klõpsata printerite seadistamise ikoonile, mille järel peaks vajalikud paketid interneti-tarkvarahoidlast paigaldatama.
12) Veel üks asi, mis võib mõnedele meelehärmi tekitada, on see, et vaikimisi on välja lülitatud võimalus klahvikombinatsiooniga Ctrl+Alt+Backspace taaskäivitada X-serverit. See on õieti X.org-i arendajate soov ja tahe, aga kui keegi tunneb ennast puudutatuna, siis saab selle X.org-i seadistustefaili käsitsi muutes taas jõustada. Võimalik, et tulevikus lisatakse vastav säte ka kuskile Mandriva juhtimiskeskusse, aga praegu seda igatahes ei ole.
Nagu ikka, on Mandriva Linux saadaval mitmes versioonis:
a) Live CD ehk One, mida omakorda on kuus varianti: kaks GNOME ja 4 KDE, vastavalt keeltele (loomulikult on Live CD ka kõvakettale paigaldatav).
b) Powerpack ehk Mandriva Linux kogu oma täies ilus, kaasa arvatud mitte-vaba/kommertstarkvara.
c) Free ehk ainult vabast tarkvarast koosnev versioon (mitte-vaba/kommertstarkvara saab muidugi lisada, aga ISO peal neid ei ole).
Artikli allikas: teadaanne Mandriva ametlikus blogis
Väljalaskemärkused: http://wiki.mandriva.com/en/2009.1_Notes
Teadaolevad vead: http://wiki.mandriva.com/en/2009.1_Errata
Ohtrate piltidega tutvustus: http://wiki.mandriva.com/en/2009.1_Tour
|
|
|
|
|
|
| postitatud 07.04.2009, 07:19 - Qilaq |
Ilmavalgust on näinud orienteeruvalt kuu lõpus üldsuse ette jõudva Mandriva Linux 2009.1 teine Release Candidate. Võrreldes RC1-ga väga suuri muudatusi ei ole, aga midagi siiski leiab kirja panna:
1) Tarkvara poole pealt on nüüd suures osas igasuguste eelväljalasete asemel kasutusel ametlikud väljalasked: KDE 4.2.2, GNOME 2.2.26, Xfce 4.6, OpenOffice.org 3.0.1, kernel 2.6.29, X.org server 1.6.0.
2) Varem lisavõimalusena olnud speedboot, mis aitab tunduvalt kiiremini jõuda sisselogimisaknani, on nüüd vaikimisi sisse lülitatud. Sellega seoses on teada ka vähemalt kaks kitsaskohta: a) kahe võrgukaardi korral võib võrk üldse jääda üles tulemata ja tuleb hiljem käsitsi aktiveerida; b) mõningate Inteli draiverite puhul ei pruugi DRI toimida.
3) Varem tõrkunud elik üldse mitte töötanud fglrx draiver on nüüd taas töökorras, aga teatavad vanemad kaardid pole enam selle poolt toetatud - sel juhul kasutatakse X'i pakutavat draiverit.
4) Valdavalt on lõpetatud uus kujundus. Nojah, see on muidugi maitseküsimus, kellele meeldib ja kellele mitte. Mulle jättis igatahes sümpaatse mulje.
5) Üks uus asi, mida ma ise pole järele proovida saanud, on alglaadimismenüüsse kirje "Taastamine" lisamine. Lahtiseletatult tähendab see seda, et kui oled olnud usin varukoopiate tegija ja midagi on nihu läinud, aga vähemalt alglaadur siiski tööle läheb, on võimalik süsteemi taastada vastavalt varukoopiate olemasolule.
6) Muidugi on parandatud terve hulk igasuguseid vigu ning muudetud etemaks Mandriva tööriistu, mille seast tasub esile tõsta vahest turvalisusega tegeleva Mseci tunduvat paranemist (vähemalt siinkirjutaja arvates).
7) Veel üks asi, mida pole olnud endal juhust järele proovida, on plaadikirjutamise tarkvara K3b tubli arendamine. Mandriva mehed panid oma õla sellele alla, et see oleks 2009.1 ilmumise ajaks korralikult kasutatav, ja mõne väite kohaselt ta juba enam-vähem ongi. Teine samast vallast (s.t. Mandriva arendajate kaasabil saavutatud) uuendus on KsCD muutumine taas muusikamängijaks, mis oskab kenasti ka CD-plaate esitada (nii absurdne kui see ka pole, siis ilmselt üks paremaid muusikamängijaid Amarok ei ole mu meelest seniajani taastanud võimet CD-plaate esitada, nii et CD-lt muusika kuulamiseks tuli kasutada igasuguseid muid asjandusi).
Uudise algallikas asub siin.
Kindlasti tasuks silmas pidada ka seda, mida teatab teadaolevate vigade lehekülg.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 11.03.2009, 03:22 - Qilaq |
Nii esialgsest kui ka uuendatud graafikust mõni päev hiljem nägi ilmavalgust Mandriva Linux 2009.1 esimene RC. Väga suuri muudatusi võrreldes esimese beetaga (teine jäeti ilmnenud arvukate probleemide tõttu sootuks vahele) ei ole, aga ühtteist mainimist väärt leiab siiski.
1) Tarkvara koha pealt on RC1-s KDE 4.2.1 (sealjuures on aluseks Qt 4.5.0), GNOME 2.25.92, Xfce 4.6, OpenOffice.org 3.0.1, kernel 2.6.29 RC6, X.org server 1.6.0.
2) X.org serveriga seoses võivad mõnedki draiverid olla toetamata või senisest kesisema toetusega. Fglrx ei toimi ilmselt üldse, X'i enda pakutav ati peaks toimima, aga vähemalt mul on see tegevust omajagu aeglasemaks muutnud (kuigi see ei pruugi olla seotud tingimata ainult X serveriga, tegu võib olla ka selle ning Qt 4.5.0 ja KDE 4.2.1 omavaheliste suhete probleemiga). Inteli ja NVidia toodang peaks olema enam-vähem talutavalt kasutatav. Loodetavasti probleemid X serveriga lahenevad enne lõppväljalaske ilmumist...
3) OOo vaikimisi paigaldatava lisana on pakendatud pdfimport, mis vähemalt teoorias peaks võimaldama ka PDF-faile muuta (praktikas on kuulda olnud, et see tekitab mõnikord probleeme, aga mu enda napid kogemused pole neid seni näidanud).
4) Tublisti on parandatud mitmesuguseid Mandriva enda tööriistu, eriti turbega tegelevat msec'i, võrgukeskust ja tulemüüri. Veel üks lisandus peaks olema visuaalselt väga nähtav: alglaadimismenüüs on nüüd ka kirje "Taastamine", mis muidugi eeldab, et eelnevalt on (tervest) süsteemist tööriistaga draksnapshot tehtud varukoopia.
5) Samuti peaks hästi nähtav olema uus teema, mis esialgu piirdub küll alglaadimise ajaga valdavalt - põhjalikum teema viimistlemine ja laiendamine kogu süsteemile seisab veel ees ja peaks olema loodetavasti valmis kuu lõpus ilmuva RC2 ajaks.
6) Üks uus asi, mille kohta ma midagi lähemat ei oska rääkida, on hübriid-ISO ehk siis mälupulgale paigaldatav ISO (väidetavalt kasulik eelkõige minisülearvutite/netbookide hüvanguks). Selle kohta saab lähemat teavet siit.
Uudise algallikas asub siin.
Vigade esinemise korral tasuks kontrollida teadaolevate suuremate vigade lehekülge (ehkki see ei olnud vähemalt uudise kirjutamise ajal paraku veel ajakohastatud ja kajastas beetaaegset või isegi varasemat seisu).
|
|
|
|
|
|
| postitatud 13.02.2009, 03:23 - Qilaq |
Graafikust veidi hiljem nägi täna ilmavalgust tulevase Mandriva Linux 2009 Springi beetavariant.
Lisaks uuendatud tarkvarale (KDE 4.2, GNOME 2.25.90 ehk 2.26 eelväljalase, OpenOffice.org 3.01, kernel 2.6.28, X.org server 1.5.99.902 ehk 1.6 eelväljalase) on vahest kasutaja poole pealt huvitavamad veel kaks uut omadust:
1) asi, mis kannab nimetust speedboot ja mis sisuliselt tähendab seda, et võimalikult kiiresti pannakse tööle kuvahaldur, muud teenused ja vajalikud asjad sellega paralleelselt või isegi hiljem - teisisõnu võib see tähendada umbes seda, et kasutaja võib olla juba oma KDE või GNOME töökeskkonda sisse loginudki, kui alles pannakse tööle näiteks trükkimissüsteemi CUPS (näide on meelevaldne, aga põhimõte on umbes selline). Vaikimisi ei ole see veel sisse lülitatud, kui keegi soovib proovida, tuleb see parameeter kernelile lisada (seda saab teha algkäivituse ajal).
2) Teine huvitav ja võib-olla mitmel juhul elu tublisti lihtsustav uuendus on võimalus partitsioonidega mässates vaadata nende sisu.
3) Teine partitsioone puudutav uuendus on võimalus anda neile nimesid (label) ilma neid vormindamata.
4) Veel üks uuendus on neile, kellele meeldivad kergekaalulisemad töökeskkonnad kui KDE või GNOME: Icewmi asemel on nüüd vaikimisi kasutusel LXDE.
5) Üks uuendus, mis võib eriti vanemaid kasutajaid vahest segadusse ajada või lausa nörritada, on see, et vaikimisi ei ole enam võimalik X-serveri taaskäivitamiseks kasutada klahvikombinatsiooni Ctrl+Alt+Backspace (tagasisaamiseks tuleb käsitsi muuta X.org-i seadistustefaili).
6) Teine uue X-serveriga kaasaskäivaid "pahu" asju on see, et fglrx draiver (ATI Radeon kaardid) ei ole veel toetatud - aga nagu ma oma kogemusest võin öelda, ajab asja ära ka X'i pakutav vastav toetus, võib-olla see annab end tunda teatavatel juhtudel, aga nii-ütelda tavalise kasutamise korral erilist vahet ei märka.
7) Väga palju uuendusi on saanud msec ehk Mandriva turvalisuseasjad ja drakx-net ehk võrgukeskus: esimese puhul pole muudatused vahest kasutajale väga otseselt näha, vahest ainult see, et mõni säte paikneb veidi teises kohas, teise ehk võrgukeskuse puhul on nüüd lisatud "muud seadistused", kus oskajamad saavad vajaduse korral täpsemalt timmida mitmeid asju.
Uudise algallikas: http://wiki.mandriva.com/en/2009.1_Beta
Vigade esinemise korral tasuks kontrollida teadaolevate suuremate vigade lehekülge http://wiki.mandriva.com/en/2009.1_Errata
|
|
|
|
|
|
| postitatud 20.01.2009, 14:17 - spott |
Hoolimata majanduslangusest ja erinevatest kuuldustest jätkab Mandriva siiski oma peamise toote - Mandriva Linuxi arendust. Välja on lastud Mandriva Linux 2009 Spring - Alpha2 versioon. Tegu on siis Mandriva 2009 aasta kevadel oodatava versiooni teise alfa väljalaskega, mis mõeldud tõsistele huvilistele ja testijatele.
tarkvara poolest väärivad ära märkimist vast KDE 4.2 RC 1, GNOME 2.25.4, Xfce 4.6 Beta 4, X.org server 1.5, Python 2.6.1. Lisaks on lisatud ka ext4 toetus.
Uut alfat on võimalik alla laadida nii DVD kui ka CD versioonina. Kõiki, kes soovivad Mandriva arendamisele kaasa aidata oodatakse uue alfa testimist ja loomulikult ka oma leitud vigadest teavitamist.
Allikas FreeSoftNews
|
|
|
|
|
|
| postitatud 24.12.2008, 14:49 - JanO |
Hea uudis Mandriva sõpradele. On lootust,et kuuldused Mandriva peatsest hääbumisest ei vasta tõele. Peale mõne nädalast hilinemist on Mandriva meeskond lasknud välja esimese alfa versiooni kevadisest Mandriva 2009.1 st. Kõiki kutsutakse testima uut väljalaset.
Alfa väljalase sisaldab KDE 4.2 betat, GNOME 2.25.2, Xfce 4.6 beta 2, X.Org server 1.5 ja kernel 2.6.28-rc8.
Alpha on saadaval ainult DVD'l 'Free' väljalaskena; järgmised eelväljalasked saavad lisaks ka Live CD 'One' väljalaske. Veelkord palutakse kõigi abi uue väljalaske katsetamisel.
|
|
|
|
|
